Metsabotaanika
murrab päikesekiiri niimoodi, et kõrvetav kuumus läheb sambla lehtedest mööda.
Raiestikel taimkate muutub vähe; mõnevõrra suureneb samblike ja kanarbiku ohtrus.
Levik: Põhja-, Loode- ja Kagu-Eestis, läänesaartel, Peipsi põhjarannikul.
Tähtsaim taimekooslus: samblikumännik
2.2. KANARBIKU KASVUKOHATÜÜP (Kn)
Reljeef: tasased või nõrgalt lainjad liivikud, lamendunud luited, nendevahelised nõod ja
metsatasandikud; sageli esineb kitsaste vöönditena rabastunud metsade ümb-ruses;
mikroreljeef on nõrgalt mätlik.
Muld: tugevasti e. mõõdukalt leetunud leedemuld LIII või gleistunud leedemullad LIIg ja
LIIIg. O-horisont kahe- kuni kolmekihiline, tüsedusega 3-10 cm, selle all mõne
sentimeetri paksune üleminekuline AE-horisont. Valkjashalli leethorisondi tüsedus
on 10-30 cm, B-horisont on selgesti eraldatav, ülaosas sageli kohvipruuni