pärmiseened (on leitud ka puudel, eriti tüvelõhedes, puumahl vahutab). 2) Klass Põimiskottseened - viljakehaks on peiteosla. Need tekivad sügisel, talvituvad, nende sees asuvad kotteostega eoskotid. Kevadel peiteoslad lõhkevad ja eosed paiskuvad laiali. Metsanduslikku tähtsust omavad jahukasteseened. Siia kuuluvad ka hallitusseened (täpp- ja pintselhallitus). 3) Klass Ketasseened - viljakehaks on lehtereosla. Siia kuulub palju metsanduslikult olulisi seeni vahtra-pigilaiksuse, lume-pudetõve, männi-pudetõve, männi-okkakahvatuse, männiseemikute närbumise haigustekitajad, männi- ja lehisevähk jpt. 4) Klass Tungalseened - viljakehaks on sulgeosla - siia kuuluvad paljud puude vähihaiguste tekitajad. 2.4.3. Hmk kandseened Kandseened on kõrgemad seened, millel sugulise protsessi tulemusena arenevad eoskandadel kandeosed. Eoskannad arenevad hüüfidel. Siia hõimkonda kuulub palju haigustekitajaid, aga ka
Mardikalised on loomariigi liigirikkaim selts. Neid on kirjeldatud umbes 350 000 liiki, kuid hinnanguliselt on neid 58 miljonit liiki. Eestis on leitud 3073 liiki, kuid neid arvatakse leiduvat vähemalt 3400[1]. Neist enamik on maismaalised. Oma suure isendite hulga, biomassi ja ökoloogiliste seoste tõttu on mardikad tähtsad maismaakoosluste komponendid. Põllumajanduslikult ja metsanduslikult kahjulike liikide hulgalt on mardikalised üks olulisemaid putukaseltse Eestis. Nende teaduslik nimetus tuleb kreekakeelsetest sõnadest koleos ('tupp', 'kate') ja pteros ('tiib'). · Baal (lk 147) - mis tähendab "isand", "valdaja" või `'omanik." On kasutatud ka epiteete "tugev", "võimas." Ta võib olla identne ka piksejumal Hadadiga, sest Baali kohta on öeldud, et "ta pilvedel ratsutab."
(Wikipedia, 2011) Mardikalised(Coleoptera) Mardikalised (Coleoptera) on lülijalgsete selts putukate klassist. Mardikalised on loomariigi liigirikkaim selts. Neid on kirjeldatud umbes 350 000 liiki, kuid hinnanguliselt on neid 58 miljonit liiki. Eestis on leitud 3073 liiki, kuid neid arvatakse leiduvat vähemalt 3400[1]. Neist enamik on maismaalised. Oma suure isendite hulga, biomassi ja ökoloogiliste seoste tõttu on mardikad tähtsad maismaakoosluste komponendid. Põllumajanduslikult ja metsanduslikult kahjulike liikide hulgalt on mardikalised üks olulisemaid putukaseltse Eestis. Nende teaduslik nimetus tuleb kreekakeelsetest sõnadest koleos ('tupp', 'kate') ja pteros ('tiib'). Toitumistüübi järgi on mardikad fütofaagid, adefaagid, saprofaagid, koprofaagid, nekrofaagid ja polüfaagid. Parasiite on suhteliselt vähe. Need elavad koos mesilaste, sipelgate, termiitide, herilaste ja ämblikega. Partneri leidmiseks kasutavad feromoon-, heli (siklased) ja ka valgussignaale (jaanimardikas)
aitavad kiiresti kõduneva varisega mullaviljakust taastada, luues soodsad tingimused ka kuuskede kasvuks tulevikus. Metsakasvataja seisukohalt tuleb hinnata puuliikide vaheldust alljärgnevalt: a) kuidas mõjutab puuliikide vaheldus mullaviljakust; b) millised on uue liigi positiivsed küljed võrreldes eelmisega; c) kas kasutatakse optimaalseimalt ära kasvukoha potensiaali väärtusliku puidu tootmiseks; d) kui pikk on puistu väljakasvatamise aeg. Puuliikide vaheldust tuleb metsanduslikult pidada otstarbekaks, kui: a) uus puuliik on produktiivsem ja puit parema kvaliteediga; b) puuliikide vaheldus põhjustab mullaviljakuse tõusu; c) uus puuliik annab majanduslikele vajadustele vastavat produktsiooni; d) uus liik täidab paremini mingit eriülesannet (kaitsemets, sanitaarhügieen jne). Seepärast peavad metsamehed: arvestama kõiki tingimusi ja rakendama kõiki abinõusid selleks, et ebaõige majandamise tagajärjel ja juhuslike tegurite
rahuldavalt looduslikult uueneda. Vaatamata sellele, et 70% Eesti puistutest on loodusliku päritoluga ja 30% on kaitse- ja hoiumetsad on puistute leidmisega püsimetsamajanduseks raskusi. Valikraietega võiks majandada eelkõige erametsi, kus metsakinnistud on suhteliselt väikesed. Kindlasti ei tule see kõne alla riigimetsades suures mahus, rääkimata selle valitsevaks muutumisest. Lageraied Eesti tingimustes on nii majanduslikult kui metsanduslikult täiesti rahuldavad, juhul kui need tehakse korrektselt. 13. Puidukasutus Eestis. Metsade kõrvalkasutus. Puidukasutus. Metsast puidu saamine on siiani olnud peamine metsade majandamise eesmärk ja puidukasutus metsade peamine kasutusviis. Viimase kümnendi jooksul on Eestis intensiivistunud puidutööstuse areng ja suurenenud raiemahud. Puidutööstuse mahud olid Eestis perioodil 1907-80 küllaltki stabiilsed, langesid üheksakümnendate alguses
annaabi.ee 
