vastne remontimine aitab tõsta selle koha ilmet. 9 KASUTATUD KIRJANDUS · Hirvlaane, M. 2001. Kanepi kihelkond. Kodulugu. Käsikiri. · Kaar, E. 1964. Eesti tammikud. Tammikute levik Eestis. ELUS aastaraamat: 57 72. · Kask, P. 1999. 130-aastane Erastvere tammik hävimisohus. Eesti Mets, 1: 1718. · Reim, P. 1925. Lõuna-Eesti tamme kultuurid. Tartu Ülikooli metsaosakonna toimetised nr. 3, Tartu Ülikooli Õppemetskonna väljaanne. · Ungern-Sternberg, Marie Anna Eugenie v. Mein Leben I. Käsikiri. Dikteeritud aastatel 188488, täiendatud ja ümber kirjutatud 1908 Viljandis. 10
majandamise keskuse (RMK) seemnemajanduse tootmisjuht Alvar Peterson. Minimaalne kogus, mis ühelt müüjalt ostetakse, on vähemalt 500 liitrit. Ülempiiri aga pole ja käbid võetakse vastu RMK käbikuivatis Lääne-Virumaal Kullengal, mis asub Porkuni lähedal. Mõistagi tohib korjata vaid värskeid, mitte vanu käbisid, need ei tohi olla kahjustatud ja minimaalne käbi läbimõõt peab olema 2 cm. Keskkonnaameti metsaosakonna metsauuenduse peaspetsialist Märt Bratka ütles, et saarlased on viimasel ajal männikäbide varumisel tagasihoidlikud olnud, viimati korjati siit müügiks 2007. aastal. Vormsi saarelt aga korjati käbisid müügiks ka eelmisel aastal XXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXX XXXXXXXXXXXXXXXXXXXX Metsad Iiri- ja Eestimaal erinevad palju, aga metsaomanike püüdlused on üsna sarnased. Kõigepealt lühidalt Iiri metsandusest. Metsad katavad ca 10% Iirimaa pindalast, mis on ELi
elluviimist; 10) maapõue osakonna põhiülesanne on korraldada maapõue kaitse ja kasutamise poliitika väljatöötamist ja elluviimist; 11) merekeskkonna osakonna põhiülesanne on korraldada merekeskkonna kaitse poliitika väljatöötamist ja elluviimist; 12) metsaosakonna põhiülesanne on korraldada metsanduse ja jahinduse poliitika väljatöötamist ja elluviimist; 13) personaliosakonna põhiülesanne on korraldada ministeeriumi personalitööd ning koolitus- ja sisekommunikatsioonialast tegevust; 14) rahandusosakonna põhiülesanne on korralda ministeeriumi eelarvestamist ja
Triip Grupp, Tartu. 326 lk. 15. Viilma, K. (ed). 2004. Management of forest habitats in protected areas. Background paper for the LIFE- Nature cooperation project "Exchange of experiences in habitat management among Baltic LIFE-Nature projects". BEF, 52 p. (manuscript) 16. Vilbaste, G. 1940. Looduskaitse inspektori aruanne - Looduskaitse II: 278-285. 17. Vilberg, G. 1929. Kastre-Peravalla looduskaitse reservaadi taimkattest - Tartu Ülikooli Metsaosakonna Toimetused 15: 1-28. 18. Örd, A. 1993. Eesti Metsainstituudi looduskaitse labor (sektor) 1970-1992. - Eesti Mets, 4, 21-26. 19. Eesti metsanduse arengukava aastani 2010. 2003. Keskkonnaministeerium. 31 p. 20. http://eelis.ic.envir.ee/avalik/el_fil/Kait st_territ31122007.htm 21. http://et.wikipedia.org/wiki/Eesti_puuliigid 22
SMI põhiülesanne on kirjeldada metsi ja selle muutusi ning anda ülevaade raietest. Lisaks metsade kohta kogutavale infole võib registreerida andmeid näiteks maa kõlvikulise jaotuse, bioloogilise mitmekesisuse, mittemetsamaade puidutagavara ja metsastumise kohta. Allikas: Välitööd – metoodika ja praktika. Enn Pärt, Keskkonnaagentuuri metsaosakonna juhtivspetsialist, 20.12.2016. Eesti metsade liigiline koosseis on mitmekesine, kõige levinum puuliik Eestis on mänd – 31,4 % (enamuspuuliigiti metsade pindalast), teisel kohal on kask – 29,5 %; ja kolmandal kohal kuusk – 18,8%. Hall-lepikute osakaal meie metsade koosseisust on 9%, haab ja sanglepp moodustavad vastavalt 6 % ja 3,7% (Aastaraamat Mets 2017).
annaabi.ee 
