tüüpilised kultuur- ja tulundusmetsad. Praegusel hetkel on Saksamaa Euroopas väga metsarikas riik. Kokku on metsa pindala 11,1 milj hektarit. Seega on ligikaudu 31 % Saksamaa kogupindalast metsa all. Metsaaladest, mis moodustavad riigi kogupindalast 31 %, on 2/3 okasmetsad ja 1/3 lehtmetsad. Saksamaal on metsi majandatud säästva majandamise põhimõtte järgi juba üle 200 aasta. Metsa säästev majandamine mõjutab metsastruktuuri vähe see mõjutab looduslikku struktuuri pigem positiivselt. Säästvuse põhimõte sisaldub föderaalseaduses metsade kohta ja metsaseaduses. Säästvuse põhimõtte algataja oli Hans Carl von Carlowitz. Oma raamatus "Sylvicultura oeconomica" (1713) esitas ta nõude, et metsavarumine peaks olema metsa kasvamisega otseses tasakaalus. See tähendab, et raiuda võid nii palju, kui asemele kasvatad. See nõue kehtib tänaseni. Algupärane metsataimestik lehtmets moodustas peaaegu 80 %
metsastruktuur. Algupäraselt on siin lehtmetsad ja segametsad ja mägipiirkondades okasmetsad. Inimtegevuse tulemusena on rikkumata looduse ala märkimisväärselt muutunud. Metsa on alati kasutatud ressursina (näiteks ehitusmaterjalina ja kütusena) ja seetõttu arenesid välja tüüpilised kultuur- ja tulundusmetsad. Saksamaal on metsi majandatud säästva majandamise põhimõtte järgi juba üle 200 aasta. Metsa säästev majandamine mõjutab metsastruktuuri vähe see mõjutab looduslikku struktuuri pigem positiivselt. Säästvuse põhimõte sisaldub föderaalseaduses metsade kohta ja metsaseaduses. Säästvuse põhimõtte algataja oli Hans Carl von Carlowitz. Oma raamatus "Sylvicultura oeconomica" (1713) esitas ta nõude, et metsavarumine peaks olema metsa
Samuti on uuritud ka inimtegevust metsas, mis näiteks lageraie korral on mingil määral võrreldav tormikahjustustega metsas. Erinevates metsatüüpides esinevad ka erinevat sorti häiringud. Kuivades metsades võib probleemiks olla tuli, märgades aga näiteks üleujutused ja tormid. Häiringud ei ole ainult halvad, need võivad olla olulised metsa uuenemisele kaasaaitajad. Iga häiring või häiringute kombinatsioon annab tõuke mingile kindlale metsa arengu suunale, mõjutavad edaspidist metsastruktuuri ja koosseisu. (Fraver et al. 2009) (Swift ja Ran 2012) Häiringuid on palju uuritud ja jõutud järeldustele, et häiringud jätavad endast maha pikka aega püsiva jälje, mis mõjutab ökosüsteemi protsesse ja võib omakorda mõjutada ja/või põhjustada järgnevaid häiringuid (Kulakowski ja Veblen 2002). On leitud, et häiringute esinemise sagedus, tugevus ja ulatus metsas on tugevalt seotud kliimaga ja kliimamuutustega (Seidl et al. 2011). Samuti on leitud vanemad majandatud
annaabi.ee 
