Põlevkivi kaevandamine Eestis
maastikupilti. Omalaadse ilme peisaazile annavad hulgalised aheraine- ja tuhamäed, olles
praktiliselt suurimad relatiivse kõrgusega pinnavormid Eestis. Teisalt, seal kus maad on
altpoolt õõnestatud (kaevandatud), toimub kohati hoopis vastupidine nähtus maapind
vajub, tekib uus pinnareljeef ja algab soostumine. Segipööratud pinnasega künklik-
mägistel põlevkivikarjäärialadel pakub vaatepilti tõeline "kuumaastik", taamal lainjad,
põhiliselt metsamaastikuks liigendatud rekultiveeritud alad. Kogu see inimtegevuse poolt
uuesti kujundatud maastik asub Kiviõli ja Narva vahel 70 km pikal ja 1030 km laial
maa-alal. Põlevkivi kaevandamine algas sealt, kus taimestik ja kogu maastik oli
tagasihoidlikum.
On selge, et kõige kvaliteetsema "pruuni kulla" varud paiknevad alal, mille piirid
langevad suures osas kokku ühe loodusliku maastikurajooni, s.o Kirde-Eesti lavamaaga,
kus aluspõhjaks on Ordoviitsiumi ladestu lubjakivid, dolomiidid ja merglid