omanik ise. Üldistatult võib märkida, et Eesti metsaseadus on suurema mahuga, põhjalikumad ja reglementeerivad palju detailsemalt metsakorraldust ja -kasutust, ka erametsades, kui Leedu metsaseadus. Leedus on suur osa nõudeid esitatud seaduse rakendusaktides. Erametsa omanikule on soodsam Eesti metsaseadus, kui Leedu metsaseadus (Kupstaitis 2005). 13 3. Leedu metsapoliitika 3.1. Ülevaade Leedu metsanduspoliitika põhineb jätkusuutliku metsamajanduse printsiipidel ning selle esmaseks eesmärgiks on Strasbourg'is (1990), Helsingis (1993) ja Lissabonis (1998) peetud Euroopa metsade kaitse teemalistel ministrite kohtumistel vastuvõetud resolutsioonide rakendamine, jätkusuutliku ja multifunktsionaalse metsanduse arendamine, bioloogilise mitmekesisuse kaitse, metsade pindala suurendamine mahajäetud põllumajandusmaade metsastamise teel, metsandusteaduse, metsanduse
1943 aastal jagati metsad kolme erinevasse gruppi majanduslike ja ökoloogiliste omaduste alusel. Esimesse gruppi kuulusid metsad, mis olid erineva kaitse all ja limiteeritud kasutusega. Kolmanda grupi metsad olid tööstuslikuks kasutamiseks ja puidu varumiseks. Teine grupp oli segu kahest eelmisest. 1947 aastal loodi Nõukogude Venemaa Metsatööstuse Ministeerium. Venemaa metsade majandamine tsentraliseeriti ja viidi Vene Föderatsiooni alluvusse 1966 aastal. Üldiselt oli metsanduspoliitika nõukogude ajal riigi surve all. Viimane, 9. periood andis metsandusele teise tähenduse kui seni. 1993. aasta 3. märtsil vastuvõetud metsaseadus defineeris mõisted ,,mets" ja ,,metsafond". Samuti oli seadustes sees jälle jätkusuutlik metsade majandamine. Samuti eraldati metsatööstu metsamajandusest. 1997 aasta metsaseadus lõi jällegi uue taseme metsade majandamisel. Loodussäästlik ja jätkusuutlik
Praegu ei anna kehtiv asutamisleping Euroopa metsandusstrateegia jaoks konkreetset õiguslikku alust, selle strateegia õiguslik korraldus põhineb lähedaste poliitikavaldkondade suhtes kohaldatavatel sätetel, mitmetel tegevuskavadel ja määrustel. (1) Metsa pindala poolest on Euroopa Liit kuuendal kohal maailmas, kusjuures metsad on mitmekesised, hästi majandatud ja suure majandusliku potentsiaaliga. Metsanduse õigusliku aluse puudumine aluslepingutes takistab paraku Euroopa metsanduspoliitika käivitamist. Euroopa metsandusstrateegia on vaatamata asjaomase õigusliku aluse puudumisele siiski välja töötatud ning selles keskendutakse eeskätt säästvale arengule ja kasutatakse ära vahendid, mis on seotud ühenduse strateegiatega mitmetes muudes valdkondades, nagu maaelu areng, arengukoostöö. õigusaktide ühtlustamine, teadustegevus, statistika jne. (1) 5 1. Metsade tähtsus Euroopa liidus
Allesjäänud metsad on Maailma Looduse Fondi (WWF) hinnangul ohustatud ülemajandamisest, küttimisest, mittesäästlikust turismist ja asulate ning infrastruktuuride rajamisest. Euroopa rohelise infrastruktuuri taastamiseks on tarvis kõigi osapoolte maksimaalset panust metsa kui taastuva loodusressursi säästlikul kasutamisel. Metsad omavad olulist ökoloogilist ja looduslikku väärtust. Metsad on ka oluline ressurss majanduslikus mõttes. Metsade säilimiseks on vajalik selline metsanduspoliitika, mis kaitseb metsa kui ökosüsteemi ja majandab selle ressursse säästlikult. Metsa majandamine on säästev, kui see tagab elustiku mitmekesisuse, tootlikkuse, uuenemisvõime ja elujõulisuse ning ökoloogilisi, majanduslikke, sotsiaalseid ja kultuurilisi vajadusi rahuldava mitmekülgse metsakasutuse võimaluse. Mets kui elukeskkond pakub seal elavatele organismidele, taimedele, seentele, lindudele ja loomadele kõike, mis neile eluks tarvilik on
ELi maades. Märkimisväärne osa metsadest on kiiresti lähenemas esimese harvendusraie tegemise ajale. Erametsanduse aastane raiemaht on hetkel 200 000 m³, kuid aastaks 2018 suureneb see miljoni kuupmeetrini aastas. “Iiri erametsade suurim väljakutse on puiduressursi mobiliseerimine. Enamik sellest puidust kuulub metsakasvatajatele, kelle keskmine metsaomandi suurus on üheksa hektarit,” ütleb Pat Hennessy. “On tähtis, et Iiri metsanduspoliitika toetaks metsaomanikke nende puidu turule toomisel. IFA usub, et kõige tõhusam vahend, mis aitaks tõsta Iiri metsakasvatuse majanduslikku tulukust, on metsaomanike aktiivne koostöö.” Palju ühisjooni Eestis oli väga huvitav kohtuda Erametsakeskuse juhatuse liikme Jaanus Aunaga, kes tutvustas metsaomanike kohalikke ja üleriigilisi organisatsioone, mis riigi toel arenevad, et mobiliseerida killustunud erametsandust.
parandavad kvaliteetse venekeelse hariduse kättesaadavust ning kujundavad soodsa keskkonna, tagamaks rahvusvähemustele eestlastega võrd väärse positsiooni Eesti ühiskonnas. 3.Kindlustada vähemusrahvuste poliitika usaldusväärse teabe ja sotsiaaluuringute süsteemiga. KESKKONNAPOLIITIKA 1.Rahva tervisenäitajate parandamiseks loome süsteemi keskkonnast tulenevate ohu tegurite väljaselgitamiseks ning nendest põhjustatud riskide minimeerimiseks. 2.Meie metsanduspoliitika eesmärk on metsade säästlik kasutamine, tagamaks nende bioloogilist mitmekesisust, tootlikkust, uuenemisvõimet, elujõulisust praegu ja tulevikus. Selleks tuleb tõhustada metsajärelevalvet ning rakendada metsavarude taastamise tagatisraha põhimõtet. 3.Tasakaalustatud arenguks ja inimese tervise ning looduskeskkonna kaitseks tuleb jõuda olukorrani, kus kemikaale toodetakse ja kasutatakse inimese tervist ning kesk konda võimalikult vähe mõjutaval viisil. 4
Loome riigi abiga sõltumatutest asjatundjatest ja entusiastidest mahetootmise arenduskeskuse. Mahetoodetele tarbijate usalduse võitmiseks kavandame abinõud geneetiliselt muundatud organismide kasutamise vastu Eesti põllumajanduses. 4. Soodustame teadusmahuka, vähese toormekulu ja madala keskkonnamõjuga tootmist ning materjalide säästlikku kasutamist, lähtudes korduvkasutuse põhimõttest, ning taastuvenergeetika laialdasemat kasutamist. 5. Meie metsanduspoliitika eesmärk on metsade säästlik kasutamine, tagamaks nende bioloogilist mitmekesisust, tootlikkust, uuenemisvõimet, elujõulisust praegu ja tulevikus. Selleks tuleb tõhustada metsajärelevalvet ning rakendada metsavarude taastamise tagatisraha põhimõtet. 6. Tasakaalustatud arenguks ja inimese tervise ning looduskeskkonna kaitseks tuleb jõuda olukorrani, kus kemikaale toodetakse ja kasutatakse inimese tervist ning keskkonda võimalikult vähe mõjutaval viisil. 7
annaabi.ee 
