koosseis? 13.Millistele tingimustele peavad vastama okaspuu ja lehtpuu noorendikud, et neid võiks noorendikuks ümber hinnata? 14.Põllumuldade iseärasused võrreldes metsamuldadega,boniteet. 15.Juurepess, selle levik ja vältimine. 16.Kuuse ja tammekultuuride rajamine põllumaale. 17.Missuguste puuliikidega metsastatakse põlevkivi karjääre? 18.Missuguste puuliikidega metsastatakse liiva-ja kruusakarjääre? 19.Maapinna ettevalmistamine metsastamiseks jääksoos. 20.Jääksoo metsastamisel kasutatavad puuliigid, algtihedus. 1.Mis on algtihedus ja miks on vaja seda järgida? Algtihedus on kultiveerimisel istutatud seemikute,istikute ja heistrite või külvikohtade arv hektaril.Algtihedust on vaja järgida, sest optimaalne algtihedus tagab kultuuri õigeaegse liitumise, puidu hea tehnilise kvaliteedi ja tulevikupuistu maksimaalse tootlikuse. 2.Millest oleneb algtihedus?Milline on üldreegel algtiheduse määramisel?
nende kergesti kõdunevatele lehtedele .Valgusnõudlikud puuliigid eriti arukask ja nad kasvavad ainult 1 rindes .Kased on külmakindlad nad on ise turbeks näiteks noortele kuuskedele .Kased on kiirekasvulised .Juurestik on keskmise tugevusega seega võib jätta lageraiel seemnepuid .Puit ei murdu kergelt kuid on lumevaalimis oht .Põrder sööb ja murrab noori kaskesid .Hiired närivad puude tüvekoor ja juuri .Kask on sobiv puuliik põllumaade metsastamiseks kuna kannatab juure mädanike all vähem kui kuusk ja ei kasva seal okslikuks . Arukask õitseb Aprillis-mais . Viljad valmivad Juuli lõpus või augustis .Varisevad sügisel .Sookask õitseb Mais arukasest hiljem .viljad valmivad suve lõpul .Varisevad suvel .Vilja kandvus iga 2 aasta tagant
kartuleid, valgeid rediseid ja kapsaid, puuviljadest mandariine, arbuuse ja pirne, koduloomadest lihaveiseid, broilereid, peekonisigu, küllaltki suur on munade ja piima toodang. Metsandus mängib Jaapani majanduses tähtsat rolli, kuna aga Jaapan on saareriik, siis tuleb pidevalt hoolitseda metsavarude taastamise eest. 48% metsast on istutatud mets, millega on kompenseeritud 20. sajandi teisel poolel toimunud metsaraiet. Paraku valiti kogu selle ala metsastamiseks tööstuslik seeder, mis kasvab küll kiiresti, kuid mille kasutusala on väga kitsas. Kõige levinumate puude hulka kuuluvad bambus, seedrid, küpressid, männid, kastanid, pöögid ja kampripuud. Kuna kala on jaapanlaste toidulaual riisi järel tähtsuselt teisel kohal, siis on kalandus riigi üks tähtsamaid majandusharusid. Igal aastal püütakse välja 6,7 miljonit tonni mitmesuguseid kalu ja muid mereelukaid. Jaapani kalakasvatus hõlmab 15% kogu maailma kalatoodangust. Peamised
juurviljadest kartuleid, valgeid rediseid ja kapsaid, puuviljadest mandariine, arbuuse ja pirne, koduloomadest lihaveiseid, broilereid.Arvukas on munade ja piima toodang. Valdav osa maismaast 68% on metsane ja mägine. Metsandus mängib Jaapani majanduses tähtsat rolli, kuna aga Jaapan on saareriik, siis tuleb pidevalt hoolitseda metsavarude taastamise eest. 48% metsast on istutatud mets, millega on kompenseeritud 20. sajandi teisel poolel toimunud metsaraiet. Paraku valiti kogu selle ala metsastamiseks tööstuslik seeder Jaapani krüptomeeria, mis kasvab küll kiiresti, kuid mille kasutusala on väga kitsas. Säilinud Jaapani metsad paistavad samas silma suure liigirikkusega Jaapani saared ulatuvad läbi mitme kliimavööndi. Kõige levinumate puude hulka kuuluvad bambus, seedrid, küpressid, männid, kastanid, pöögid ja kampripuud. Jaapani metsanduse ajalugu ulatub kaugesse minevikku. Juba 8. sajandil ehitati Kyotos ja teistes linnades suuri puidust losse ja templeid. Tänapäeval
Muldadest domineerib gleistunud kahkjas leetunud muld. Teisejärguline on nõrgalt leetunud muld. Mullad on nõrgalt kontrastsed. 4 Kui suur on analüüsitud põllul enamlevinud mulla osatähtsus kogu Eesti maafondist ja haritavast maast (%) ning milline on selle mulla peamine levikuala Eestis? Gleistunud kahkjas leetunud muld on enam levinud Ida-, Kesk- ja Edela-Eestis. Anda põhjendatud soovitused antud põllumassiivi metsastamiseks. Antud mullatüübile (eelkõige gleistunud kahkjale leetunud mullale) on sobilik segapuistu. Puurindes domineeriks arukask, rohkesti esineks ka kuuske ja halli leppa, kohati segus saar ja jalakas. Vahel saab enamuspuuliigiks ka haab. Need mullad on parimad kõvalehtpuude kultiveerimiseks. Naadi kasuvukohatüüp, puistute boniteediga Ia-I. Istutamiseks sobiksid kuusk, arukask, hübriidhaab, maarjakask või tamm. Harilikul tammel on head omadused raske, kõva, tugev ja kulumiskindel puit.
müügiga, lillepostamentidega, Ampeltaimede ja puukooliga, kus on nii lehtpuid ja põõsaid kui ka okaspuid. Kanepi Aiand asub Põlvamaal Kanepi vallas. Eesti Metsataim AS alustas 15. märtsil 2002. aastal ühendades Marana puukooli töötajate aastakümnete pikkuse kogemuse metsataimede suurtootmisel ja Soome ettevõttes Forelia Oy elujõulisust tõestanud metsataimede ,,kassettides" kasvatamise tehnoloogia. Selle tulemusena saavad nad klientidele pakkuda meie metsadesse ja ka põldude metsastamiseks sobivaid potitaimi: kuuski, mände, kaski ja leppi. Neid on lihtne istutada, edu kasvamaminekul tagab juuri ümbritsev toitaineid sisaldav turbapall ja istutusperiood pikeneb kogu suvele. Eesti Metsataim AS pakub ka tavalisi - paljasjuurelisi metsataimi, väikeses sortimendis ilupuid ja põõsaid, metsaseemneid ja mitmeid nendega seonduvaid teenuseid. 2004. aasta kevadel oli nende kasutada umbes 5000 m2 kilealust pinda ja 22000 m2
kiirekasvuliste puuliikidega mõjutaks kindlasti ka üldist süsinikubilanssi, kuna aitaks vähemalt mõnel määral siduda fossiilsete kütuste põletamisel õhku paisatavat süsinikuheidet. Puidu kasutamise mõju süsinikuringele on seda parem, mida kauemaks puidu lagunemist edasi lükatakse Siiski on näiteks 3,7 miljardi tonni atmosfäärse süsiniku sidumiseks vaja rajada 528 miljonit hektarit kiirekasvulisi troopilisi metsakultuure. Nii suuri vabu pindasid metsastamiseks pole ilmselt olemas. Ühtlasi peab pidama silmas, et kui rakendada metsastamisprogramme sellises mahus, tingiks see ilmselt konflikte teiste maakasutusviisidega, süvendaks veelgi haritava põllumaa puudust. Seega on mis tahes metsakasvatusmahtude abil võimatu siduda süsinikku koguses, mis tagaks kogu antropogeense süsinikuemissiooni tasakaalustamise. Põhiliselt tuleb siiski loota fossiilsete energiakandjate tarvituse piirangutele.
arukask. 2)saviliivased- istutatakse kas mänd, lehis, arukask, sanglepp või viljakamale osale kuusk segus kase või sanglepaga. 3)turbased- istutatakse arukask, sanglepp, mänd 4)kivised- istutatakse mänd ja arukask ning astelpaju. 28.Missugustepuuliikidega metsastatakse liiva- ja kruusakarjääre? Kivisemad alad metsastatakse männiga 1x1,5m, 6700tk/ha. Lehtpuudest sobivad sanglepp ning arukask 1,5x1,5m, 4500tk/ha. 29.Maapinna ettevalmistamine metsastamiseks jääksoos. Jääksoodes valmistataakse maapinda ette vastavalt veereziimile. 1)Alla 50 cm turbakihiga jääksood, kus on soodne veereziim(põhjavesi ei tule kõrgemale kui 30cm), tehakse sügav täiskünd, mis toob mineraalpinnase maa peale. 2)Alla 50 cm turbakihiga jääksood, mis periooditi või pidevalt kannatavad liigniiskuse all, valmistatakse maapind ette adravagudena. Vesi voolab kraavi ning puud istutatakse vaoharjale, kuid puud jäävad tormihellad.
põlevkivituhka) ning dolomiitjaid lubiväetisi (magneesiumirikast lubjakivijahu). Muldade taas-hapestumise tõttu tuleb põldude lupjamist teha iga 4...7 aasta järel. Seega osa põllust aga tuleks lubjata (seal, kus mullaks KIg, veidi võib ka KI osa), kuna pärast lupjamist sobib muld väga hästi enamustele põllukultuuridele. (Eesti põllu- ja maamajanduse nõuandeteenistus) Põllumassiivi metsastamine Gleistunud leetjas mullad (KIg) sobivad metsastamiseks kuus-lehtpuu segametsadeks. Ka leetjas muld (KI) on väga heaks kuuse-lehtpuu segametsaks. Leostunud ja leetjate muldadega alale tekivad metsastumise korral algul lehtpuud hiljem domineerivad kuusk, vähem mänd ja arukask. Alusmets hõre kuni keskmise tihedusega. Need on parimad põllumaad ja üldjuhul ei peaks kuuluma metsastamisele. Leostunud gleimullad, millel säilinud looduslik taimkate, levivad liigirikkad puisniidud või salumetsad.
erinevusi. Must mänd on valgusnõudlik liik. Oksad on tugevad ja hea puidu saamiseks on vaja tüve laasida. Mustale mändile ei meeldi kevadised öökülmad. Kasvukoha suhtes on ta vähenõudlik - kasvab lubjakividel ja dolomiitidel, samuti liivadel. Musta mändi leidub 250-1400m kõrgusel, kus kasvab peamiselt puhtpuistutena, mistõttu teda kasutatakse Vahemere-äärsetes regioonides kuivade ja kaljusteterrasside metsastamiseks. Lääne-Euroopas (k.a Briti saared) kasutatakse puidu kasvatamiseks Korsika musta mändi, mis on alamliikidest kõige kiiremakasvulisem. Paremini kasvab see kohtades, kus on suvel vähem sademeid, suur päikesepaiste kestus ja kõrged suvised temperatuurid. Harilikust männist kasvab Korsika must mänd paremini just ranniku liivaluidetel, kus esinevad soolapritsmelised meretuuled. Suurbritannias on Korsika musta männi puistuid umbes 50 000 ha ja tema keskmine
Välja tuleb raiuda kultuuride kasvu takistavad lehtpuud. Kui jääksoid ei kultiveerita, uuenevad need pikkamööda lehtpuudega − kask, paju, harvem haab. Puistu koosseis võib kujuneda ebasobivaks, kuna enamuspuuliigi võib moodustada sookask. Jääksoode metsastamisel on väga oluline veerežiim, mis sõltub kraavivõrgu ja eelvoolu korrasolekust. Sellised jääksood, mis kannatavad periooditi või pidevalt liigniiskuse all või kus võib esineda üleujutusi, metsastamiseks ei sobi. Soodsa veerežiimiga jääksood jagunevad toitainetesisalduse poolest kahte rühma: 1. oligotroofseks soomullaks 2. eutroofseks või mesotroofseks soomullaks. Eestis on levinud peamiselt oligotroofsed jääksood. 22. Soode teke mineraalmaade soostumisel Eestis on soo tekkinud kahel viisil: järvede kinnikasvamisel mineraalmaa soostumisel. Esimesed sood tekkisid valdavalt mineraalmaa soostumisel. Mineraalmaa soostumine toimub kahel viisil:
Puuliikide valik Okaspuud endisel põllumaal I metsapõlvkonnana on küll väga kiirekasvulised kuid sageli jändrikud, halvastu laasunud ja kõveratüvelised, kahjustatud seenhaiguste poolt, puit on laiade aastarõngaste ja madala sügispuidu oskakaalu tõttu väheväärtuslik. Parimaks puuliigiks ensiste põllumaade metsastamisel parasniisketel muldadel on arukask, niiskematel, kõrge ja liikuva põhjaveega aladel võib kultiveerida sangleppa. Ka harilik tamm on hea endiste põllumaade metsastamiseks, kuid tamme kasvatamine on enamasti raskem. Viimasel ajal on populaarseks muutunud haava kasutamine, vaesematel ja kuivematel liivmuldadel võib kasutada ka mändi, kuid taolisi muldi on vähe. Kuusk on ka väga produktiivne kuid piiratud samadel mõhjustel mis männigi puhul. Väga populaarne on maarjakase kasvatamine. Kuna kasvab palju rohttaimi siis on hooldamine vajalik just esimestel aastatel, vegetatsiooniperioodil. Seemnete varumine Ajutine seemnepuistu. s
boniteedid tulid 56,59 ja 59 punkti. Go mulla boniteet on 54 punkti ja K mulla boniteet on 61. Kas ja milliseid agromelioratiivseid võtteid oleks sel põllul vajalik rakendada (kuivendus, niisutamine, lupjamine, kivikoristus)? Antud põllu kivisuse aste on I1. Kivide läbimõõt 20-40 cm. Antud põllumassiivil peaks korjama kive, et maaharimisel põllutehnikat mitte kahjustada. Lupjamist ja kuivendamist peaks tegema vastavalt vajadusele. Anda põhjendatud soovitused antud põllumassiivi metsastamiseks. Põllumassiivi metsastamisel soovitaksin kasutada lehtpuid,kuna just lehtpuud on antud ala muldadele kõige sobilikumad. Samuti saaks istutada mändi ja kuuske. M-Sookask, sanglepp K- Mänd,kuusk, arukask, saar Kog- haab,saar,arukask. Go- Kask Levik. Rähkmullad hõlmavad 4,7% maafondist, 1,9% metsamaast ja 9% põllumaast. Levinud on peamiselt Harjumaal, Läänemaal, Saaremaal ja Lääne-Virumaal, vähemal määral Raplamaal ja Hiiumaal. Kõige
ja maakohtades istutatud pargid ei ole määratluse järgi mets. Metsamaaks loetakse ala, mis on kaetud metsaga või metsata ala (raiesmikud, surnud metsaga puistud, metsalagendikud, taimlad, seemlad, istandused). Metsamaa hulka kuuluvaks loetakse ka metsateed, metsasihid, tehnilised ja tuletõkke trassid, puidu ja muu metsandusega seotud varustuse ladustamiseks mõeldud hoonete alune maa, puhkealad, loomade toitmiseks mõeldud alad ja metsastamiseks mõeldud alad (Lietuvos misku institutas 2009). 2.2.2. Metsade jagunemine Metsasid jaotatakse erinevatesse rühmadesse vastavalt neis toimuva majandustegevuse eesmärkidele, neile kehtivale reziimile ja peamisele funktsionaalsele otstarbele. I rühm range kaitse all olevad metsad. Siia alla kuuluvad loodusreservaadid ning väikesed loodusreservaatidest metsad riiklikes loodusreservaatides, loodusparkides ja biosfääri jälgimise aladel
seenhaiguste poolt, puit laiade aastarõngaste ja madala sügispuidu osakaalu tõttu väheväärtuslik; kuid on ka väga kiirekasvulised ja produktiivsed. Parimaks puuliigiks endiste põllumaade metsastamisel parasniisketel muldadel on arukask (kiirekasvuline, produktiivne, pole olulisi kahjureid ja haigusi, puit väärtuslik). Niiskematel aladel võib kultiveerida sangleppa, samuti produktiivne puuliik. Ka harilik tamm on sobiv puuliik endiste põllumaade metsastamiseks. Viimasel ajal populaarsemaks muutunud ka haava kasvatamine. Vaesematel ja kuivematel liivmuldadel võib kasvatada ka mändi. Kuusk on ka põllumaadel väga produktiivne, kuid kuusikute laiem kasvatamine on piiratud samadel põhjustel, mis männi puhulgi (puidu kvaliteet, haigused). Väga populaarne on tänapäeval ka maarjakase kasvatamine. Kuna põllumaadel on mulla kõrgest viljakusest tingitult intensiivne rohttaimestiku kasv, on
laieneb). Istutamisel kasutatakse peamiselt 2-aastaseid taimlas kasvatatud seemikuid või ka looduslikul teel tekkinud kasetaimi. Niiskematel, kõrge ja liikuva põhjaveega aladel võib kultiveerida sangleppa, mis on samuti väga produktiivne puuliik. Sanglepa puit on kasutatav viimistlusmaterjalina ning kõrgelt hinnatud. Kultiveeritakse samuti peamiselt 2-aastaste seemikutena. Ka harilik tamm on sobiv puuliik endiste põllumaade metsastamiseks, kuid tamme kasvatamise on enamasti märksa komplitseeritum ja nõuab rohkem vaeva ning kulutusi kui teiste lehtpuude puhul (hiliskülma- ja ulukikahjustuste oht). Istutusmaterjalina kasutatakse vanemaid istikuid või heistreid. Viimasel ajal on populaarseks muutunud ka haava kasvatamine (peamiselt tänu soomes asuvale Kirknieme paberitehasele). Kasvatatakse peamiselt hübriidhaaba (Populus tremula x Populus tremuloides). Hetkel on
Istutamisel kasutatakse peamiselt 2-aastaseid taimlas kasvatatud seemikuid või ka looduslikul teel tekkinud kasetaimi. Niiskematel, kõrge ja liikuva põhjaveega aladel võib kultiveerida sangleppa, mis on samuti väga produktiivne puuliik. Sanglepa puit on kasutatav viimistlusmaterjalina ning kõrgelt hinnatud. Kultiveeritakse samuti peamiselt 2-aastaste seemikutena. Ka harilik tamm on sobiv puuliik endiste põllumaade metsastamiseks, kuid tamme kasvatamise on enamasti märksa komplitseeritum ja nõuab rohkem vaeva ning kulutusi kui teiste lehtpuude puhul (hiliskülma- ja ulukikahjustuste oht). Istutusmaterjalina kasutatakse vanemaid istikuid või heistreid. Viimasel ajal on populaarseks muutunud ka haava kasvatamine (peamiselt tänu soomes asuvale Kirknieme paberitehasele). Kasvatatakse peamiselt hübriidhaaba (Populus tremula x Populus tremuloides)
Vanemaid kultuure väetatakse ülepinnaliselt. Kui jääkturbasoid ei kultiveerita, uuenevad need pikkamööda lehtpuudega - kask, paju, harvem haab. Puistu koosseis võib kujuneda ebasobivaks, kuna enamuspuuliigi võib moodustada sookask. Jääksoode metsastamisel on väga oluline veereziim, mis sõltub kraavivõrgu ja eelvoolu korrasolekust. Sellised jääksood, mis kannatavad periooditi või pidevalt liigniiskuse all või kus võib esineda üleujutusi, metsastamiseks ei sobi. Soodsa veereziimiga jääksood (pinnaveetase on vähemalt 0,3...0,4 m sügavusel) jagunevad toitainetesisalduse poolest kahte rühma: 1. oligotroofseks soomullaks; 2. eutroofseks või mesotroofseks soomullaks. Eestis on levinud peamiselt oligotroofsed jääksood, kus puud kasvavad kehva mullaviljakuse, esijoones fosfori vähesuse tõttu sama viletsasti kui looduslikus rabas. Esimesed katsealad rajati sügava oligotroofse soomullaga jääksoodele selleks, et selgitada
Algul on käbid lillkaspruunid, läikivad ning 2-6 cm pikad. Mägimänd õitseb juuni algul. Käbid valmivad pärast tolmlemist teise aasta oktoobris ja varisevad järgmisel kevadel. Seemned on mustjashallid, seemnetiib pruunikashall. Liik on külmakindel, eelistades palju valgust. Mullastiku suhteson vähenõudlik. Taime juurestik on tugev ja plastiline. Mägimänd on lühiealine, elades kuni 70 aastat. Mägimändi kasutatakse karjääride metsastamiseks ja nõlvade kinnitamiseks. Kasvatatakse mitmeid teisendeid ja võravorme. 55 1. 2. 3. 4. 1 - emasõitega võrse; 2 - isasõitega võrse; 3 - rohelised okkad 2-kaupa ja rohekaspruun võrse; 4 - käbid; Mägimänd on väga vastupidav tugevatele tuultele, lume raskusele ja laviinidele, sest oksad on väga painduvad. Miinuskraade talub puu kuni 34...40° C
lühikese rootsuga 1-3 kaupa noore võrse tipus. Algul on käbid lillkaspruunid, läikivad ning 2-6 cm pikad. Mägimänd õitseb juuni algul. Käbid valmivad pärast tolmlemist teise aasta oktoobris ja varisevad järgmisel kevadel. Seemned on mustjashallid, seemnetiib pruunikashall. Liik on külmakindel, eelistades palju valgust. Mullastiku suhtes on vähenõudlik. Taime juurestik on tugev ja plastiline. Mägimänd on lühiealine, elades kuni 70 aastat. Mägimändi kasutatakse karjääride metsastamiseks ja nõlvade kinnitamiseks. Kasvatatakse mitmeid teisendeid ja võravorme. Mägimänd on väga vastupidav tugevatele tuultele, lume raskusele ja laviinidele, sest oksad on väga painduvad. Miinuskraade talub puu kuni –34...–40° C. Liik talub hästi põuda ja kasvab kergematel liivmuldadel, märgadel turvasmuldadel, samuti kivistel ja rasketel savimuldadel (Hortes). Mägimänd on ka väga populaarne ilupõõsas parkides, haljasaladel ja koduaedades. Mägimänni puit
Märgala on ala, mis on aastaringselt või periooditi allpool veepinda. Erinevalt veekogudest, esineb märgaladel kohaliku taimestiku abil tekkinud muld (veekogus on setted). Mõned märgalad (luhad näiteks) on vee all vaid osa aastast ja ülejäänud ajal sarnanevad harilike maismaakooslustega. Märgalad on seega üleminekuks maismaalt veeökosüsteemidele. Märgalade elustik on sageli liigirikas ja omapärane. Paljud märgalad on kaasajal ohustatud inimtegevuse tõttu (kuivendamine metsastamiseks või põllumajanduseks, ehitustegevus rannikualadel jpm.) ning vajavad kaitset. Märgalade tüübid Märgalade kujunemisel on kõige tähtsamaks teguriks vesi,kliima on vähemtähtis. Seetõttu näevad ja talitlevad sarnase tekkega märgalad sarnaselt väga suurel alal maakerast. Liigid on muidugi sageli erinevad. Märgalasid saab klassifitseerida erinevalt. Kõige lihtsam on neid süstematiseerida veeallika järgi. Meri – merevesi on soolane ja paljudes piirkondades esinevad ka merelooded
Algul on käbid lillkaspruunid, läikivad ning 2-6 cm pikad. Mägimänd õitseb juuni algul. Käbid valmivad pärast tolmlemist teise aasta oktoobris ja varisevad järgmisel kevadel. Seemned on mustjashallid, seemnetiib pruunikashall. Liik on külmakindel, eelistades palju valgust. Mullastiku suhtes on vähenõudlik. Taime juurestik on tugev ja plastiline. Mägimänd on lühiealine, elades kuni 70 aastat. Mägimändi kasutatakse karjääride metsastamiseks ja nõlvade kinnitamiseks. Kasvatatakse mitmeid teisendeid ja võravorme. Mägimänd on väga vastupidav tugevatele tuultele, lume raskusele ja laviinidele, sest oksad on väga painduvad. Miinuskraade talub puu kuni –34...–40° C. Liik talub hästi põuda ja kasvab kergematel liivmuldadel, märgadel turvasmuldadel, samuti kivistel ja rasketel savimuldadel. Mägimänd on ka väga populaarne ilupõõsas parkides, haljasaladel ja koduaedades.
kõrgelt hinnatud. Kultiveeritakse samuti peamiselt metsaselektsioon erinevate abinõude kogum, mida Männi plusspuudeks valitakse puud vanusega 2-aastaste seemikutena. rakendatakse, et saada senisest paremate 60-80 (100) a., kuusel 50-80 a. Ka harilik tamm on sobiv puuliik endiste omadustega metsapõlvkond. Metsade Valitakse nii looduslikest kui kultuurpuistutest. põllumaade metsastamiseks, kuid tamme järjepidevus oleks tagatud ka ilma Plusspuistu peab olema antud tingimustele kasvatamise on enamasti märksa komplitseeritum selektsioonialase tegevuseta, kuid intensiivselt vastavalt kõrge tootlikkuse ja täiusega. ja nõuab rohkem vaeva ning kulutusi majandatavate metsade puhul, kus peamiseks Enamik puid peab olema hea kvaliteediga ja hästi
Istutamisel kasutatakse peamiselt 2-aastaseid taimlas kasvatatud seemikuid või ka looduslikul teel tekkinud kasetaimi. Niiskematel, kõrge ja liikuva põhjaveega aladel võib kultiveerida sangleppa, mis on samuti väga produktiivne puuliik. Sanglepa puit on kasutatav viimistlusmaterjalina ning kõrgelt hinnatud. Kultiveeritakse samuti peamiselt 2-aastaste seemikutena. Ka harilik tamm on sobiv puuliik endiste põllumaade metsastamiseks, kuid tamme kasvatamise on enamasti märksa komplitseeritum ja nõuab rohkem vaeva ning kulutusi kui teiste lehtpuude puhul (hiliskülma- ja ulukikahjustuste oht). Istutusmaterjalina kasutatakse vanemaid istikuid või heistreid. Viimasel ajal on populaarseks muutunud ka haava kasvatamine (peamiselt tänu soomes asuvale Kirknieme paberitehasele). Kasvatatakse peamiselt hübriidhaaba (Populus tremula x Populus tremuloides). Hetkel on Eestis taolisi, endisele põllumaale rajatud
Puukoolide tüübid Vastavalt otstarbele jaotatakse puukoolid kolme tüüpi: 1) metsataimede puukoolid, 2) viljapuude ja marjapõõsaste puukoolid 3) dekoratiivpuukoolid. Kasutusel on ka kombineeritud puukoole. Metsapuukoolides kasvatatakse peamiselt metsataimi, vahel sortimendi rikastamiseks ka ilupuude- ja põõsaste istikuid. Tegevuse kestuse alusel jaotatakse puukoolid : a) ajutised, on ettenähtud istutusmaterjali kasvatamiseks teatud objektide metsastamiseks 2-3 aasta jooksul, reeglina lihtsad ja väikesepinnalised; b) alalised, pidevaks istutusmaterjali kasvatamiseks. Riigimetsade tarvis toodab metsataimi hiljuti moodustatud RMK ühendpuukool, milline ühendab endas Pärnu lähedal Reiu taimlat, Räpina taimlat, Rakvere lähedal Kullenga taimlat, Rapla lähedal Purila taimlat, Tõrva lähedal Rulli taimlat ja taimlat Koeru alevikus. RMK metskondade juures on suuremad Iisaku,
annaabi.ee 
