näitajatest saadakse instrumentaalse mõõdistamise tulemusena. Lausmetsakorralduse puhul määratakse osa näitajaid silmamõõduga. Lausmetsakorralduse andmed on üldjuhul keskmisena viis aastat vanad, seevastu SMI kogub metsade kohta andmeid iga aasta. Eesti maismaast ligi poole katab mets, millest levinuimad puistud olid männikud, kaasikud, kuusikud ning hall-lepikud. 2013. aastal kattis Eestis metsamaa 2,3 miljonit hektarit ja metsade puidutagavara ulatus 478 miljoni tihumeetrini. Metsatagavara jaotub vanuse poolest suhteliselt ebaühtlaselt, männikuid iseloomustab vanemate ja küpsete puistute rohkus. Kuusikuid, hall-lepikuid ja haavikuid iseloomustab küpsed ja ka juba lagunevad puistud. Ligi kolmandik Eesti metsadest vastab uuendusraiet lubavatele kriteeriumitele ning 10 aasta jooksul lisandub sellele veel 10%. Küpsete puistute suurest olemist hoolimata raiuti, ajavahemikul 2002–2008, alla 2/3 optimaalsest raiemahust, mis jääb alla Euroopa Liidu keskmisele näitajale
rohkem infot kui varasemalt. Keskmine andmebaaside vanus on vähenenud 20 aastast kuni mõne nädalani. GIS kasutamine metsakaartide loomisel ja uuendamisel on sarnane automatiseeritud kaardistamisega, kuid GISi võimalus analüüsida seab selle kartograafiast eraldi seisvaks osaks (Kane, 1997). Tänapäeval on GISi kasutamine metsanduses asendamatu ning selleks on mitmeid erinevaid võimalusi, mida GISiga teha saab. Peamiselt jaguneb kaheks seotud kategooriaks: 1) Metsatagavara inventeerimine ja monitooring 2) Analüüsimine, modelleerimine ja prognoosimine otsuste tegemisel. Protsess täielikult töötava GISi väljatöötamiseks peab sisaldama iga tegevust kui kahte erinevat etappi. Näiteks georefereeritud andmete sisestamine, toimetamine ja lihtsad kaardid kirjeldavad ülevaate ja seire etappe. Modelleerimise etapis, kihtide, ümberklassifitseerimise ja sobivuse analüüsid on üha rohkem kaasatud otsuste tegemise protsessi. Seejärel võetakse
Kordamisküsimused ,,Puiduteaduse" eksamiks 1. Milline on Eesti metsatagavara ja kui suur oli aastane raiemaht 2010 -2011? Milliste liikide puhul toimub üle- ja milliste liikide puhul alaraie? Eesti metsamaa kogupindala aastal 2010 oli 2 miljonit hektarit: 45% sellest eramets, 40% riigimets, määratlemata mets 15%. Puiduliigiti on metsamaa tagavara järgnev: mänd 30,3%, kuusk 23,4%, kask 22,9%, haab 7,4%, hall lepp 7,1%, sanglepp 4.9% ja teised liigid 4,0%.
Kordamisküsimused „Puiduteaduse“ eksamiks 1. Milline on Eesti metsatagavara ja kui suur oli aastane raiemaht 2010 -2011? Milliste liikide puhul toimub üle- ja milliste liikide puhul alaraie? • Eesti riigi kasvava metsa tagavara on ca 465 tm (metsamaa pindala on 2,2 mln hektarit) • 2010. a. oli raiemaht ca 8,5 mln/m3 ja 2011. a. 9,1 mln/m3 • Alaraie liigid – lepp, haab (lehtpuud) • Üleraie liigid – kuuse ja kase osas ületavad aastased raiemahud metsatagavara 2. Milleks kasutatakse puiduistandustest pärinevat puitu? Millised on istanduste eelised võrreldes tavapärase metsakasvatusega? (Maailma puidutööstuse üks arengusuundadest on puiduistanduste kiire areng. Maailma metsadest ca 5% moodustavad istandused, istanduste pindala kasvab ca 4,5 mln ha aastas (Eesti pindala võrra). Enamik istandusi asub Aasias, Okeaanias, Lõuna-Aafrikas, Tšiilis, Brasiilias ja nt Uus-Meremaal.)
annaabi.ee 
