4. Metsamajandusega riigid ei tegele Varaindustriaalne - Metsade suurim hüvitaja 1. Põllumaaks - Nii hävitati suurem osa sega- ja lehtmetsadest Euroopas 2. Rauametallurgija - Metallide sulatamiseks kasutati puusütt 3. Puidutööstuse tekkeaeg - Hakati hävitama okasmetsi ka Põhja-Euroopas - Varaindustriaalajastu metsamajandust nimetatakse röövmajanduseks Hilisindustriaalne 1. Arenenud riigid, ellkõige Lääne- ja Põhja-Euroopa, muutsid oma metsanduspoliitikat järsult (20 saj. 60-ndatel) 2. Tekkisid metsakompleksid - Metsakompleks on kõigi metsamajandamise, puiduvarumise ning ka äriteenuste tasakaalustatud koostöö - Metsakompleksi aluseks on hästiarenenud metsamajandus - Üleraiete keelamine - Keskkonnakaitseliste metsade eraldamine - Tarbemetsade istutamine ja hooldamine
majandamist ja järelevalvet, metsade majanduslikku regulatsiooni, metsade kasutust, taastootmist, kasvamist ja raiet, metsade kaitset jms. Lisaks seadusele võeti valitsuse poolt 1994. aastal vastu "Metsanduse ja metsatööstuse arengukava", mida ajakohastati 1996. aastal. See sisaldab mitmeid metsanduspoliitikaga seotud küsimusi. Kava lisaks olev tegevuskava sisaldab metsandussektoris aastani 2023 läbiviidavaid tegevusi. Lisaks Metsaseadusele käsitletakse metsanduspoliitikat ja -strateegiat lähemalt "Metsanduse ja metsatööstuse arengukava", mida ajakohastati 1996. aastal. Kava lisaks olev tegevuskava sisaldab metsandussektoris aastani 2023 läbiviidavaid tegevusi. Metsanduse strateegilised suunised valmistati ette ja lisati ajakohastatud Riiklikusse Metsanduse ja Metsatööstuse Arengukavasse. See kava käsitleb: · Metsanduspoliitikat 14
aruandekohuslased. Ligipääs nimetatud andmebaasi andmete kogumise metoodikale, andmefailide struktuurile ning andmestikule on võimalik Global Forest Resources Assessment`i (FRA 2000) kodulehelt aadressil http://edcdaac.usgs. gov/glcc/fao/. Eeskätt Euroopa Liidu liikmes- ja kandidaatriikidele on tähtsad EL-i metsapoliitikat käsitlevad dokumendid. Ent Euroopa Liidu aluslepingud (Treaties on European Union) ei sätesta ühtset metsanduspoliitikat. Hoolimata sellest on metsade majandamine, kaitse ja säästev areng EL-i ühtse põllumajanduspoliitika (CAP), maapiirkondade arengu, keskkonna, kaubanduse, siseturu, teadusuuringute, tööstuse, arengukoostöö ja energiapoliitika kesksemaid probleeme. Metsasektoriga seotud poliitilisi arenguid on kõige põhjalikumalt kirjeldatud Euroopa Liidu metsandusstrateegias (Forestry Strategy for the European Union, 1998). Nimetatud strateegia
annaabi.ee 
