700. Suurliblikate faunast on teada üle 675 liigi, ämblikke on leitud 193 ja sipelgaid 21 liiki. Need arvud suurenevad pidevalt, kuna uusi liike leitakse ühe juurde. Umbes 85% Viidumäest on kaetud metsaga. Valitsev puuliik on peaaegu kõikjal mänd. Siin esineb mitmeid erinevaid metsatüüpe alates kõrgete mastimändidega palumännikutest kuni soo, looja saluilmeliste metsadeni. Paljud Viidumäe metsade haruldased taimeliigid eelistavad kuivi valgusküllaseid kasvukohti: metsalagendikke ja häilusid, rohtunud metsateede servi ja metsasihte, astangu nõlvu. Siin leidub stepi päritoluga taimeliike nagu karvane lipphernes ja püstine hiirehernes, viljakamatel muldadel mäginaistepuna, alpi ristik, metsõunapuu ja tuhkpihlakas. Poolvarjulistest kuivadest männikutest võib leida ühte eesti eksootilisema õiega orhideed ehk käpalist punast tolmpead. SLAIDID MÕNEST KAITSEALL OLEVAST TAIMEST (jutt slaididel)
keda taevaisanda töökas käsi loonud. Puude väänlevaimate okste vahelt paistis alusmetsale väheseimat valgust, mis ei ulatunud vanimate kirsipuude juuri soojendama see siin, minu selja taga, mäletab veel. Orgude jalameil, klaasja mere rahnurohkeimal kaldail kõrgus kuningriik. Ka aasta jooksul oli võimatu kokku lugeda kõiki neid veetlevaid marmorsildu üle looklevate jõgede, rukkipäis kahisevaid põlde, laiuvaid kesk uniseid metsalagendikke, igihaljaid aatriume parke, ääristatud munakiviteedega. Punakildseist katustest ja tornidest moodustus iga öö kordumatu siluett, sest kõik oli pidevas ehituses ja õitsenguis. Langevad tähed õnnistasid põhjasuunda, lõunarahu valvas meri, idast pakkusid tuge orud, lääneski neid jätkus, kuid seal oli ka metsa, läbitungimatut, hämarat, ent kodust metsa... Ma armastasin seda kohta, neid vaikivaid, mõistmatuid puid, vikerkaarevärveis taevalaotusi