Nõukogudeaeg
Väljaparandamise nime all likvideeriti terveid külasid. Endisi talukohti
põllumassiivil võib tuvastada viljapuude või üksikute õuepuude järgi.
Samas hakkas toimuma ka põllumajandusmaade metsastumine. Esimesed põllud
võsastusid ja jäid sööti juba sõja ajal, hiljem jätkus metsastumine ääremaadel,
vähetootlikel aladel ja väikestel kõlvikutel. 1960ndatest algas ka
mitteperspektiivseks peetavate põllumajanduskõlvikute metsastamine. Aastatel
1961-1989 anti metsamajanditeke üle 21,2% põllumajandusmaana arvel olnud
maast, sealhulgas ka põllumaid.
Ääremaadel on metsastunud ka viljakad põllumaad. Nende kohal on täna 40-60
aasta vanune hall-lepik. Vähemviljakatele aladel on kujunenud ka kaasikud.
Põllumaid metsastati peamiselt männiga, vähem kuusega.
nouka
Nõuka-ajal toimunud maastikumuutused Vooremaal: järveäärsetest niisketst
heinamaadest on kujunenud lehtpuumetsad ning põllumaad kasutatakse
püsirohumaana
annaabi.ee 
