Soome-ugri rahvakultuur
põhinevad ja kohalike ökosüsteemidega kooskõlas olevad elatusalad osutunud konkurentsivõimelisteks. Põhjapõtrade,
lammaste, kitsede ja veiste kasvatamine ning maaharimine on suhteliselt noored elatusalad
Põhjapõdrakasvatuse levik sõltus sobivatest looduslikest tingimustest ega muutunud peamiseks sugugi kõigi saami
kogukondade jaoks, kus enamasti oli tegemist segamajandusega ja tegevused vaheldusid vastavalt aastaaegadele.
Näiteks ei levinud põhjapõdrakasvatus idapoolsete metsasaamideni, kelle peamiseks elatusalaks jäi jahipidamine ja
kalapüük, ega kalastajateni mererannikul ja jõgede-järvede ääres.
Suurte põhjapõdrakarjade levik oli kiire ja ekspansiivne ning tõi kaasa kogukondade omavahelise võistluse
karjamaade pärast. See tingis omakorda põhjapõdrakasvatajate ümberasumised teiste saami rühmade maadele.
Varasemad ringikujulised siida-maad muutusid suguvõsade vahel jaotatud pikkadeks ribadeks, mis järgisid veekogude,
annaabi.ee 
