Erametsanduse arengukavas aastateks 2006-2009, mille koostas Metsaomanike esindusorganisatsioon (Eesti Erametsaliit MTÜ) koos muude metsandusega seotud huvigruppidega, seati peamisteks eemärkideks metsade tootlikkuse tõstmine, metsade tervisliku seisundi parendamine ja kultuurivääruste säilitamine ning metsaomanike maine parandamine. Arengukavas kavandati meetmetena: - metsanduse tootlikkuse tõstmiseks nõustamise tugisüsteemi arendamist, metsauuendamist, noorendike hooldamist ja metsaparandamist; - metsamüügilt saadud tulu maksustamise vähendamiseks metsavarumisega seotud kulude eelnevat mahaarvamise võimaldamist; - metsaomanike majandusliku ühistegevuse ja esindusorganisatsioonide töö käivitamiseks soovitati eraldada sihtotstarbelisi vahendeid riigieelarvest; - metsade tervisliku seisundi parandamiseks Maaelu Arengukavas Natura 2000 metsatoetuse abil
kuna uuendus toimub vahetult uuendusraie järel sôltumata seemneaastatest. Raiering lüheneb eriti siis, kui kasutatakse istikuid. Saavutatakse keskmisest kõrgem toodang, kuna sobiva tihedusega (täiusega) puistu saamine on kindlustatud. Valitakse sobivaim puuliik ning saab kasutada metsageneetika poolt pakutavaid võimalusi. Loetletud tegurid mõjutavad majanduslikku tulemust parema tootlikkuse ja kvaliteedi kaudu. Kui metsauuendamist jälgida koos metsavarumisega, siis vôib metsakultiveerimise plussideks lugeda veel järgmisi aspekte: Metsavarumiskulutused vähenevad tänu suuremale hektaritagavarale ja ratsionaalse raietehnoloogia kasutamisele. 47 Üldkulud ühe tihumeetri kohta vähenevad, kui aastane tootlus pindalaühiku kohta kasvab.
veekogu ja põhjaveekihi seisukorda mõjutavate tööde tegemiseks veekogul ja veekaitsevööndis · osaleb veemajanduskava koostamisel · omab erakordselt suure tuleohu korral õigust keelata metsa kasutamine puidu saamiseks, kõrvalkasutuseks, jahinduseks, teadus- ja õppetööks ning rekreatsiooniks, samuti võõras metsas viibimine · korraldab talle kuuluvas metsas metsauuendamist, kasvatamist ja kasutamist ning metsakaitset · koostab jäätmehoolduse arendamiseks KOV üksuse jäätmekava (või koostöös teiste KOV-dega mitme KOV üksuse ühise jäätmekava), mis on arengukava osa · võib nõuda oma haldusterritooriumil tegutsevalt ettevõtjalt, MTÜ-lt, SA-lt ja seaduse alusel asutatud muult asutuselt vastava jäätmekava koostamist oma kulul ning esitamist, kui see on vajalik KOV üksuse jäätmekava koostamiseks või
annaabi.ee 
