Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse
Sulge

"metsatulekahjut" - 3 õppematerjali

Portugali referaat
19
doc

Portugali referaat

heitgaaside eraldumisest tööstustest ja transpordi vahenditest. Suured õhu saastajad on ka metsatulekahjud, mida Portugalis esineb üsna tihti. 8 METSATULEKAHJUD Portugalil on suur metsaala. Vahemereline kliima teeb ülekaalukalt teeneid metsatulekahjude levimiseks peamiselt juulist septembrini. Eriti ohustatud on Põhja ja keskosa Portugalist, Tejo jõe org ja Algarve. Igal aastal on seal umbes 20 000 metsatulekahjut, mis põhjustavad majanduslikku kahju umbes 2,0 miljardit (Portugali eskuudot) ja veel palju teisi kaotusi. ILMASTIKUKATASTROOFID Tänu oma asukohale, on Portugal silmitsi seisnud ka mõnede ilmastikukatastroofidega. On öeldud, et ei ole lihtne arvata, mis asukohtades on tormioht, kuna riigis on umbes 10 kohta mis on sama haavatavusega. 1. detsembril 2006. aastal tabas Portugali suur lumesadu, mis blokeeris sõiduteed ja mitu peamist maanteed

Geograafia → Geograafia
23 allalaadimist
Portugali referaat
13
doc

Portugali referaat

[8] 7 7.1. Metsatulekahjud Suured õhu saastajad on ka metsatulekahjud, mida Portugalis esineb üsna tihti. Portugalil on suur metsaala. Metsatulekahjud levivad peamiselt juulist septembrini, eriti vahemerelise kliima tõttu. Eriti ohustatud on Põhja- ja keskosa Portugalist, Tejo jõe org ja Algarve. Igal aastal on seal umbes 20 000 metsatulekahjut, mis põhjustavad majanduslikku kahju ja veel palju teisi kaotusi. [2] 7.2. Ilmastikukatastroofid Tänu oma asukohale, on Portugal silmitsi seisnud ka mõnede ilmastikukatastroofidega. On öeldud, et ei ole lihtne arvata, mis asukohtades on tormioht, kuna riigis on umbes 10 kohta mis on sama haavatavusega. 1. detsembril 2006. aastal tabas Portugali suur lumesadu, mis blokeeris palju sõiduteid ja mitu peamist maanteed. Üks Portugali mereäärne küla nägi esimest lumesadu peale

Geograafia → Geograafia
36 allalaadimist
Austraalia referaatiivne uurimustöö
36
odt

Austraalia referaatiivne uurimustöö

puudest ning kasvab suuremaks. Kagu-Austraalias on metsatulekahjud tavalised just suvel ning sügisel, eriti põua aastatel või El Nino aastatel. Põhja-Austraalias esineb metsatulekahjusid kuival ajal (talvel) ning ta tugevus on mõjutatud kliima tingimustest. Suurem osa tulekahjudest on inimese põhjustatud, kuid ka äikesetormid on sama tavalised süütajad kui inimesed. Asjaolud, mis suurendavad metsatulekahjut: · Kütus: Kõik mis põleb on kütuseks tulele: praht maas (lehed, oksad, prügi), muru, lehed, puud ning teised taimed, majad. · Ilm: Ilm on üks suurimaid tulekahju õhutajaid. Mida kuumem ja kuivem on, seda tõenäolisem on, et metsatulekahi võib süttida ning levida kontrollimatult. Kõrged tuuled võivad alandada niiskust ning annab põhjust tulekahju laialdasele levimisele. Suurem osa tulekahjudest süttib pärastlõunal, kui on kõige kuivem ja kuumem

Geograafia → Geograafia
217 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun