düstroofne järv. Pindala 2,2ha, pikkus 459m, laius 90m. Kaldajoone pikku 1166m. Apna jõgi- ida- eesti vesikond, Peipsi alamvesikond. Tumedaveeline ja humiinaineterikas jõgi. 6 Taimestik-loomastik Järvselja ürgmetsa on küll vaid ühe kvartali jagu, kuid see-eest on see üks Eesti vanimaid looduskaitsealasid. Juba 1924. aastal otsustasid metsateadlased selle puutumatu metsaosa näidisena säilitada. Järvseljal leidub väikesel alal koos väga erineva ilmega põlismetsa. Kõige võimsamaid puid võib näha ürgmetsa kaguosas. Need on kuni 40 meetri kõrgused ja üle 200 aasta vanused hiigelkuused. Siin näeb ka võimsaid kaski, haabu, pärnu, saari ja vahtraid. Raskelt läbitavas ürgmetsakvartali mahalangenud tüvede vahel aitab liikuda laudtee. Järvselja on kuulus oma vaheldusrikaste ja mitmekesiste puistute poolest, kus saab
Seda eriti õhusaaste tagajärjel. Probleemiks on ka veekogude reostamine ja veevarude ammendumine, seda eriti neis piirkondades, kus on suured kaevandused ja tselluloositööstused. Tiheda asustuse ja sõidukite heitgaaside tõttu on suurlinnade õhk sageli väga saastatud ning puud on enamuses haiged. Nüüdisajal põhineb metsa kasutamine, uuendamine ja kaitsmine metsa bioloogia tundmisel, täpsemini metsateadusel. Arvestatakse metsakasvatajate kogemusi ja majanduslikke kaalutlusi. Metsateadlased on uurinud, milliseid puuliike kuskil eelistada, kuidas metsa hooldada, millal on õige aeg metsa raiuda ning selle asemele uus rajada. Inimese rajatud metsa nimetatakse metsakultuuriks. Aastas raiutava metsa puidukogus peab vastama selle aja jooksul juurdekasvava puidu hulgale. Eestis on metsade säilitamiseks peaaegu kõikjale rajatud palju looduskaitsealasid ja rahvusparke.
metskits) ikkagi aeda satub, on teda sealt jahimeeste abita raske kätte saada, samas teeb ta seal märkimisväärselt kahju. Inimese põhjustatud metsakahjustused Inimene võib metsa kahjustada kas otseselt või kaudselt mitmesugusel viisil, alates puude otsesest vigastamisest, nende kasvutingimuste halvendamisest, kahjurite ja haiguste leviku soodustamisest kuni keskkonna saastamise ja kliima mõjustamiseni välja. Eriti tänapäeval on inimese mõju loodusele märgatavalt suurenenud. Paljud metsateadlased peavad inimest ainukeseks tõeliseks kahjuriks metsas! Metsade vale majandamine Valede majandamisvõtete tõttu võib inimene luua metsas olukorra, kus väheneb puude vastupanuvõime kahjustavatele teguritele (nii abiootilistele teguritele kui kahjuritele ja haigustele), või soodustada otseselt kahjurite ja haiguste levikut. Kõik algab kasvukohale sobiva puuliigi valikust, õigest metsa rajamisest ja hooldamisest kuni raiete planeerimiseni ja
lehtpuudel vanuses 10-15 aastat ja okaspuudel vanuses 20-30 (40) aastat. Puude arvu vähenemise intensiivsus oleneb kõige rohkem puuliigist ja kasvukohast. Mida valgusenõudlikum ja kiirekasvulisem on liik, seda intensiivsem ja kiirem on puude väljalangemine. Ka on väljalangemine intensiivsem viljakates kasvukohtades, kuna soodsates tingimustes toimuvad kõik puistu arenguga seatud protsessid (sh. iseharvenemine) kiiremini. Lähtudes puude diferentseerumisest puistus on metsateadlased püüdnud neid klassifitseerida. Eestis kasutatakse saksa metsateadlase G. Krafti klassifikatsioon, mille järgi puud puistus jagatakse 5 klassi. I klass ülevalitsevad Kõige kõrgemad puud puistus, enamasti ühtlasi jämeda tüve ja pika laiuva võraga. Nende latv ulatub kõrgemale üldisest võrastiku tasapinnast. Eriti tugeva kasvuga puud, sageli okslikud ja puit madala kvaliteediga. Raieküpses puistus moodustavad sellised puud 20- 25% tagavarast
Infrastruktuuri ülalpidamiskulude ja baasfinantseerimise aluseks on kvaliteedipõhise teadustegevuse maht. Uurimisasutuste baasfinantseerimine määratakse teaduspublikatsioonide, doktoriõpingute tulemuslikkuse, s.t doktoritööde kaitsmiste arvu ning teadus- ja arendustöö lepingute mahu põhjal. Uurimisasutused saavad baasfinantseerimise abil välja arendada uusi ja olulisi uurimissuundi. Eesti Maaülikooli metsateadlased töötavad praegu kahe suurema riiklikult rahastatava teemaga: "Muutuvate kliimatingimuste mõju boreaalse ja parasvöötme metsade häiringureziimile" (teema juht prof Kalev Jõgiste) ning "Biomassi produktsioon metsaökosüsteemides, selle metsanduslikud ja ökofüsioloogilised alused" (teema juht Dr Malle Mandre). Eesti Maaülikooli metsandus- ja maaehitusinstituudis tehtavast uurimistööst on umbes pool baasteadus, teine pool rakendusteadus
- Erinevused ilmnevad ka tüve kujus: üksikult kasvava puu tüvi on ühesuguse vanuse ja mulla korral alati madalam, kuid tüve alumine osa on jämedam. Tüve läbimõõt alusest ladva poole väheneb vabalt kasvaval puul kiiresti: tüvi on selgelt 4 koonusekujuline. Metsas kasvava puu läbimõõt väheneb aeglaselt: tüvi läheneb oma kujult rohkem silindrile, nagu ütlevad metsateadlased, tüvi on täistüveline. Tüve vormiarv (tüve mahu ning puu diameetrile ja kõrgusele vastava silindri mahu suhe) on metsas kasvaval puul suurem. - Erinevused kajastuvad samuti puude viljakandvuses: üksikult kasvav puu viljub varem ja annab rikkalikumalt seemneid kui metsas kasvav puu. - Ka juurestik on vabalt kasvaval puul paremini arenenud, kui puistus kasvanud puul. Erinevuste põhjused on selles, et metsas kasvavate puude võrad moodustavad üldise
Fedor LUS). Tartu sillakohtu määrusega kõrvaldati Bucholtz. Sektsiooni aktiivsemad liikmed Emajõest palju kalatõkkeid, sest need takistasid olid zooloogid Johannes Piiper ja Heinrich kalade liikumist kudealadele, häirisid jõeliiklust Riikoja, geoloog ja paleontoloog Hendrik ning sulgesid paiguti veevoolu, nii et jõgi Bekker, metsateadlased Oskar Daniel ja Andres hakkas tihti oma sängi muutma. Mathiesen, palünoloog Paul William Thomson, ornitoloog ja konservaator Mihkel Härms, 1859 anti välja Karl Ernst von Baeri ja Carl Alexander botaanik Gustav Vilberg (Vilbaste) jt. Sektsioon Shultzi koostatud ,,Määrused kalapüügi seadis eesmärgiks võtta arvele, uurida ja hoida
pohla kasvukohatüüp. 3. Mulla niiskusrežiim – enim on ohustatud kuivadel muldadel kasvavad puistud, liigniisketel kasvukohtadel juurepessukahjustusi reeglina ei leidu. Varem käsitleti juurepessu ühe liigina (Heterobasidion annosum), mille sees eristati 2 erinevat vormi: P-vorm – männi vorm (Pine) kahjustab mändi, kuuske, kaske, kadakat S-vorm – kuuse vorm (Spruce) kahjustab kuuske, noori männitaimi Hiljem leidsid Soome metsateadlased, et tegemist on siiski geneetiliselt väga erinevate organismidega ja õigem oleks neid käsitleda erinevate liikidena. Maailmas ja muidugi ka Eestis käsitletakse juurepessu tänapäeval kahe eraldi liigina: Heterobasidion annosum – m änni juurepess Heterobasidion parviporum – kuuse juurepess Juurepess kahjustab kuuske ja mändi erinevalt: Vanematel kuuskedel juurekael muutub jämedamaks (pudelikujuliseks). Puudel esineb tüvedel vaigujooksu ning võra hõreneb
jooksul ka vahtramahla. Seda, kui olulisel kohal oli vanarahva jaoks kase kevadine mahlatamine, näitab juba üks aprillikuu rahvapärane nimi mahlakuu. Mahlatati kodulähedasi kaski, näiteks lähimal karjamaal, metsatukas või lausa koduõuel. Mahlajooksu alguse, pikkuse ja mahla magususe kohta oli vanarahval hulga seletusi ja tähelepanekuid. Mahlajooks pidavat algama siis, kui kase juured on mullas lahti sulanud. Tänapäeval ütlevad metsateadlased, et mahlajooks algab siis, kui vesi mullas on sulanud ja õhu keskmine temperatuur +4 kraadi C, mis tähendab enam-vähem sedasama. Vilul kevadel pidi mahl rahva arvamust mööda jooksma kauem ja soojal kevadel lühemat aega. Seegi tähelepanek näib tänapäeva teadmiste valgel paika pidavat. Lõppeb ju mahlajooks siis, kui kase pungad on puhkenud. Mida jahedam on kevad, seda hiljem pungad puhkevad. Veel arvas vanarahvas, et kõige magusamat mahla annab künkal kasvav vana kask.
ja liigniisketes kasvukohtades (raba) need, mis on resistentsed liigniiskuse suhtes). Põuastel kasvukohtadel hukkuvad kõigepealt isendid, mis on põua suhtes tundlikud. Seal, kus levivad seenhaigused, hukkuvad nendele haigustele vastuvõtlikud isendid (see paistab eriti silma männi-pudetõve ja -pigirooste esinemise korral). Lähtudes puude diferentseerumisest puistus on metsateadlased püüdnud neid klassifitseerida. Eestis kasutatakse saksa metsateadlase G. Krafti klassifikatsioon, mille järgi puud puistus jagatakse 5 klassi. I klass – ülevalitsevad Kõige kõrgemad puud puistus, enamasti ühtlasi jämeda tüve ja pika laiuva võraga. Nende latv ulatub kõrgemale üldisest võrastiku tasapinnast. Eriti tugeva kasvuga puud, sageli okslikud ja puit madala kvaliteediga
nõrk raie - 15% tagavarast, mõõdukas - 16-25%, tugev - 26-35%, väga tugev - üle 35%. Üldiselt kasutatakse raiekraadi kuni 25 % tagavarast, suurema kraadiga raied viivad puistu täiuse liiga alla ja puistul kulub palju aega selle taastamiseks. alameetod - HR valitakse ja raiutakse välja loodusliku arengu protsessis allajäänud puud (peam. IV ja V kraftiklassi puud, kuid ka valitsevaid puid "hunte"); Meetodi kasutuselevõtjad(juba 19. sajandil) olid saksa metsateadlased, G.L.Hartig ja hiljem Hannoveris metsaülemana töötanud G. Kraft. Alameetodit kasutatakse HR enamasti ühe-rindeliste puhtpuistute korral. "hunt" - metsanduses nimetatakse "huntideks " puid, mis on teistest puudest suuremad, suure, laiuva võraga, suurte okste, jämeda tüvega ja halvasti laasunud. Need on puistus I kraftiklassi puud, kuid mis oma suure võra tõttu võtavad põhjendamatult palju ruumi (ühe "hundi" asemel mahuks kasvama 2-3 keskmiste mõõtmetega puud ja nendest