Kala söömine ning kalandus on vägagi populaarsed tegevused Saksamaal. Saksamaal töötab üle 46 000 inimese kalandusega seotud tööalal. Kalanduse hooaeg kestab alates 1.01 kuni 30.05. 5 1.3 Metsandus Saksamaa kuulub valdavalt parasvöötmesse. Geograafiliselt jaguneb Saksamaa Põhja- Saksa madalikuks, madalaks mäestikuks, Alpide eelmäestikuks ja Alpideks. Nende tingimuste tõttu on Saksamaal mitmekesine looduslik metsastruktuur. Algupäraselt oli Saksamaal lehtmetsad ja segametsad ja mägipiirkondades okasmetsad. Inimtegevuse tulemusena on rikkumata looduse ala märkimisväärselt muutunud. Metsa on alati kasutatud ressursina (näiteks ehitusmaterjalina ja kütusena) ja seetõttu arenesid välja tüüpilised kultuur- ja tulundusmetsad. Praegusel hetkel on Saksamaa Euroopas väga metsarikas riik. Kokku on metsa pindala 11,1 milj hektarit. Seega on ligikaudu 31 % Saksamaa kogupindalast metsa all
Sõralistest on sisse toodud muflon (maa idaossa) ja tähnikhirv, taasasustatud on kabehirv. Kohatud on 497 liiki linde, neist pesitsejaid on 247 liiki. Palju linde lendab sinna talvituma ja palju on paigalinde. Roomajaid on 16 liiki (sh euroopa sookilpkonn, harilik silenastik, harilik rästik) ja kahepaikseid 20 liiki (sh tähniksalamander, alpi vesilik, niitvesilik, kollakõht- ja punakõht-unk, köidikkonn, välekonn). Taimestik Saksamaal on mitmekesine looduslik metsastruktuur. Algupäraselt on siin lehtmetsad ja segametsad ja mägipiirkondades okasmetsad. Inimtegevuse tulemusena on rikkumata looduse ala märkimisväärselt muutunud. Metsa on alati kasutatud ressursina (näiteks ehitusmaterjalina ja kütusena) ja seetõttu arenesid välja tüüpilised kultuur- ja tulundusmetsad. Praegusel hetkel on Saksamaa Euroopas väga metsarikas riik. Kokku on metsa pindala 11,1 milj hektarit. Seega on ligikaudu 31 % Saksamaa kogupindalast metsa all.
soojem. Põhja- Saksa madalikul valdavad metsapruunmullad ja leetpruunmullad, keskmäestike ja Alpide eelmäestiku aladel metsapruunmullad ja mägimullad. Reini, Westfaleni ja Leipzigi piirkonnas kaugele lõunasse ulatuvatel madalikel on viljakad lössil kujunenud mullad. Geograafiliselt jaguneb Saksamaa Põhja-Saksa madalikuks, madalaks mäestikuks, Alpide eelmäestikuks ja Alpideks. Nende tingimuste tõttu on Saksamaal mitmekesine looduslik metsastruktuur. Algupäraselt on siin lehtmetsad ja segametsad ja mägipiirkondades okasmetsad. Inimtegevuse tulemusena on rikkumata looduse ala märkimisväärselt muutunud. Metsa on alati kasutatud ressursina (näiteks ehitusmaterjalina ja kütusena) ja seetõttu arenesid välja tüüpilised kultuur- ja tulundusmetsad. Saksamaal on metsi majandatud säästva majandamise põhimõtte järgi juba üle 200 aasta. Metsa säästev majandamine mõjutab
annaabi.ee 
