580000 570000 560000 550000 540000 530000 520000 510000 500000 490000 1990 1992 1994 1996 1998 2000 2002 2004 2006 2008 2010 600000 500000 400000 300000 Avaliku sektori omanduses Privaatsektori omanduses 200000 100000 0 1990 2000 2005 Metsaseadus · Metsaseadus 1965. aastal · Säilitada riigi metsaressurssi, andes Amazonase maaomanikele kohustuse säilitada 50% (algselt) ja 80% (hilisem) metsa riikliku reservi jaoks. Tähtsamad Brasiilia keskonnaalaste õigusaktidega seonduvate muudatuste ja täienduste kronoloogia · 1965. aasta Metsaseadus · 1981. aasta Riiklik keskkonnaseadus · 1997. aasta Veeressursi seadus · 1999. aasta Karistusnormide määramine metsakuritegude eest · 2000. aasta Rahvusliku metsandusprogrammi loomine · 2006. aasta Avaliku sektori
Metsa uuendamine Hoolduraied Metsade mittepuiduline kasutamine Riigimetsandus Metsandussektori majanduslik tähtsus Metsatööstussektori efektiivsus Haridus ja väljaõpe Metsasektori identiteet ja maine Seosmaailmas toimuvate protsessidega Metsade kaitse kahjustavate tegurite eest ja metsade elujõulisuse säilitamine Keskkonna ja metsade loodusemitmekesisuse kaitsmine Metsamajanduse elujõulisuse tagamine Jätkusuutliku metsamajanduse peamiseks kriteeriumiks on pikas perspektiivis metsaressurssi võimalikult ühtlane kasutamine juurdekasvu ulatuses. Eestis on pikaajaliselt jätkusuutlikuks eesmärgiks kasutada 1215 milj. m3 metsamaterjali aastas. Keskkonnaministeerium esitab Keskkonnategevuskava aruandluse raames Vabariigi Valitsusele ülevaated eelneva 10-aastase perioodi metsaressursi kasutamisest, vajadusel koos ettepanekutega, kuidas ressursi kasutuse mahtu suurendada või vähendada. Uuendusraied Metsa üheks põhiväärtuseks on tema kasvamine -- protsess,
tegevused metsas on keskkonnasõbralikud, sotsiaalselt õiglased ja majanduslikult elujõulised. FSC märgis puidutootel viib selle teadmise tarbijani. Keskkonnasõbraliku metsanduse all mõistetakse FSC süsteemis sellist metsamajandamise viisi, mis säilitab metsade elurikkuse, produktiivsuse ja looduslikud protsessid. Sotsiaalselt õiglane metsandus aitab kohalikel elanikel ja ka ühiskonnal tervikuna osa saada selle pikaajalistest hüvedest ning innustab kohalikke elanikke säilitama metsaressurssi ja planeerima selle majandamist. Majanduslikult elujõuline metsamajandamine on piisavalt tasuv ilma kasu lõikamata metsa pikaajalise ressursi, ökosüsteemide või metsaga seotud kogukondade arvelt. FSC organisatsioon FSC organisatsioon on üles ehitatud demokraatia, võrdsuse ja kaasatuse põhimõtteid järgides. Seetõttu on FSC liikmed jaotatud kolme võrdse hääleõigusega koja vahel: keskkonna, sotsiaal- ja majanduskoda
uuendusraiealadest. · ohustatud ja Eestile omaste liikide populatsioonide hea seisundi säilitamiseks on range kaitse alla võetud vähemalt 10% metsamaa pindalast ja parandatud kaitstavate metsade esinduslikkust. 6 Metsamajanduse elujõulisuse tagamine Jätkusuutliku metsamajanduse peamiseks kriteeriumiks on pikas perspektiivis metsaressurssi võimalikult ühtlane kasutamine juurdekasvu ulatuses. Eestis on pikaajaliselt jätkusuutlikuks eesmärgiks kasutada 1215 miljonit kuupmeetrit metsamaterjali aastas. Hinnanguliselt kasvab selline kogus puitu igal aastal metsa juurde. Metsade kasutus juurdekasvu piires tagab ühiskonna jaoks pideva tulu, säilitades seejuures metsa võime pakkuda nii majanduslikke, sotsiaalseid keskkonnaalaseid kui kultuurilisi hüvesid. Püsiva puiduvoo tagamiseks on oluline metsade
Saetööstuse produktid 4 942 594 53 Puusüsi 1 679 410 00 Paber 11 435 897 17 Allikas: FAO 2010 Brasiilia metsaseadusest ja poliitikast Brasiilia praegune metsaseadus sai heakskiidu 1965. aastal. Selle seaduskogumi põhieesmärk oli säilitada riigi metsaressurssi, pannes Amzonase maaomanikele peale kohustus hoida 50% (algselt) ja 80% (hilisem) metsa riikliku reservi jaoks. See nõue ei ole paraku tõhusalt rakendunud ning seda maaomanike enda huvide tõttu, milleks on enamasti võimalikult suure tulu saamise tahe. Suur roll selle teostuse puudulikkuses on Brasiilia enda valitsusel, mille lobitööliste huvid on suuresti just sellesamuse metsaressursiga seotud. Ka endine president Luiz Inacio Lula da Silva (ametis 1. jaanuar 2003 kuni 1
arvati leiduvat haruldasi ja ohustatud liike. Metsakorraldajad, keda põhiliselt on treenitud hindama metsaressurssi majanduslike otsuste tegemiseks, sattusid väga raskesse olukorda, sest väärtuslike maastikuelementidega olid seotud reeglina need metsaosad, mida
keskmine hektaritagavara on männil (239) ja haaval - 237 m3/ha ja väikseim tammel – ca 120 m3/ha. Keskmiselt tuleb Eestis 1 elaniku kohta 1,7 ha metsa. Metsade keskmise pindala osas ühe elaniku kohta on Eesti Euroopas 4. kohal ja tagavara osas 3. kohal. Kuigi metsaseaduses ei eksisteeri enam metsakategooriaid, käsitletakse jätkuvalt erineva kaitsereziimiga metsi nende põhjal. Oluline on mõista metsaressurssi käsitlevaid termineid: range kaitsega mets - kogu majandustegevus on keelatud kaitsemets - majandamistegevus on piiratud, kuid mitte keelatud, piirangu rangus võib olla väga erinev tulundusmets - metsa majandamine on lubatud vastavalt üldistele metsaseaduse nõuetele. majandatav mets - metsmaa, kus majandustegevus on lubatud (samaväärne rahvusvaheliselt
annaabi.ee 
