Kaklaste liigirikkuse võrdlus Eestis ja Rootsis
arvukust Eesti ja Rootsi vahel ning selgitame välja, mis on põhjustanud nende liikide
arvukuse muutumist.
Kaklastest üldiselt
Kaklasi iseloomustab pehme ja kohev sulestik. Neljas varvas on alati väänisvarvas. Jalad on
sulistunud kuni küünisteni. Sugupooled on sulestikuvärvuselt sarnased, kuid emaslind on alati
suurem. Suuremalt osalt on kaklased öölinnud. Haub emalind, poegi toidavad mõlemad
vanemad. (T.Randala 1976)
Elupaik: Enamik elupaiku, alates lagetundrast ja rabadest kuni metsalaamadeni.
Toit: Kõik on kiskjad, püüdes laias valikus loomi, eriti pisiimetajaid ja linde. Kõige enam näib
nende toidu hulgas olevat uruhiiri. Seedimatud osad, nagu luud, karvad ja putukate
kitiinosised, öögastatakse 1-2 korda päevas räppetompudena välja.
Liikumised: Paljud on ülimalt paiksed, elades kogu elu ühel territooriumil;teised on
hulgulinnud otsides toitobjektide- ohtramaid piirkondi; mõned on lühimaarändurid , nt
kõrvuk- ja sooräts.