Viiendale perioodile oli iseloomulikuks jooneks olid metsanduse juhtimise detsentraliseerimine. Loodi uued ametikohad metsaülemad ja metsavhaid. Lahendati mitmeid parktilisi küsimusi metsade omandi, metsade kaitse ja parema juhtimise suhtes. Perioodi vältel kujunesid välja riigimetsade tüübid: metsad toetamaks soola tootmist, laevaehitusmetsad, linnametsad, hobusekasvatuse metsad, vürstiriigimetsad. Kuuenda perioodi väga märkimisväärne muudatus toimus 1848 aastal kui suur metsaosakond jagati kuueks väiksemaks allüksuseks: inspektsioon, metsamajandus, metsade kaitse, metsade haldus, metsade kasutus ja arvepidamine. 1843-1846 leidsid aset muutused kohalikus metsavalitsemises, nimelt kaotati ära kohalikud metsaülemad ja metsnikud ning nende vastutus anti metsade inspektoritele. Kolmeks peamiseks eesmärgiks määrati kaitsta metsi hävimise eest, maksimeerida kasum ja tõsta metsasust seal kus vaja.
suurendamisele. Metsade kaitse Küprosel nagu ka mitmes teises Vahemere jõgikonna riigis, on tulekahjud ühed suurimad hävitavad tegurid metsades ja puudega kaetud aladel. Kauakestvad kuumad, kuivad ja tuulised suved, pinnakatte muutused, taimkatte tuleohtlikkus ja mitmed inimtegevused soodustavad tulekahju puhkemise ja kiire levimise. Lisaks linnastumine, maakohtade hülgamine ja metsade külastatavuse suurenemine puhkuse eesmärgil, tõstavad tuleohtlikkuse kõrgele tasemele. Metsaosakond, kes on vastutav metsatulekahjude ennetamise ja kontrolli eest ka 1 km. raadiuses riigimetsadest, on teadlik suurest metsatulekahjude ohust ning võtab selleks tarvidusele mitmeid abinõusid: Metsatulekahjude ennetamine Pikniku ja matkamiskohtade arendamine, Patrullimine, Tulekahjude avastamise ja teavitamise süsteem, (nagu näiteks tulevaatlustornid (12), maapinna patrullide süsteem, lennukiseire, metsa telekommunikatsioon, avalikkuse poolt avastamine), Seaduste täide viimine, Haridus ja
4 VÄLISFINANTSEERIMISE OSAKOND 4 ASEKANTSLER (Nt jäätme-, looduskaitse, välisõhu, Haldus-, vee- ja metsaosakond) 3 KESKKONNAMINISTEERIUMI STRUKTUUR 1. Keskonnaminister Keskonnaministril on 32 ülesannet: näiteks 1) juhib ministeeriumi ja korraldab ministeeriumi pädevusse kuuluvate ülesannete täitmist; 2) vastutab põhiseaduse, teiste seaduste, Riigikogu otsuste, Vabariigi Presidendi seadluste ning Vabariigi Valitsuse määruste ja korralduste täitmise eest ministeeriumi valitsemisalas;
o Keskkonnaamet on valitsusasutus, mis tegutseb keskkonnaministeeriumi valitsemisalas o Keskkonnaameti ülesanne on viia ellu riigi keskkonnakasutamise, looduskaitse ja kiirgusohutuse poliitikat ning osaleda keskkonnaalaste õigusaktide ja muude ametlike dokumentide väljatöötamises ning täiustamises o Keskkonnaameti struktuur: keskkonna osakond looduskaitse osakond metsaosakond kiirgusosakond rahandusosakond haldusosakond personaliosakond õigusosakond keskkonnahariduse osakond o Keskkonnaameti ülesanded: keskkonnalubade, loodusvarade kasutamise lubade, kiirgustegevuslubade ning litsentside andmine planeeringutele ja projektidele seisukohtade andmine
haridust, metsateadust, teabetöötlust ja kommunikatsiooni. Tänapäeval on metsandusega tihedalt seotud kliimamuutuste leevendamine ja puidu kasutamine taastuvenergia tootmiseks. Metsanduslikul kõrgharidusel on Eestis ligi 100 aasta pikkune ajalugu. Selle alguseks peetakse 1920. a., kui tolleaegse Tartu Ülikooli juurde moodustati metsaosakond ja selle esimeseks juhiks oli prof. Andres Mathiesen (1896-1955). Metsamajanduse (mis on osa metsandusest) sees võib tinglikult eristada kolme suuremat valdkonda: 1. Metsakasvatus 2. Metsakorraldus 3. Metsatööstus Metsakasvatus – esindab ökoloogilist suunda metsanduses. Metsakasvatust võime defineerida, kui tegevust metsas toimuvate bioloogiliste protsesside mõjutamiseks, eesmärgiga kasvatada
majandamise põhimõtted ning meetmed nende rakendamiseks. Metsapoliitika, metsanduse arengukava ning jahindus- ja metsandusprogrammide väljatöötamist ja elluviimist, metsade säästliku ja efektiivse majandamise põhimõtete rakendamist, elustiku mitmekesisuse säilitamise põhimõtete rakendamist metsade kaitsel, erametsaomanike nõustamist ja toetamist ning jahitegevust ja jahindusalast nõustamist korraldab metsaosakond. * Tänu tõhusale järelevalvele on ebaseaduslik raie viimastel aastatel oluliselt vähenenud ning moodustab kogu raiest umbes 1%; * metsade uuendamine on viimastel aastatel paranenud ning toimub vajalikust mahust tähtajaliselt üle 70% ulatuses, soodsad kasvutingimused loovad head eeltingimused ülejäänud metsade looduslikuks uuenemiseks; * metsandusliku informatsiooni kogumiseks ja analüüsimiseks on käivitunud Säästva Metsanduse Seire- ja Infosüsteem;