Riigi metsamajanduse ja metsatööstuse iseloomustus Itaalia 1. Kui suurel pindalal kasvavad metsad selles riigis, milline on metsasuse %? Itaalias on metsade kogupindala 9,9 miljonit hektarit (sellest 8,4 mln. ha mägedes ning 1,5 mln. ha tasandikel) Metsasuse % on 34 Seda on päris palju sellise kõrgelt arenenud riigi kohta. 2. Mis tüüpi metsad selles riigis kasvavad? Looduslikke metsi on Itaalias säilinud peamiselt mägedes. Alpide madalamatel nõlvadel kasvavad tammed ja pöögid, kõrgemal kasvab kuuse-nulumets. Apenniinides leidub igihaljast lähistroopilist metsa ja makjat. Põhiliselt katab Itaaliat vahemereline kuivalembene põõsastik. 3. Kus (millises riigi osas) paiknevad suuremad metsamassiivid (ühtlaselt igal pool, mägedes, raskesti ligipääsetavates kohtades jne)? Kuna Itaalia on mägine maa, ligi 80% riigi territooriumist on kaetud mägedega, siis paiknevad metsad mägedes Alpides ja Apenniinides. 4. N
Soome metsamajandus ja metsatööstus Soomes on metsa suurus üle kogu riigi 22 500 000 ha ja metsasuses protsent on vastavalt 74%. Soome riigis on metsa vägagi palju , ka Eesti on üks neist riikidest mis on suurelt osalt kaetud metsaga. Arvestades aga tänapäevaseid metsaraied ja puidutööstuse tooraine vajaduse suurenemist, siis ohustab metsarikkaid riike metsade vähenemine. Puid küll istutatakse juurde, aga puu kasvamine iseenesest võtab üpriski kaua aega, et ta oleks kõlbulik mahavõtmiseks. Aastatel 1990-2000 oli Soome metsa juurdekasv 28 ha ja aastatel 2000-2005 oli juurdekasv vaid 5 ha. Soome metsade rohkus on jäänud üsnagi muutumatuks. Nendest näitajatest võib järeldada, et metsa ohustab pigem kahanemine kui kasvamine. Hetkel ei ole võimalik öelda,
METSANDUS JA PUIDUTÖÖSTUS § Eesti asub parasvöötme metsavööndis ja üks meie tähtsamia majandusharusid on metsandus, mida loetakse hankiva majanduse haruks § Metsandus tegeleb metsade majandamisega ja kasutamisega (metsaraie, puidu väljavedu, esmane töötlemine) § Eesti on metsarikkamiad riike Euroopas § Metsavarusid iseloomustab metsamaa pindala, metsasus ja puiduvaru § Metsad katavad maakera pinnast 9,4 % (ainult maismaad arvestades 30 % ehk 3,9 mld ha). § Eestis metsa 48,7% riigi pindalast RIIKIDE METSASUS Click to edit Master text styles Second level
Metsandus ja puidutööstus Eesti asub parasvöötme metsavööndis. Eesti on kaetud metsaga 48 %. Metsandus tegeleb metsade majandamise ja kasutamisega. Metsade majandamine: 1) väetamine 2) kuivendamine 3) metsaistutamine 4) võsa ja harvendusraie Suuremad metsad asuvad Soomes, Rootsis, Saksamaal jne. Levinumad metsatüübid on männikud, kaasikud ja kuusikud. Metsarikkamad maakonnad Eestis: Hiiumaa, Pärnumaa, Ida-Virumaa. Metsavaesemad maakonnad Eestis: Läänemaa, Tartumaa. Väärtuslikumad metsad on okasmetsad. Miks ei tohi juhuslikult metsa raiuda
Metsandus ja metsamajandus Metsad katavad umbes 30% maismaast (4 miljardit hektarit), kuid jaotuvad piirkonniti väga ebaühtlaselt. Maailma metsarikkamad riigid: Venemaa, Brasiilia, Kanada, USA, Hiina, Austraalia. Euroopas Rootsi, Soome, Eesti ja Norra. Valdav riiklik metsaomand: 1. Euroopas riigimetsi 90% 2. Põhja-Ameerikas 64% 3. Aasias 94% 4. Aafrikas 100% 5. Venemaal 100% Vaid kolmandik maailma metsadest on esmased nn looduslikud metsad, mida inimene oma majandustegevuse käidus pole muutnud. Hoiumetsad: Mets, kus ei tehta mitte mingisugust majandustegevust. Inimtegevus piirdub looduse kaitsmisega. Raied on lubatud vaid liigikaitselisel või looduslikkuse taastamise eesmärgil. Kaitsemets: Keskkonnaseisundi kaitsmiseks määratud mets kuulub kaitsemetsa kategooriasse. Kui hoiumetsas kaitstakse metsa ennast, siis kaitsemets kaitseb omakorda midagi. Selleks võivad olla rannad, kaldad, allikad looalad, põhjavesi, erosiooniohtu, saastatust. Tulundusmetsad: Metsad, kus on lubatud k
Territoriaalveed- 12 meremiili laiune rannikumeri kuulub rannikuriigile, kes korraldab kalapüüki ja omab maavaru. Majandusveed- 200 meremiili laiune rannikumeri, kus riik korraldab kalapüüki ja kalakasvatust, kehtestab püügimahud, ammutab maavarasid, müüb kalapüügi õigusi teistele riikidele ja lubab teistel riikidel uurimustöid teostada. Meetmed kalavarude kaitseks: nõuded püünistele, kehtestatud kalade alamõõdud, püügikogused ja püügiajad, püügikeeld (nt vaalapüük on lubatud vaid teaduslikel eesmärkidel). Röövpüük- kalade massiline püük, ei jälgita varude taastumist ja see võib põhjustada liigi hävimise. N: Kaspia merest püütakse massiliselt tuuralisi, sest elanike jaoks on see ainsaks elatusallikaks. Kalarikkamad veed: 1) parasvöötme ja lähispolaarsetes vetes- külmas vees on rohkem hapniku ja planktonit. 2) külmades hoovustes. 3) jõgede suudmealades (jõed toovad kaasa toitaineid). 4) madalamad ääremered, kus on rohkem toitu. Kalarikkamad
Ühiskonnageograafia gümnaasiumis ARVUTITUND http://www.fao.org/docrep/013/i2000e/i2000e05.pdf Andmete töötlemine ja analüüs Sisestage andmed Excelisse ja koostage nende põhjal võrdlevad diagrammid. Tulemuste kokkuvõte ja järeldused Tehke tulemustest kokkuvõte ja järeldused. Koostage 56 slaidist koosnev kokkuvõte oma tööst. Kui Sinu riigis on olemas metsandus, siis uurid ja võrdled oma riiki. Tunni lõpuks paned tehtud töö oma klassi kausta. FAO aruandes http://www.fao.org/docrep/013/i2000e/i2000e05.pdf kasutatavad mõisted: forest area metsamaa pindala % of land area metsasus area per 1000 people metsa pindala inimese kohta annual change rate aastane metsa pindala muutus woodfuel küttepuit industrial roundwood tööstuslik palk sawnwood saematerjal woodbased panels puitpaneelid
Metsade tähtsus INIMESELE: *kütte-ja ehitusmaterjal, *toit, *tooraine tööstusharudele, *hea puhkekohaks, *pakub tööd. LOODUSELE: *mets toodab orgaanilist ainet, *puhastab õhku, *reguleerib atmosfääri koostist, *vähendab errosiooniohtu. Mis on mets? On puudekogum, mille pindala, kõrgus ja tihedus ületavad teatud piiri. Milliste tegurite alusel metsi jaotati? Liigitatakse: kasvukoha, kliima, pinnamoe, mulla ja puistuomaduste alusel. Kõige metsarikkamad piirkonnad? Siberi taiga, Amazonase vihmametsad. Riigid: Venemaa, Brasiilia, Kanada, USA, Hiina. Ekvatoriaalne vihmamets suur aastane juurdekasv, liigirikkad, kuid metsas palju väheväärtuslikke puuliike ja raiutakse eelkõige väärispuude saamiseks. Niiske lähistroopika mets - aastane tootlikkus 15-20m3/ha, okaspuud, lehtpuud, väärispuud. Kuiva lähistroopika mets - madal tootlikkus, vähe säilinud, keskkonnakaitselne tähtsus. Parasvöötme lehtmets kasvavad väikesel territooriumil, aastane juurdekasv, liigi
Metsandus ja puidutööstus · Eesti asub parasvöötme metsavööndis ja üks meie tähtsamia majandusharusid on metsandus, mida loetakse hankiva majanduse haruks · Metsandus tegeleb metsade majandamisega ja kasutamisega (metsaraie, puidu väljavedu, esmane töötlemine) · Eesti on metsarikkamiad riike Euroopas · Sööti jäänud põldudele kasvavad kask, haab ja hall lepp · Majanduslikust seisukohast on kõige väärtuslikumad okasmetsad, kuid nende osatähtsus on langenud poole võrra. · Enne langetamist peab mets olema 60-80 aastat kavanud, alles siis saab väärtuslikku ja mitmekülgselt kasutatavat puitu.
tehase avamist Kirovi piirkonnas, kuid majanduskriisi tõttu lükkus projekt edasi. Venemaal on kavandamisel ka mitmeid teisi OSB projekte, kuid ükski neist pole siiani jõudnud ehitamisjärku (UNECE/FAO 2009). 2.4. Paber, papp ja puidumass Venemaa paberi, papi ja puidumassi tööstuste toodangu kasv on olnud viimastel aastatel palju aeglasem kui eelmistel (vt. joonis 2.8). Nii Hiina kui ka Soome on viimastel aastatel näidanud kiiret toodangu kasvu, mis põhineb tooraine impordi suurenemisel Venemaalt. Sellegipoolest on viimase aasta jooksul toodangu mahtude kasvud olnud tagasihoidlikud. 2008. aastal kasvas Venemaal papi toodang 5,6%, kuid samal aastal langesid toodangu näitajad esimest korda aastakümne jooksul nii paberil (-2,5%) kui ka kemikaalsel puidumassil (-1,6%). Venemaa paberi, papi ja puidumassi kogutoodang kasvas 2008. aastal (0,2% võrra) 9,73 miljoni tonnini, mis on viimase aastakümne madalaim kasvutempo. Joonis 2
METSAMAJANDUS, METSATÖÖSTUS JA KALANDUS Kordamine, õ lk 32-56 *Õ lk 97-106 1. Näita kaardil, kus paiknevad maailma tähtsamad kalapüügipiirkonnad ja selgita, miks just seal. Kalarikkad piirkonnad on: Rannikumered (tuleb rohkem toitu e. ühendus jõgedega) Külmade hoovuste piirkonnas (toob rohkem hapnikku), kehtib paras- ja lähispolaarsetel aladel suurte jõgede suudmealad 2. Millised maailmamere piirkonnad on väikese produktiivsusega? Põhjenda. süvaookean (valguse ja toidu puudus) Lähistroopilise ja polaarse avaookeani pinnakihid (toidupuudus) ekvatoriaalsed alad (hapniku puudus ja kõrge temperatuur) 3. Iseloomusta kalanduse vorme: rannikupüük, ookeanipüük, kalakasvatus. Too näiteid riikidest, kus need vormid on tüüpilised. Rannikupüük – väikeste kalapaatidega püü
Avaldatud Creative Commons litsensi ,,Autorile viitamine+ jagamine samadel tingimustel 3.0 Eesti (CC BY-SA 3.0) alusel vt http://creativecommons.org/licenses/by-sa/3.0/ee Maailma metsatööstus Koostaja: Ülle Liiber Avaldatud Creative Commonsi litsentsi ,,Autorile viitamine + jagamine samadel tingimustel 3.0 Eesti (CC BY-SA 3.0)" alusel, vt http://creativecommons.org/licenses/by-sa/3.0/ee/ Ü. Liiberi foto 2011 - rahvusvaheline metsa-aasta Mida on kujutatud rahvusvahelise metsa-aasta logol? Miks üldse on kuulutatud üks aasta "metsa- aastaks"? http://ecojesuit.com/accelerated-loss-rates-and-a-few-success-stories-2011-is-the-international-year-of-forests/719/ Kui poleks metsa, poleks ka metsatööstust ... · Metsad katavad maismaast 31%, so 4033 mln ha. · 93% metsadest on looduslikud ja 7% istutatud. · Igal aastal väheneb mets
ÜLDMAATEADUS Nüüdisaegsed uurimismeetodid geograafias. - Geograafia jaguneb loodusgeograafiaks ja ühiskonnageograafiaks. Loodusgeograafia-ehk üldmaateadus käsitleb protsesse,mis on toimunud või toimuvad pika aja vältel,meid ümbritsevas eluta ja elusas looduses inimese soovidest sõltumata. 1.Biograafia 2.Klimatoloogia 3.Hüdroloogia 4.Geomorfoloogia 5.Tektoonika 6.Mullateadus Ühiskonnageograafia-hõlmab protsesse ja nähtusi,mis on maakeral seotud inimtegevusega(nt. majandus,poliitika). - Teadus on tegevus,mille eesmärgiks on uute ja praktiliselt oluliste teadmiste saamine,süstematiseerimine ja rakendamine.Jaguneb teadusharudeks,mis spetsialiseeruvad kitsamateks uurimisvaldkondadeks - Teadusliku uurimustöö etapid: 1.Probleemi püstitamine 2.Hüpoteesi või oletuse sõnastamine 3.Hüpoteesi kontrollimine a)vajalike või puuduvate andmete kogumine b)andmete töötlemine
määrab rahvastiku elamist selles piirkonnas. Vastupidi, mägine reljeef on harva asustatud, kuid mõned külad on olemas siin, sest viljakad mullad tänu väävlile köidavad inimeste tähelepanu. Ida-Portugali rahvastiku paiknemine on madal: vee kaugemal, pole looduvarasid. [9] 2.3. Tööjõu hõive erinevates sektorites Portugal on Euroopa arenenud maa. Aastal 2010 üldine tööhõive kolmas sektoris oli: 1. Põllumajandus, metsandus, kalastus 10,9% 2. Tööstus, ehitus- ja eneergiasektor 27,7% 3. Teenused 61,4% [10] 2.4. Rahvastikupüramiid ja selle iseloomustus Portugali rahvastikupüramiid pakkub 2010. aasta andmeid. 21 · Sündmus. Püramiidilt on näha, et poissi sündivad natuke rohkem, kui tüdrukuid, aga see vahe pole nii märgatav. · Tööealised
nafta lennuk mineraalväetised 19 3. Postindustriaalne tootmisviis ehk infoühiskond · hästi arenenud geograafiline tööjaotus · suurem osa majandusest hõlmab teenindav sektor · globaliseerumine üleilmastumine 4. tehniline murrang: · tuuma- ning kosmosetehnika · arvuti ilmumine · sidetehnika pööre 36. Riikide arengu taseme iseloomulikud näitajad: 1. Rahvuslik koguprodukt (kogutoodang) RKP (RKT) Antud riigiettevõte poolt valmistatud toodangu ja teenuste koguväärtus. 2. Sisemajanduse kogutoodang SKT (SKP) Antud riigi territooriumil valmistatud toodangu ja teenuste koguväärtus. 3. Majanduse struktuur Hankiv, Töötlev, Teenindav 4. Töö tootlikus Ühe töötaja poolt valmistatud toodangu kogu 5
Ameerikas (III) · tiikpuu e tekapuu - mahagonist tugevam, levinud Kagu-Aasias (I) · tamm (II), pöök - Euroopas (lõuna pool) Tarbepuud: kusk, mänd Vähe väärtuslikud puud: lepp, paju, haab Erikasutusega liigid: viljad, koor kauripuu - vaik (okaspuu), Austraalia, Indoneesia eukalüpt - eeterlikud õlid, parkained, levinud Austraalias kiinapuu - hiniinipuu (kiinkoorest), Lõuna-Ameerika (Andid) hevea (kautsukipuu) kummi tooraine 2. Põllumajandus Põlumajandus on majandusharu, mis maad kui loodusvara kasutades toodab toiduaineid ja mitmesugust tööstustoorainet. Põllumajanduse tegevused: Taimekasvatust ja looma kasvatust. Laiemalt ka mesindus ja puu-põõsaskultuuride kasvatamine. Kalakasvatus ja vesiviljelus. Metsamajandus. Põllumajanduse osatähtsus: Kuigi põllumajandustoodangu maht järjest kasvab, jääb see selle tähtsus maailmamajanduses üha väiksemaks sest teised
PÕLLUMAJANDUS, KALANDUS JA TOIDUAINETÖÖSTUS. METSAMAJANDUS 52. looduslike ja majanduslike tegurite mõju põllumajandusele Põllumajandust mõjutavad looduslikud tegurid: 1. Kliima Kasvuperiood e. vegetatsiooniperiood - s.o see osa aastast, mil kultuurtaimed intensiivselt kasvavad ja arenevad (paljud kultuurtaimed kasvavad kui temperatuur on üle +5, paljud vajavad kõrgemat. Vt Õ. lk 89) Vegetatsiooniperioodi pikkusest oleneb, mitu saaki aastas saadakse. aktiivsete temperatuuride summa - s.o temperatuur, mis saadakse, kui kasvuperioodi algusest summeeritakse kõik ööpäeva keskmised temperatuurid, mis ületavad + 10 kraadi. (Eestis kõigub 1650o 2000o vahel) Aktiivsete temperatuuride summa alusel eristatakse agrokliimavöötmed. niiskusolud - taimede veevajadus on erinev. Oluline pole mitte ainult sademete hulk vaid ka nende ajaline jaotus. (N: hirss vajab 3 vihmast ja 3 kuivemat kuud. Riis pidevat niiskust. Maapähkel 3 vihmast, kuid vaid 1 kuivemat kuud. Enamikele
Tööstus Tööstuse areng ja kasv oli 2001 3.2%. Enamus tööstus ettevõtted asuvad Sveitsti tasandikel ja platool, eriti Zürichis, Bernis, Aargauis, St. Gallenis, Solothurnis, Vaudis, Baselis ja Thurgaus. Mõned tööstusharud on paigutatud kindlatesse regioonidesse: kellaja ehtetööstus Jura mägedes; masinatööstus Zürichis, Genevas ja Baselis; keemiatööstus (värvained ja ravimid) Baselis ja tekstiilitööstus Sveitsi põhjaosas. Tekstiilitööstus(kasutab villa, puuvilla, siidi ja sünteesmaterjale) on vanim Sveitsi tööstusharu ja on siiani tähtis. Masinatööstus, tähtsaim haru tänapäeval, toodab tooteid pikkuse mõõtmiseks relvadeni. Kellad ja masinad moodusatvad 42% kogu Sveitsi ekspordi tulust. Kemikaalid, eriti värvained ja farmaatsiatooted, on samuti olulised. Umbes 10% maailma ravimitest on toodetud kolme äriühingu poolt Baselis. Vaatamata põllumajanduse probleemidele, on Sveits välja töötanud ka suured toiduainetööstused, toetudes osa
Kosmose- tuumatehnoloogia kiire areng Vaimne töö (teadusmahukas tootmine) Ühtne maailmamajandus 2 Üha kasvav elutempo Kokkuvõtteks: AJASTU AGRAARÜHISKOND INDUSTRIAALÜHISKOND INFOÜHISKOND Peamised põllumajandus töötlev tööstus teenindus majandusharud metsandus, tekstiilitööstus, metallurgia, äriteenused: info kalandus, jahindus masinatööstus jm töötlemine, edastamine, turu-uuringud jne, biotehnoloogia, Peamine Mõis, talu Ettevõte, tehas Uurimis- või
Kosmose- tuumatehnoloogia kiire areng Vaimne töö (teadusmahukas tootmine) Ühtne maailmamajandus 2 Üha kasvav elutempo Kokkuvõtteks: AJASTU AGRAARÜHISKOND INDUSTRIAALÜHISKOND INFOÜHISKOND Peamised põllumajandus töötlev tööstus teenindus majandusharud metsandus, tekstiilitööstus, metallurgia, äriteenused: info kalandus, jahindus masinatööstus jm töötlemine, edastamine, turu-uuringud jne, biotehnoloogia, Peamine Mõis, talu Ettevõte, tehas Uurimis- või
· rohttaimede lehed ja juured rikkalik orgaanilise aine allikas; · kõrge viljakus; · suur põllustatus. .Ferralliitmuld · Ekvatoriaalsed vihmametsad; · sademed > aurumine; · mullalahus liigub ülalt alla, kasutamata toitained uhutakse sademeteveega välja - kujuneb väljauhtehorisont; · sp. peab aineringe olema kiire, sest toitaineid mulda ei kogune; · väheviljakad. 2. Metsandus. Metsamajandus. Metsatööstus. Metsamajandus tegeleb metsade hooldamise ja taastamisega, metsatööstus raiega. Metsatööstusest liigub puit kas saetööstusesse, vineeri-, paberi- või mööblitööstusesse. Arengumaad: Metsade üleraie (röövraie) nii väärispuidu ekspordiks, uuteks põllumaadeks (aletamine), kütteks. Peamiselt ümarpuidu eksport (vähetulus). Metsade majandamine on kehval järjel või seda polegi.
37. põhjendab ühiskonna jätkusuutliku ja säästva arengu vajadust; MAAILMA ÜHISKONNAGEOGRAAFIA. ÜHISKONNA ARENG JA GLOBALISEERUMINE 38. iseloomustab üldjoontes agraar-, industriaal- ja infoühiskonda; AJASTU AGRAARAJASTU INDUSTRIAALAJASTU INFOAJASTU Peamised põllumajandus töötlev tööstus teenindus majandusharud metsandus, kalandus, tekstiilitööstus, äriteenused: info töötlemine, jahindus metallurgia, edastamine, turu-uuringud jne, masinatööstus jm biotehnoloogia, Peamine tootmisüksus Mõis, talu Ettevõte, tehas Uurimis- või teenindusüksus
37. põhjendab ühiskonna jätkusuutliku ja säästva arengu vajadust; MAAILMA ÜHISKONNAGEOGRAAFIA. ÜHISKONNA ARENG JA GLOBALISEERUMINE 38. iseloomustab üldjoontes agraar-, industriaal- ja infoühiskonda; AJASTU AGRAARAJASTU INDUSTRIAALAJASTU INFOAJASTU Peamised põllumajandus töötlev tööstus teenindus majandusharud metsandus, kalandus, tekstiilitööstus, äriteenused: info töötlemine, jahindus metallurgia, edastamine, turu-uuringud jne, masinatööstus jm biotehnoloogia, Peamine tootmisüksus Mõis, talu Ettevõte, tehas Uurimis- või teenindusüksus
ojus, Kesk-ja Saudi- Araabia, Prantsusm kütteväärtus keeruline 40% elektrienergia, Lõuna Am., Araabia, Venemaa, aa, Itaalia, - lihtne - ammutamisel ja tarnspordil võib taastumatu, keemiatööstuse Saudi- Venemaa, Norra, Saksamaa, transportida tekkida reostusoht traditsiooniline tooraine Araabia, Iraan, Iraan Jaapan tankerite või - vajab ümbertöötlemist, puhastamist Iraak, Mehhiko torujuhtmetega Araabia ÜE Maagaas Soojusenergia, Venemaa, Venemaa, Venemaa, Usa, - suur - tuleohtlik
Esmasektor Kutsutakse ka hankivaks sektoriks. Siia kuuluvad põllumajandus, metsandus, kalandus ja jahindus. Mõne klassifikatsiooni puhul ka maavarade kaevandamine. Kui laiemalt vaadata siis tuleks siia liita ka toorainet töötlevad harud, nagu toiduaine-, kerge ja metsatööstus. Esmasektori harud töötlevad loodusvarasid inimesele vajalikeks toodeteks. Esmasektor rahuldab ühiskonna esmaseid vajadusi ja vähem arenenud ühiskondades on suurem osa inimestest hõivatud just selles sektoris. Põllumajandus
Kalandus · Territoriaalvesi kuni 12 meremiili laiune riigi territoorium meres. · Majandusvesi kuni 200 meremiili laiune mereriba, kus on lubatud majanduslik tegevus (kalapüük, maavarade kaevandamine), kui neil on selleks luba (riigilt, kelle ala see on). Suurem osa kalavarudest: 1) Maailmamere pinnakihtides (palju toitu, hapnikku) 2) Külmade hoovuste piirkonnas (need toovad hapnikku) 3) Suurte jõgede suudmealades. Kalapüük toimub: 1) Maailmamerest 2) Siseveekogudest (järved) 3) Kalakasvatus · Akvakultuurid vees kasvatatavad taimed ja loomad, mida inimene kasutab toiduks. · Kalapüügi meetodid: 1) Rannikumüük kõik kala müüakse edasi. Siseturu tarbeks. 2) Avamere püük majandusvee ulatuses. Sadamatesse tekivad suured kalatöötlemiskombinaadid. 3) Ookeanipüük väga kallis; mõned ükskikud suurriigid (Kanada, USA). Probleemid: 1) Ülepüük. 2) Maailmamere reostus. Metsandus. · Taastuv ressurss, kuid
Kalandus ja metsandus, toiduprobleemid. 1. Nimeta ja näita kaardil kalarikkamad piirkonnad maailmas ja selgita kalarikkuse peamisi põhjusi. Kõige kalarikkam piirkond on Vaikses ookeanis, sest selle kaguosas kulgeb piki rannikut võimas, külm hoovus. Atlandi ookeanis on peamised kalapüügikohad ookeani loode ja kirdeosas, Islandi saare ümbruses. Ranniku, ehk selfialad, kuhu suubuvad jõed ja vesi on toitainerikas. 2. Nimeta suurimad kala eksportijad ja importijad. Eksporijad: Hiina, Norra, Taani, Kanada (Venemaa ja Indoneeisa) Importijad: Jaapan, Hiina, USA, Taani, Hispaania, Norra 3. Kalavarude vähenemise põhjused maailmameres. Paljud kalapüügipiirkonnad kannatavad ülepüügi all, selle on põhjustanud kiire tehnoloogia areng ( nt. hiigelvõrgud) Maailmamere reostumine vähendab kalavarusid Suurte traalvõrkude vedamine üle mere põhja kahjustab kalade elu-ja toidupaiku. Maailma ökoloogiline seisund on halvenenud ja bioloogiline
Põllumajandus, metsandus, kalandus 1)Kõige vähem haritavat maad ühe elaniku kohta on Aasias, sest selle maailmajao rahvaarv on väga suur. 2)Euroopas asub Põhja- Euroopa tasandik, kus paksud viljakad muldade kihid ja küllaldased sademed võimaldavad kasvatada erinevaid põllukultuure. Samuti asub Euroopa pehme kliimaga alal. 3)Omatarbeline põllumajandus- toodetakse vaid enda tarbeks. Põhiliselt Lõuna riigid(Aafrika...) 4)Kaubanduslik põllumajandus- toodetakse müügiks. Põhilised Põhja riigid(Euroopa...) 5)Spetsialiseerunud piimakarjatalu- Toodetakse liha ja piima, toodetakse suurtes kogustes, tööd teevad palgatöölised, suur osatähtsus tehnoloogial. (äriteenused- veterinaar, masinhoole) 6)Spetsialiseerunud teraviljatalu- Toodetakse teravilja, tagasihoidlik saagikus, vähene tööjõukulu, kasutatakse moodsat tehnikat. (äriteenuseid- elevaatorid, masinhoole, valveteenistus) 7) a)Rantsos elavad loomad karjamaadel, aga loomavabrikus elavad nad
Põllumajandusliku tootmise vormid ja nende levik, kalandus, metsavarud ja metsatüübid 1. Võrdle atlase põhjal loomakasvatuse paiknemist Aafrikas ja Lõuna-Ameerikas. Lõuna- Ameerika on enamasti veised seal, kus on rohtla ala. Aafrikas kasvatatakse veiseid ja lambaid enamasti rohtlates ja parasvöötme laialehelises metsas. 2. Miks ei tegeleta Argentina pampa-aladel piimakarjakasvatusega? Vähe sademeid, pole lopsaka rohuga karjamaad. 3. Millistes maailma piirkondades on levinud lambakasvatus? Austraalia, Venemaa, Hiina, Uus- Meremaa 4. Miks on maailmas kujunenud just selline loomakasvatusharude paiknemine? Analüüsi paigutustegureid nii looduslikust kui kaubanduslikust aspektist. Väga palju oleneb kliimast, kliimavöötmetest ning samuti ka sellest, kui tihedasti on asustatud loomakasvatusharude ala. Paikneb ka nii, kui on loomadele paremad kasvutingimused. 5. Missuguseid meresaadusi peale kalade tarvitatakse inimtoiduks? Vetikad, vähid,
(rohkem hapniku/toitu) 2) suurte jõgede suudmed Usa Suure Järvistu , Idapiirkonnad3)Põllumaade 3)Külmadehoovuste piirkonnad 4)Külmade ja soojade hoovuste laiendamine metsade arvelt: Ekvatoriaal vihmametsade segunemis piirkonnad piirkond4)Röövraie: Ekvatoriaal vihmametsade piirkond 5)Suur puidu kasutus: Kõrgelt arenenud riikides Mets ja metsandus parasvöötme metsades,Arengumaades puidukeskne Metsa mõõtmis –ja hindamisviisid – 1)metsamaa pindala energiamajandus ha/km2 – ei anna palju infot, aga lihtne mõõta 2)Metsasus % Matsamajandus- on tegevusala, mis hõlmab kõik tööd - lihtne mõõta 3)puiduvaru m3-tihumeeter- näitab ainult metsade istutamisest kuni puidu raieküpseks saamiseni
depressioonis raskuste tõttu pangandus- ja kinnivarasektoris, mida süvendasid äristruktuuride ja tööturu jäikus. 1999.a. suutis valitsus majanduse enam-vähem stabiliseerida. Kaks murettekitavat probleemi on elanikkonna vananemine ja selle koondumine linnadesse. Jaapani tähtsaimad majandussektorid on pangandus, kindlustus, kinnisvaraarendus, jaekaubandus, telekommunikatsioon ja transport. Põllumajandus ja metsandus Jaapan on üks suuremaid põllumajandussaaduste importijaid maailmas, sest ainult 13,3% kogu maismaast sobib põllumajanduslikuks tootmiseks. Talu keskmine suurus on 1,47 ha ehk 14700 ruutmeetrit. Talud on küll väikesed, kuid jaapani talumehed teevad kõvasti tööd ja maakasutus on väga efektiivne. Põllumajandus on doteeritud läbi riikliku agentuuri JA (Japan Agriculture), kes ostab kokku põllumajanduse saadused ning siis müüb need edasi ostuhinnast odavamalt
donetsk.) 20. saj. Algus Kiiresti kasvasid kolooniate pealinnad kapitali koondumise tõttu ( London, Pariis, Berliin, viin, Peterburg ) Ülejäänud piirkonnad jäid põllumajanduslikeks ja olid vähem jõukad. Kolooniates säilis valdavalt agraarne majandus. Kaubandusvood. Kõige aktiivsem emamaa ja " oma " kolooniate vahel ( järjest mitmekesistuvad tööstustoorainete voog ja põllumajandussaadused. Vastu masinad ja seadmed, ka mõningad tarbekaubad. Elav ka tööstusriikide omavaheleline kaubavahetus. Metropoli ja " võõraste kolooniate vaheline tööjaotus nõrk. Kolooniate eneste vahel peaaegu olematu. Impeeriumite võitlus. Võitlus turgude ja tooraine pärast viis maailmasõdadeni Nende laastava mõju tõttu maailmamajandusele hakati koloniaalsüsteemi ümber kujundama. 20.saj. Keskel enamik kolooniaid iseseisvus, tekkis võimalus arendada tööjaotust endiste kolooniate ja mitte- emamaade vahel.
2. PINNMOOD 6 2.1. Fjordid 7 2.2. Pinnamoe mõju majandustegevusele 9 2.4. Sise ja välisjõudude poolt kujundatud pinnamoed 10 3. RAHVASTIK 11 4. MAJANDUS 13 4.1. Põllumajandus 15 4.2. Metsandus 17 4.3. Info ja sidetehnoloogia 18 4.4. Kalandus 19 4.5. Töötlev tööstus 20 4.5.1.Tselluloos ja paber 20 4.5.2. Keemiatooted 20 4.5.3. Metallid 20 4.5.4