võtteid vähemalt 0,5 hektari suuruse pindalaga hukkunud metsaosades või raiesmikel kahe aasta jooksul hukkumisest või raiest arvates. Uuendamiseks loetakse: o Metsaseemne külvamist o Metsataimede istutamist o Looduslike uuendamisele kaasaaitamist o Maapinna ettevalmistamist. o Loodusliku uuenduse (LU) teket o Metsakultuuride hooldamist. Põhiline metsauuendusviis on kunstlik metsauuendus kas külvi või istutamise teel Uuenenuks loetakse raiesmik või hukkunud metsa osa, kus kasvab vähemalt 1000 0,5 m KU, 1500 0,5 m MÄ, 1500 0,5 m TA või 1000 1m muud metsa uuenenuks loendavat peapuuliigi taime. Kultiveerimine ehk kunstlik metsauuendus on vajalik järgmistel juhtudel: o kui lähimate aastate jooksul ei teki elujõulist peapuuliigi looduslikku uuendust
sissetulekuallikaks. 55. Kunstlik metsauuendamine. Peamised metsakultiveerimismeetodid, nende eelised puudused. Metsa uuendamise võtted on: 1) maapinna ettevalmistamine puuseemnete külvamise ja puude istutamise võimaldamiseks või loodusliku uuenduse tekkele kaasaaitamiseks; 2) puuseemnete külvamine; 3) puude istutamine; 4) metsakultuuri hooldamine; 5) loodusliku uuenduse tekke ja arengu soodustamine muul viisil. Intensiivse metsamajandusega aladel nagu Eestis, on põhiline metsauuendusviis siiski kunstlik metsauuendus kas külvi või istutamise teel. 56. Defineerige metsa kasvukohatüübi mõiste? Tooge näiteid. Metsa kasvukohatüüpi defineeritakse kui ühesuguse metsakasvatusliku efektiga (s.o. ühesuguste looduslike, taimestikku mõjutavate tegurite kompleksiga) metsamaade kogumit. Kasvukohatüüp määratakse tunnuste kompleksi alusel: muld, veereziim ja alustaimestik. Enamuspuuliigi järgi eristatakse iga kasvukohatüübi piires ühte või mitut metsatüüpi.
Keskkonnaministeerium. Uuendamiseks loetakse metsaseemnete külvamist, metsataimede istutamist, looduslikule uuenemisele kaasaaitamist maapinna ettevalmistamise või uuenduse teket ja arengut soodustavate muude võtete abil ulatuses, mis tagab käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud nõuete täitmise (MS § 10). 39 Intensiivse metsamajandusega aladel nagu Eestis, on põhiline metsauuendusviis siiski kunstlik metsauuendus kas külvi või istutamise teel. Vastavalt Eestis praegu kehtivale Metsaseadusele uuendatakse kaitse- ja tulundusmetsi. Hoiumetsas ei tohi inimene metsa looduslikku uuenemisesse sekkuda. Uuenenuks loetakse raiesmik või hukkunud metsa osa, kui seal kasvab enam kui 1200 ülepinnaliselt paiknevat vähemalt 0,8 m kõrgust peapuuliigi taime hektari kohta. Metsa uuendamiseks võib raiuda koridore ja häile kuni 8 m kõrgusesse noorendikku. Kultiveerimine e
annaabi.ee 
