Eestis elavad kotkad
Vahetegemise muudab
ebamääraseks ka see, et väike-ja suur-konnakotkas moodustavad segapaare ning annavad hübriide.
Toitumine
Konnakotkad jahivad saaki enamasti väheintensiivselt majandatavatel rohumaadel, kuid ka
märgaladel, põldudel jt avamaastikel ning vähesel määral ka metsas. Saagiala paikneb reeglina
küllalt pesa lähedal, asudes sellest kuni 1-2 km kaugusel. Saaki jahib konnakotkas tavaliselt lennul
või varitsedes metsaservapuudel ja teistel kõrgematel kohtadel (üksikud puud, heinapallid,
elektripostid), mõnikord otsib ta saaki maas kõndides. Aktiivset saagiotsimist lennul või kõndides
kasutab ta kesise toiduressursi puhul, kuid rikkaliku saagi korral eelistab pidada varitsusjahti.
Saakloomadeks on peamiselt väikesed imetajad uruhiired, mutid,
sageli püüab ta ka konni ja linde, mõnikord madusid ning suuremaid
putukaid.
Pesitsemine
Konnakotkad on rändlinnud, kelle talvitusalad paiknevad Lähis-Idas,