kestlikul majandamisel ja kaitsel Sihtrühm I Avalikkusele suunatud tegevus II Metsandusega seotud inimestele suunatud tegevus III Rahvusvaheline koostöö Teemad Säästva metsanduse sõnumi viimine avalikkusele Seltsi maine tõstmine/suurendamine metsandusringkondades Eesti metsanduse esindamine rahvusvahelisel tasandil Info jagamine Atraktiivne ja aktuaalne kodulehekülg internetis Ürituste korraldamine (metsanädala ja metsapealinna valimine, metsapäevad, metsanduslikud võistlused). 2014 Ettevõtmised Raievõistlused Click to edit Master text styles Forvarderite Second level kevadreiv 2014 Third level Fourth level Noored Euroopa Fifth level metsades Metsanädal 2014 Kasutatud materjal http://www.google.ee http://www.metsaselts
keskkonnainstituudist ning Tartu Ülikooli Bioloogia-geograafiateaduskonnast. 2005.a suvel oli Järvseljal mõnel nädalal korraga üle 100 üliõpilase. Metsanduslik info Metsanduslike püsikatsealade andmebaas. Metsanduslikus uurimistöös on väga oluline osa püsikatsealadel, mille abil on võimalik jälgida aastakümnete vältel puistutes toimuvaid protsesse. Paljud Eestis olevad metsanduslikud püsikatsealad asuvad Järvselja õppe ja katsemetskonna territooriumil. Neid on rajatud alates õppemetskonna loomisest 1921. aastal, algselt Tartu Ülikooli, hiljem Eesti Põllumajanduse Akadeemia ja Eesti Põllumajandusülikooli teadlaste poolt.Kuna nii mõnegi metsandusliku katse alustamise ja katsetulemuste selgumise vahele jääb mitmekümneid aastaid, jääb paljudel püsikatsealade rajajatel oma töö vili nägemata ja tekib oht, et katseala võidakse unustada ja nad
· Aitab levitada ning kirjastada metsandusalaseid trükiseid. · Aktiivselt toetanud Elistvere Loomapargi rajamist ja arendamist. Sihtrühm · Avalikkusele suunatud tegevus · Metsandusega seotud inimestele suunatud tegevus · Rahvusvaheline koostöö Info jagamine · Atraktiivne ja aktuaalne kodulehekülg internetis ( http://www.metsaselts.ee) · Ürituste korraldamine (metsanädala ja metsapealinna valimine, metsapäevad, metsanduslikud võistlused ). Noored Euroopa metsades · Toimus 29.03.2016 · Veebiviktoriin · 50 küsimust Euroopa ja Eesti metsandusest, loodushoiust, metsakorraldusest ja puidu kasutamisest. xTREEm CUP 2016 · Xtreem Cup 2016 ühendab enda alla kolm traditsioonilist raievõistlust: Maamessi raames toimuv Kevadkarikas, Eesti raiemeistrivõistlused, TOP 10. Forvarderite Suvereiv 2016 · Forvarderioperaatorite võistlus koosneb kolmest
1987). KOKKUVÕTE Sain teada, et harilik mänd on Eestis enimlevinud puuliik. Ta on väga vastupidav ning suudab kasvada erinevates kliimavöötmetes. Männi puidul on head mehhaanilised omadused ja seda saab kasutada mitmetes erinevates tööstustes. Männi puidu kvaliteet võib erineda isegi siis kui tegemist on ühe ja sama puuga. KASUTATUD KIRJANDUS 1. Mandre, M. (2000). State of Scots pine on a dune in South-West Estonia. – Metsanduslikud Uurimused XXXII, lk 91–97. 2. Pikk, M. (2004). Mechanical properties of Juvenile Wood of Scots Pine (Pinus sylvestris L.) Forest Site Type. Baltic Forestry X, lk 72-78. 3. Laas, E. (1987). Dendroloogia. Tallinn: Valgus. 824 lk. 4. Sibul, I. (2007-2010). Dendroloogia üldkursus. (Okaspuude lühikonspekt EMÜ AR, MH, LV, ME, MT ja ER eriala üliõpilastele). Eesti Maaülikooli metsandus- ja maaehitusinstituut. Tartu. 5. Teder, M. (2016). Eestis kasvab maailma kõrgeim mänd
alasid, lehtpuu, sega- ja okasmetsi, samuti ka niiskeid alasid jm. Tavapärasest ortofotost erineb lähi-infrapuna ortofoto värvikanalite poolest, punane värv vahetatakse lähi infrapuna ja sinine punase vastu, roheline jääb samaks. CIR ortofotosid kasutatakse metsanduses, põllumajanduses ja ülikoolides erinevate pindade määramisel. Fotosid uuendatakse küllaltki tihti, Eesti viimased WMS-teenusena kättesaadavad metsanduslikud ortofotod pärinevad aastatest 2014/2015. Joonis 1. CIR Metsanduslik ortofoto (Maa-amet, 2009) 4 2. MAAVARAD 2.1 Uurimine ja planeerimine GIS on ideaalne platform ühendamaks maavarade uurimiseks kasutatavaid andmeid. Maavarade uurimiseks kasutatakse geoloogilisi kaarte, hüperspektraalseid andmeid kui ka multispektraalseid satelliidipilte (ESRI, 2006)
kasutamise tagamine. Pühendada suuremat tähelepanu metsakuivendusele, metsauuendusele, metsakorraldusele, uute metsateede ehitamisele ja olemasolevate parandamisele Käesoleva arengukava põhiselt tehakse metsa tootlikkuse säilitamiseks metsauuendustöid vähemalt poolel Uuendusraiealadest ning teede korrashoid ja metsateede ehitamine on samuti tähtis nagu ka varasemas arengukavas on välja toodud. Asutada metsanduslikud katsejaamad ratsionaalsemate ja otstarbekohasemate töömeetodite ja uuemate majandamisviiside proovimiseks ja tarvitusele võtmiseks metsamajapidamises Praeguse metsamajanduse seisukohalt on säärane tegevus juba ammu minevik ning kasutusel on nii kaasaegne tehnoloogia kui ka koostöö metsanduslike teadusasutustega. Hoolitsemine, et metsanduslik administratsioon oleks küllaldane ja koosneks hea teoreetilise
.............................................................8 Mõju globaalsetele loodusressurssidele sh metsade kasutamisele........................9 Maakera metsavarud......................................................................................... 10 Milline on maailma metsaressurss ja selle trendid?...........................................11 Metsade hävitamine.......................................................................................... 11 Rahvuslikud metsanduslikud organisatsioonid.....................................................12 Kokkuvõte............................................................................................................. 13 Kasutatud kirjandus.............................................................................................. 14 2 Sissejuhatus Uurisin, lugesin ja kirjutasin referaadi rahvastiku paiknemisest ja kasvamisest maailmas, ning
Scanning for the Environmental Sciences, 21-34. Holmgren, J., Persson, A. 2004. Identifying species of individual trees using airborne laser scanner - Remote Sensing of the Environment 90, 415–423. Korhonen, L., Korpela, I., Heiskanen, J., Maltamo, M. 2011. Airborne discrete- return LIDAR data in the estimation of vertical canopy cover, angular canopy closure and leaf area index - Remote Sensing of Environment, 115, 1065–1080 Lang, M., Arumäe, T. 2014. Metsanduslikud uurimused - Kaugseire praktilistes metsanduslikes rakendustes Eestis. 129-135. Nasset, E. 1997. Estimating Timber Volume of Forest Stands Using Airborne Laser Scanner Data – Remote Sensing of Environment, 61, 246-253. Jennings, S. B., Brown, N. D., Sheil, D. 1999. Assessing forest canopies and understorey illumination: canopy closure, canopy cover and other measures - Forestry, 72, 59−74 Wehr, A., Lohr, U. Airborne laser scanning – an introduction and overview – ISPRS
puu. Kännuvõsude korral loetakse ühekännuvõsud ühe puuna, juurevõsud loetakse kõik eraldi. Igale puuliigile määratakse keskmine kõrgus ja suurematel puudel kõrgus (Kõrgus üle 1,3m) ka keskmine diameeter. Igale puuliigile tuleb määrata tekkeviis(Külv, istutus, seemne tekkeline, kännuvõsu, juurevõsu). Noorendikule tuleb määrata koosseisu valem ja planeerida järgmised metsanduslikud tööd. Edukuse ehk kasvamamineku protsent määratakse ainult külvatud või istutatud liigile Noorendiku hooldamine ehk valgustusraie Valgustustusraie kuni 10-aastases puistus · Valgustusraiet haavikus ei tehta, kuna ta on kiirekasvuline, eriti esimestel aastatel. Kuigi puistu võib olla tihe, sööb osa võsusid põder, samuti kitsed ja jänesed. Raie tegemine soodustab ulukite tekitatavate kahjustuste tõenäosust veelgi
metsades. Tegevuseks on ka erinevate huvigruppide kaasamine metsandusalastesse tegevustesse. (FAO 2010) Avaliku Metsa Majandamise Seadus, mis tuli välja aastal 2006, sätestas Brasiilia Metsateenistuse vastutavaks (Keskkonnaministeeriumi allüksusena) jätkusuutliku metsamajandamise eest. Veel anti neile vastutus tegeleda Riikliku Metsaregistriga (Cadastro Nacional de Florestas Publicas). Riikliku Metsaregistri eesmärgiks nagu Eestiski on koguda ja hoida metsanduslikud geoandmed ühes andmebaasis, et lihtsustada järelevalvet ja majandamist. Peamine vahend, mida Brasiilia Metsateenistus kasutab, et säilitada jätkusuutlik metsaareng ja –majandamine on metsas tegevusloa andmine kohalikele kogukondadele ja huvigruppidele. Üldistaval öeldes on nii, et kohalik kogukond (enamasti põlisasukad) saavad riigilt metsa, mida nad siis majandavad, saades riigilt abivahendeid. Osa tulust, mis saadud kogukondadel läheb riigile
Wood Energy Techno- logy Programme 1999 2003. In: Technology Programme Report 6/2004. 2004: Helsinki. 5. Grothantering. SCA SKOG, 1990. 6. ,,Eestis olemasoleva, praeguse või juba kavandatud tootmise-tarbimise juures tekkiva biomassi ressursi hindamine". 2007. Maaelu Edendamise Sihtasutuse granti lõpparuanne 7. Muiste, P., Kiivit, K., Niidumaa, M. 2004. Kütusena kasutatavate raiejäätmete potent- siaal harvendus- ja uuendusraies, Metsanduslikud uurimused 40, 198-207. 8. Production of forest chips in Finland. In: OPET Report 6. 2001, VTT Energy. 9. Vares, V., et al. 2006. Biokütuste kasutaja käsiraamat, Tallinn, 172 lk. 10. Wood Fuel. Heat from the forest. 1983, Domänverket och SSR: Stockholm. 11. Pärast madalseisu on puiduturg ettevaatlik. Metsaleht 25.02.2010. 12. Mets. Maailm. Avastusretk piltides. 2006. Sinisukk. 125 lk. 13. www.metla.fi 14. www.stat.ee. Brosüüri väljaandmist finantseeris: SA Erametsakeskus
paakspuud, toomingat, pihlakat, kadakat, paju jt. Koorib ka kuuskede ja mändide tüvesid. Hirve toidulaud on mitmekesisem kui põdral ja metskitsel, see annab talle nende ees teatud eelised võimaldades kesise toidubaasi korral kauem vastu pidada. Kahjustab ka põllukultuure. Põdrakahjustuste vältimiseks kasutatakse peamiselt metsanduslikke võtteid, kaitseaedade rajamist ja peleteid ehk repellente, kusjuures metsanduslikud võtted on kõige lihtsamad ja tõhusamad ning enamasti ka odavamad. Üks lihtsamaid võimalusi ulukikahjustustest tulenevat kahju vähendada on kasutada metsauuendamisel suuremat algtihedust kui tavaliselt, sest tõenäoliselt hävitavad ulukid teatud protsendi istikutest tulevikus ära. See muudab kultuuri rajamise kallimaks ja töömahukamaks, kuid samas näiteks 1000 lisataime istutamine hektari kohta võib osutuda
– Eesti ökoloogia globaliseeruvas maailmas. /Toim. T. Frey. Tartu: Eesti Ökoloogiakogu, lk 64-71. 7. Kalm, V., Kohv, M. (2009). Selisoo hüdrogeoloogilised uuringud kaevandamise mõju selgitamiseks. (Aruanne). Tartu Ülikooli Ökoloogia ja Maateaduste Instituut. Tartu. 60 8. Karofeld, E., Vellak, K., Marmor, L., Paal, J. (2007). Aluselise õhusaaste mõjust Kirde-Eesti rabadele. – Forestry studies (Metsanduslikud uurimused). Nr. 47, lk 47- 70. 9. Keis, K. (2010). Lokaalse ja regionaalse saaste eristamise võimalused Lahemaal. (Magistritöö). Tartu Ülikooli Füüsika Instituut. Tartu. 10. Keskkonnaministeerium. (2014). Põlevkivi kasutamise riiklik arengukava 2016- 2030. Tallinn: Keskkonnaministeerium. lk 107. 11. Kink, H., Andresmaa, E., Orru, M. (1998). Eesti soode hüdrogeo-ökoloogia. Tallinn: Teaduste Akadeemia Kirjastus. 128 lk. 12. Kohv, N., Mandel, E., Ljamtsev, A. (2003)
(koosinus), Jeffreys-Matsusita kaugus.. klassifitseerimise meetodid, idrisis MINDIST lähima keskväärtuse meetod, PIPED risttahuka meetod; MAXLIKE .. Ilma õpetava valimita cluster, isoclust Õpetava valimiga Maxlike, neural net Pehme e ähmane fuzzy Idrisi paketi klassifitseerimisalgoritmid cluster, isodata, isoclust, kmeans (õpetava valimita) Maxlike õpetava valimiga. Lisainfo kasutamine klassifitseerimisel metsanduslikud andmebaasid, DEM, digitaalne mullakaart, muld määrab kasvukohatüübi. Lisaks spektraalsele infole saab kasutada ka tekstuuri infot. Kui kasutame õpetavat valimit, ei tohiks veahinnangutel kasut samu p-k, mis õpetamisel. Kappa iseloomustab kõikidest obj õigesti klassifitseeritud objektide suhtarvu. 20. Muutuste avastamine. Ökoloogilise seisundi muutumise hindamine suurtel aladel. Piltide lahutamine eelneva heledusskaala ühtlustamisega. Võrreldavate piltide heledused
t doktoritööde kaitsmiste arvu ning teadus- ja arendustöö lepingute mahu põhjal. Uurimisasutused saavad baasfinantseerimise abil välja arendada uusi ja olulisi uurimissuundi. Eesti Maaülikooli metsateadlased töötavad praegu kahe suurema riiklikult rahastatava teemaga: "Muutuvate kliimatingimuste mõju boreaalse ja parasvöötme metsade häiringureziimile" (teema juht prof Kalev Jõgiste) ning "Biomassi produktsioon metsaökosüsteemides, selle metsanduslikud ja ökofüsioloogilised alused" (teema juht Dr Malle Mandre). Eesti Maaülikooli metsandus- ja maaehitusinstituudis tehtavast uurimistööst on umbes pool baasteadus, teine pool rakendusteadus. Piiri tõmbamine baas- ja rakendusteaduse vahele on siiski tinglik ja mõnikord meelevaldne, ennekõike rahastamisallikatest tulenev. Kui siht- ja grantfinantseerimine on seotud ennekõike baasteadustega, siis rakenduslikku uurimistööd rahastavad erinevad fondid ja sihtasutused, nt
Maailma metsade puidutagavara ja puidukasutuse maht. Kütte- ja tarbepuidu osakaal ja trendid. Hiina puidukasutus viimastel aastatel. Metsandussektori osakaal riikide SKP-s ning selle trendid. Euroopa metsade pindala ja puidutagavara ning selle trendid. Metsanduse tähtsus ühiskonnas, roll SKP-s. Metsade kasutamise maht ning trendid. Metsade omandivorm. Kaitsealuste metade pindala ja osakaal. Suurima metsaressursiga riigid Euroopas. EL riikide metsad. Euroopa riikide metsanduslikud õigusaktid ja arengukavad. Euroopa pindala on ligikaudu 10,2 miljonit ruutkilomeetrit või 1,02 miljardit ha (koos Venemaaga, mis moodustab 24 % kogu maailma metsade pindalast). Sellest 84 % on kasutatav puidu tootmiseks. Euroopa metsade puidutagavara on 114,2 miljardit m3. Puidutagavara suureneb 432 miljoni m3 võrra aastas tänu metsa pindala suurenemisele ja juurdekasvule . Euroopa on ainus kontinent, kus elanike arv pidavalt väheneb, alates 731 miljonit aastal 2006 kuni
kogum. Alustaimestik iseloomustab indikaatorina kasvukohatingimusi. Need puistu koostisosad on omavahel tihedas vastastikuses seoses ja mõjutavad üksteist. Puistud jagatakse I rinde liigilise koosseisu järgi puhtpuistuteks, kui nad koosnevad ühest liigist ning segapuistuteks, kui nad koosnevad mitmest liigist. Segapuistu koosseisus olevad puuliigid jagatakse majandusliku tähtsuse järgi peapuuliigiks ja kaaspuuliigiks või -liikideks. 4. Mõned olulisemad metsanduslikud terminid 6 Peapuuliik on selline puuliik, mis kõige paremini vastab antud kasvukohale, s.o. annab pinnaühikult suurema koguse kvaliteetset puitu või täidab antud kasvutingimustes metsa juhtfunktsiooni kõige paremini. I rindes tagavara poolest esikohal olevat puuliiki nim. enamuspuuliigiks. Üldiselt langevad puistu pea- ja enamuspuuliik ühte (erand näit. kuivendatud sookaasik, rekonstr. hall-lepik)
annaabi.ee 
