Metsakultuuride rajamise maksumuse arvutamine 2015. aastal 1 Istutusmaterjali hind eurodes (ostes 10 000…50 000 taime), lisandub käibemaks: Paljasjuursed taimed: Männiseemik 0,09 € Arukase seemik 0,14 € Kuuseistik 0,20 € Potitaimed: Kuuseseemik 0,15 € Männiseemik 0,12 € Kaseseemik 0,28 € 2 Metsaseemne hinnad eurodes 1 kg eest (lisandub käibemaks): Männi puistuseeme 250,00…340,00 € (idanevus 65…100%) Männi seemlaseeme 310,00…430,00 € (idanevus 65…100%) Kuuse puistuseeme 160,00…260,00 € (idanevus 60…100%) Arukase puistuseeme 45,00…95,00 € (idanevus 25…...
TAIMEDE MITMEKESISUS 1. Taimeriik on väga mitmekesine. 2. Taimed erinevad üksteisest: · ehituse · paljunemisviiside · elukestvuse · keskkonnaga kohanemise poolest 3. Taime süstemaatika on sama nagu teistel organimidel: · liik · perekond · sugukond · selts · klass · hõimkond · riik 4. Taimeriigi hõimkonnad: HÕIMKOND, LIIKIDE ISELOOMULIKUD PALJUNEMINE ARV TUNNUSED Sammaltaimed, Neil on varred ja Eostega, eelniit 20 000, Eestis umbes lehed, kuid pole 530 liiki juuri Sõnajalgtaimed, Neil on varred, Eostega, eelleht 12000, Eestis 50 liiki lehed, juured Paljasseemnetaimed, On varred, lehed, seemnetega 600, Eestis 4 juured. Isas- ja pärismaist liiki emassuguorganid kahekojalised, ...
välja arvatud sambliku ja pohla kasvukohatüübi männikud. Metsakultiveerimine e. Kunstlik metsauuendus on vajalik kui lähimate aastate jooksul ei teki raiestikule elujõulikt peapuuliigi looduslikku uuendust, kui pärast vana metsa raiumist on karta puuliikde vaheldust mitte soovitavas suunas, kui raiestikul võib esineda soostumist või erosiooni ja kui metsa rajatakse aladele, kus varem pole metsa olnud. Metsakultuuride hea kasvamamineku eeltingimus on antud kasvukohale õige puuliigi ja kultiveerimismeetodi valik. Erinevad istutusmaterjali liiigid, paljasjuurdes ja potitaimed Metsakultuur rajatakse kas külvi või istutuse teel. Külvi eelistusetks on see et see on lihtsam, odavam, parem mehhaniseerida ja on tagatud juurte normaalsem areng. Istutamise eelised on aga seee et kordamineku tõenäosus on suurem ja uuenemine kiirem. Istutamist utleks eelistada kui on
SISUKORD 1.Mis on algtihedus ja miks on vaja seda järgida? 2.Millest oleneb algtihedus?Milline on üldreegel algtiheduse määramisel? 3.Millised on eelised ja puudused a)raiesmiku kohesel kultiveerimisel b)oodates 2 aastat 4.Millised kasvukohatüübid kultiveeritakse varem ja millised hiljem?Miks? 5.Millised puuliigid kultiveeritakse kevadel varem ja millised hiljem?Miks? 6.Mis on koridorkultuurid,kuhu tehakse? 7.Kuidas tehakse koridorkultuure? 8.Metsakultuuride hooldamine. 9.Metsakultuuri sügisese inventuuri eesmärgid. 10.Kasvamamineku leidmine. 11.Mis on aluseks metsakultuuri ümberarvestamisel noorendikuks? 12.Kuidas leitakse ümberarvestamisel taimede arv,keskmine kõrgus ja noorendiku koosseis? 13.Millistele tingimustele peavad vastama okaspuu ja lehtpuu noorendikud, et neid võiks noorendikuks ümber hinnata? 14.Põllumuldade iseärasused võrreldes metsamuldadega,boniteet. 15.Juurepess, selle levik ja vältimine. 16
Koridor peab olema pool ümbritseva võsa kõrgusest. Koridori kulissi laiuseks peaks jääma3-5m, mis kaitseb hiliskülmade eest. Kultiveeritud taimede arv oleks hektaril 1000-2000 tk. 17.Kuidas tehakse koridorikultuure? Kõigepealt raiutakse võssa koridor, seejärel istutatakse sinna kasvukohale omane puutaim. Koridori tehakse üks puude rida, puude vahekaugus ca 2m. Hiljem hakatakse võsa mõõdukalt eemaldama ning istutatakse juurde. 18.Metsakultuuride hooldamine. Metsakultuure hooldatakse sõltuvalt kasvukohast- viljakal tihemini 2-4 korda aastas ning kehvemal mullal 1-2 korda. Teha saab seda rohu tallamisega või võsalõikuriga. 19.Metsakultuuride sügisese inventuuri eesmärgid. Metsakultuuri tihedus on vaja määrata, kui kultuur on hukkunud täielikult või osaliselt tuleb täiendada. 20.Kasvamamineku leidmine. Kasvamaminemist leitakse ringproovitükkidega-näiteks 4m lindi mõtteline ringi pindala on 50m2
liivsavimullad. Soostunud muldadel haab ei kasva. Fotoperiodism haavale ei mõju Populatsioonitüüp Haava populatsioonitüüp on kasvav, kuna haab annab väga rikkalikult juurevõsudest uusi taimi, eriti siis, kui vana puu maha raiuda, nii ei olegi temast võimalik metsas lahti saada. Eestis on haavikute pindala viimastel aastakümnetel suurenenud, mis on tingitud maade metsastamisest, kuid osaliselt ka okaspuuraiesmikele istutatud metsakultuuride ebaõnnestumisest ja lehtpuudega uuenemisest. Eestis on haava osatähtsus erametsades veidi suurem kui riigimetsades. · Haab ei kuulu kaitsvate taimede nimekirja · Haab kuulub ökosüsteemi mets. · Haava arvukuse regulatsioon toimub raiega. Toiduahelad Haavakoor->hiir->nirk-> kanakull Haavaoks->jänes->rebane->hunt Kokkuvõte Haab on pajuliste sugukonda kuuluv puuliik. Haab on kahekojaline puu, see tähendab, et ühel puul on ainult emasõied ja teisel ainult isasõied
Metsakultiveerimine ehk kunstlik metsauuendus on vajalik järgmistel juhtudel: 1) Kui lähimate aastate jooksul ei teki raiestikule elujõulisi peapuuliigi looduslikku uuendust 2) Kui pärast vana metsa raiumist on karta puuliikide vaheldust mittesoovitavas suunas 3) Kui raiestikul võib intensiivistuda soostumine või erosioon 4) Metsa rajamisel aladele, kus varem pole metsa olnud: ammendatud karjäärid, majajäetud põllumaad, jäätmaad jne. Metsakultuuride hea kasvamamineku eeltingimus on antud kasvukohale õige puuliigi ja kultiveerimismeetodi valik. Metsakultuur rajatakse kas külvi või istutamise teel. Külvi eelised: lihtsam, odavam, parem mehhaniseerida, on tagatud juurte normaalsem areng. Istutamise eelised: kordamineku tõenäosus suurem ja uuenemine kiirem. Istutatakse 3 liiki istutusmaterjali (taimi): seemikud, istikud, heistrid. Metsakultuuride algtihedus, puuliigi valik, hooldamine.
Üleilmse majanduskriisi tõttu on oluliselt kahanenud ka nõudlus puidu ja puidutoodete järele. Aastal 2006 moodustas okaspuupuit (mänd ja kuusk) ligikaudu 60% raiutud puidu kogusest. Lehtpuudest raiutakse enam kaske. Metsa on istutatud keskmiselt 5800 ha aastas (aastail 20052008 keskmiselt 6200 ha aastas) ja selleks kasutati ligi 14 mln metsapuutaime aastas. Sealjuures istutati 69% istutusaladele kuuse-, 18% männi- ja 12% kasetaimi. Metsakülvi tehti keskmiselt 1400 ha aastas. Lisaks metsakultuuride rajamisele aidati kaasa looduslikule metsa uuenemisele (sh seemnete külvamine, taimede istutamine, konkureeriva taimestiku piiramine) aastas ligi 2000 hektaril. Metsakultuuride rajamiseks ja looduslikule uuenemisele kaasaaitamiseks valmistati ette (mineraliseeriti) maapinda ligikaudu 5300 ha aastas. Metsade tähtsus väljendub neljas aspektis: majanduslik mets kui tuluallikas; sotsiaalne mets kui tööhõive tagaja ja metsapuhkuse pakkuja;
2) niisketel ja märgadel muldadel; 3) erosiooniohtlikel muldadel. Külvi võiks eelistada: 1) keskmise viljakusega värsketel raiestikel; 2) tugevalt kruusasel ja kivisel mullal, kus istutamine on raske; Istutatakse 3 liiki istutusmaterjali: Seemikud - kasvatatud külvidest, neid pole ümber istutatud. Istikud - puittaimed, mida on kasvatatud taimlas. Heistrid - üle 1,5 m kõrged taimlas pikka aega kasvatatud, korduvalt ümberistutatud. 2.5 Metsakultuuride algtihedus, puuliigi valik, hooldamine. Metsakultuuride algtihedus Algtiheduse määrab istutus- või külvikohtade arv hektaril. Algtihedus oleneb: 1) kultiveeritava puuliigi bioloogilistest omadustest, 2) kasvukohatingimustest, 3) maapinna ettevalmistamise viisist ja kvaliteedist, 4) istutusmaterjali vanusest, 5) loodusliku uuenduse olemasolust. Puuliigi valik Metsakultuurid võivad koosneda ühest puuliigist (puhtkultuurid) või mitmest puuliigist (segakultuurid). Segakultuurid on:
Metsaomanik on kohustatud rakendama metsa uuendamise võtteid vähemalt 0,5 hektari suuruse pindalaga hukkunud metsaosades või raiesmikel kahe aasta jooksul hukkumisest või raiest arvates. Uuendamiseks loetakse: o Metsaseemne külvamist o Metsataimede istutamist o Looduslike uuendamisele kaasaaitamist o Maapinna ettevalmistamist. o Loodusliku uuenduse (LU) teket o Metsakultuuride hooldamist. Põhiline metsauuendusviis on kunstlik metsauuendus kas külvi või istutamise teel Uuenenuks loetakse raiesmik või hukkunud metsa osa, kus kasvab vähemalt 1000 0,5 m KU, 1500 0,5 m MÄ, 1500 0,5 m TA või 1000 1m muud metsa uuenenuks loendavat peapuuliigi taime. Kultiveerimine ehk kunstlik metsauuendus on vajalik järgmistel juhtudel: o kui lähimate aastate jooksul ei teki elujõulist peapuuliigi looduslikku
..............................................................................lk 4 Sanitaarraie.......................................................................................lk 4 Laasimine.........................................................................................lk 5 Metsakaitsetegevus...........................................................................lk 5 Metsamaaparandus...........................................................................lk 5 Sissejuhatus Metsakultuuride ja looduslikult tekkinud noore metsa hooldamine võib esialgu tähendada metsaomanikule vaid kulutusi või jäävad kulud-tulud tasa. Hooldamiseta ei ole aga noorel metsal häid väljavaateid tulevikus väärtuslikuks puistuks kujuneda. Tuleb arvestada, et lisaks metsa majandusliku väärtuse parendamisele on hooldamise eesmärgiks ka metsa tervisliku seisundi eest hoolt kanda. Liiga hiliste ja intensiivsete hooldusraiete tegemine ei ole õige, sest
Põdrad ja metskitsed kahjustavad puid neid koorides ja süües. Kui puu kahjustusest ei hukku võib haavast puule ligi pääseda mädanikke põhjustavaid seeneeoseid. Põdrad põhjustavad metsadele rohkem kahju kui kitsed. Lehtpuid söövad põdrad aastaringselt, talvel söövad põdrad põhiliselt männikasve. Kitsed söövad talvel nii okas- kui ka lehtpuuvõrseid. Selleks, et vältida väga laiaulatuslikke põdra ja kitsekahjustusi tuleb nende arvukust reguleerida, suurendada rajatavate metsakultuuride algtihedust, samuti võib metsakultuure tarastada või kasutada erinevaid peleteid. (Laas et al. 2011) Jänesed toituvad suvel rohttaimedest kuid talvel põhiliselt lehtpuude ja põõsaste koorest, võrsetest ja pungadest (Laas et al. 2011). Kokkuvõtvalt võib öelda, et ulukid võivad põhjustada liigilise koosseisu muutust, nad võivad mõjutada metsade vanuselist koosseisu kuna hävitavad järelkasvu ja alles jäävad ainult suuremad ja vanemad puud
Lähtudes metsauuendamise ajaloolistest kogemustest on Eestis selliste kasvukohatüüpide pindala, mida on otstarbekas kultiveerida, ligi 2/3 metsade kogu pindalast. Metsakultiveerimismaterjali tootmist ning kasutamist ei ole võimalik muuta nii kiiresti kui muutub uuendusraiete, eriti lageraiete pindala. See teeb metsauuendamismahu ja kultiveerimismaterjali vajaduse prognoosimise pikemaks perioodiks 11 keeruliseks ja ebatäpseks. Metsakultuuride ebapiisava rajamise ja kasutuseta põllumaade metsastamata jätmise tõttu on Eesti metsaressursi hulgas üle 177 000 hektari hall-lepikuid. 69% hall-lepa enamusega puistutest kasvab laane- ja salumetsades, kus on kõige produktiivsemad (jänesekapsa, sinilille, naadi ja sõnajala) kasvukohatüübid. Neid alasid on hoopis otstarbekam kasutada majanduslikult ja ökoloogiliselt väärtuslikumate, eelkõige kuuse ja laialehiste puuliikide kasvatamiseks
kasvukohatüüp). Reastades Eesti metsakasvukohatüübid ühelt poolt mullas toitesoolade sisalduse järgi ja teiselt poolt põhjavee sügavuse ning mulla niiskusesisalduse järgi ja kolmandaks silmas pidades ühtlasi mulla lähtekivimi karbonaatsuse astet, saame Eesti metsakasvukohatüüpide ökoloogilis-fütotsönoloogilise skeemi. Sellel on märgitud need kasvukohatüübid, mida tasub kuivendada, mida väetada ja mida om metsakultuuride rajamise eel kasulik ribadena või üleni sügavalt künda. VÄETAMIST vajaksid kõik toitesoolade poolest vaesed ja keskmiselt viletsad mullad (sambliku, kanarbiku, pohla, mustika, sinika, karusambla; samuti kuivendatud madalsoo, siirdesoo, raba, s.h kõdusoometsad, eriti madalamad poniteedid). Soometsi väetatakse ainult pärast kuivendamist. KUIVENDAMIST vajaksid kõik väheliikuva või seisva veega soostunud ja soometsad.
või kaitseala tarbeks ja olemasolevate rajatiste hooldustöid. 3. Piiranguvöönd - maa- või veeala, kus majandustegevus on lubatud, arvestades selle seadusega sätestatud kitsendusi. Keelatud on uute maaparandussüsteemide rajamine, veekogude veetaseme muutmine, kallaste kahjustamine, uute veekogude rajamine, maavarade ja kaevandamine, puhtpuistute kujundamine, üheliigiliste metsakultuuride ja energiapuistute rajamine, uuendusraie. Hoiuala loomastiku ja taimestiku kaitseks. Keelatud on elupaikade, kasvukohtade hävitamine, liikide häirimine. Metsaraie, kui see võib rikkuda kaitstava elupaiga struktuuri ja funktsioone ning ohustada elupaigale tüüpiliste liikide säilimist. Kaitsealune liik taime-, seene-, loomaliik, mille isendeid, elupaiku, kasvukohti või leiukohti kaitstakse.
Juhul kui rajatud kultuur on juba suuremas osas ulukitest kahjustatud, ei maksa uue kultuuri rajamisega kiirustada, vaid selle võiks jätta ulukitele toidulauaks. Nii saab loomi meelitada eemale kahjustamata metsanoorendikest. Juba olemasolevate kultuuride ja noorendikes saab taimede suurema tiheduse tagada sellega, et neid valgustus- ja harvendusraietel vähem harvendada. Edaspidistel valgustus- ja harvendusraietel tuleb metsakultuuride äärealad tihedamaks jätta, et oleks takistatud ulukite pääsemine sissepoole, hõredamaks raiutud alale. Männi-lehtpuu segapuistus hooldusraiet tehes tasub jätta lehtpuudest alusmets kultuuri äärealadele alles 1,5 meetriste tüügastena, selleks, et takistada ulukite ligipääsu noorendiku sisemusse. Valgustus- ja harvendusraietega tasub võimalusel alustada alles siis, kui okaspuud on kahjustusohtlikust east välja kasvanud.
raiestikul võib intensiivistuda soostumine (sinika, karusambla kkt) või erosioon (sambliku, kanarbiku kkt); Metsa raiumise järel intensiivistub soostumisprotsess, kuna puude transpiratsioonil on oluline osa metsa veebilansis. Nõmmemetsades aga peale raiet hävib alustaimestik, paljastub liiv ja vallandub erosioon. 4) metsa rajamisel aladele, kus varem pole metsa olnud: ammendatud karjäärid, mahajäetud põllumaad, jäätmaad jne. Metsakultuuride hea kasvamamineku eeltingimus on antud kasvukohale õige puuliigi ja kultiveerimismeetodi valik. Metsakultuur rajatakse kas külvi või istutuse teel. Külvi eelised - lihtsam, odavam; on tagatud juurte normaalsem areng. Istutamise eelised - kordamineku tõenäosus on suurem ja uuenemine kiirem. Istutamist tuleks eelistada järgmistel juhtudel: 1) kuivadel muldadel, kus tingimused seemnete idanemiseks ja tõusmete arenguks on ebasoodsad; 2) viljakatel muldadel, kus
3) kui raiestikul võib intensiivistuda soostumine (sinika, karusambla kkt.) või erosioon (sambliku, kanarbiku kkt.); Metsa raiumise järel intensiivistub soostumisprotsess, kuna puude transpiratsioonil on oluline osa metsa veebilansis. Nõmmemetsades aga peale raiet hävib alustaimestik, paljastub liiv ja vallandub erosioon. 4) metsa rajamisel aladele, kus varem pole metsa olnud: ammendatud karjäärid, mahajäetud põllumaad, jäätmaad jne. Metsakultuuride algtihedus Algtiheduse määrab istutus- või külvikohtade arv hektaril. Algtihedus peab olema optimaalne, et tagada kultuuri õigeaegne liitumine, saadava puidu hea kvaliteet ja puistu kõrge tootlikkus, kuid samal ajal kultuuri rajamise kulud ei kujuneks liiga suureks.Tihedamas puistus kasvavad puud kvaliteetsemad: puude laasumine on parem, aastarõngad on kitsamad ja suureneb sügispuidu osakaal, ka on tihedamas puistus kasvanud puud väiksema koondega. Algtihedus oleneb:
väetatakse ainult pärast kuivendamist. KUIVENDAMIST vajaksid kõik väheliikuva või seisva veega soostunud ja soometsad. Raskesti kuivendatavad on rabad, savimaad(osja, karusambla, osalt mustika) ja need liivamaad, kus on vettpidav nõrgkivikiht(sinika, nõmmraba, osalt kanarbiku ja mustika). Kraavi mõju põhjaveele ulatub sellistes kasvukohtades vaid mõnekümne meetrini. Tõhus kuivendamine nõuab tihedat kraavivõrku. See aga liiga kallis, ei tasu ära. SÜGAV MAAHARIMINE(50-60cm) enne metsakultuuride rajamist on efektiivne nendel liivmuldadel, kus nõrgkivi või tugevasti tihenenud liivakiht. Siin tuleks künda kas üleni või ribadena,paraneb veerezhiim. Kuivad liivmullad(sambliku, osalt kanarbiku ja pohla)muutuvad künni järel niiskemaks, soostunud mullad(sinika, karusambla)aga vettpidava nõrgkivi purustamist kuivemaks. Leesikaloo kasvukohatüübis tuleb mulda juurde vedada, soovitav on lõhata reljeefi madalamatesse kohtadesse augud ja need täita mullaga. Augud võiks olla ühenduses
Metsaomanik on kohustatud nimetatud metsa olnud: ammendatud karjäärid, mahajäetud enamasti erineva juurestiku, toitainete uuendamise võtteid ulatuses, mis hiljemalt viis põllumaad, jäätmaad vajaduse ja valgusnõudlikkusega, nii kasutatakse aastat pärast raiet või metsa hukkumist tagab Metsakultuuride hea kasvamamineku eeltingimus paremini ära mulla toitainetevarud ja uuenemise. on antud kasvukohale õige puuliigi ja päikeseenergia, Mets loetakse uuenenuks, kui alal kasvab kultiveerimismeetodi valik. 2) parandavad mulla omadusi (näit. kase- kuuse ülepinnaliselt paiknevaidmetsakasvukohatüübile Metsakultuur rajatakse kas külvi või istutuse teel
Mullatekketingimustele avaldavad mõju ka raied, metsapõlemised, tormikahjustused jt. metsas toimuvad protsessid. Mullast oleneb eelkõige puistute liigiline koosseis, nende tootlikkus, tagavara ja kasvukiirus, vastupidavus tuulele, seen- ja putukkahjurite esinemine ning metsast saadava puidu tehnilised omadused. Mullast olenevad ka metsade majandamise võtted ja rakendatavad abinõud. Eriti tuleb mullastikutingimusi arvestada metsade uuendamisel: metsakultuuride rajamisel ja looduslikule uuenemisele kaasaaitamisel. Liigiline koosseis oleneb otseselt mullaviljakusest. Nii näit. kasvavad viljakatel muldadel liigiliselt mitmekesised lehtpuu-segapuistud, toitainetevaestel muldadel peamiselt puhtmännikud. Okaspuupuistud tarvitavad mineraalaineid vähem kui lehtpuupuistud. Eestis on üks nõudlikumaid puuliike mullaviljakuse suhtes h. tamm (vajab mineraalaineid 2-3 korda rohkem kui kask või haab). Võrreldes
vahel. Selles vööndis on lubatud kõik, mis pole seaduse või kaitse-eeskirjaga keelatud. · Seaduses on loetletud tegevuse liigid, mis reeglina on piiranguvööndis keelatud. · Kui kaitse-eeskiri ei sätesta teisiti, on piiranguvööndis keelatud · uute maaparandussüsteemide rajamine; · veekogude vee taseme muutmine ja kallaste kahjustamine; · maavarade ja maa-ainese kaevandamine; · varem rajatud metsakultuuridest puhtpuistute kujundamine ning uute metsakultuuride ja energiapuistute rajamine; · lõppraied, välja arvatud lõppraied kitsaste lankidena ja turberaiena; · maa kasutamine prügi ja heitmete ladustamiskohana; väetiste ja mürkkemikaalide kasutamine; · teede, õhuliinide ja muude kommunikatsioonide rajamine; · uute ehitiste püstitamine; · telkimine, lõkke tegemine ja rahvaürituse korraldamine selleks ettevalmistamata kohas; · jahipidamine ja kalapüük.
Töölahuse valmistamisel arvestatakse välja vajaminev töölahuse kogus, et vältida ülejääke. Taimekaitsevahendit on keelatud pritsida, kui tuule kiirus on üle 4 m/s, välja arvatud juhul, kui taimekaitseseadme kasutusjuhendis toodud tehniliste andmete kohaselt lubatakse taimekaitsevahendit kasutada suurema tuule kiiruse puhul. Pritsimisel arvestatakse tuule suunda lähedal asuvate ehitiste ning aia-, põllu- ja metsakultuuride suhtes, et hoida ära nende võimalik saastumine taimekaitsevahendiga. Töölahuse tugeva õhku hajumise vältimiseks on keelatud taimekaitsevahendit pritsida, kui õhutemperatuur on üle 25 °C. Pritsimisest ülejäänud töölahust ei jäeta taimekaitseseadme paaki, vaid see lahjendatakse mitmekordselt veega ja pritsitakse hajutatult põllule. Kui isik on teavitanud taimekaitsevahendi kasutajat oma mesila olemasolust, teavitab
areng. Külvi võiks eelistada: keskmise viljakusega värsketel raiesmikel kuni rohttaimestiku tekkimiseni; tugevalt kruusasel ja kivisel mullal, kus istutamine on raske. Istutamine eelised: kordamineku tõenäosus on suurem ja uuenemine kiirem. Istustamist võiks eelistada: kuivadel muldadel, kus rohttaimestik raskendab tõusmete arengut; niisketel ja märgadel muldadel; erosiooniohtlikel muldadel. Istutatakse 3 liiki taimi seemikud, istikud, heistrid. 20. Metsakultuuride algtihedus, puuliigi valik, hooldamine. Algtihedus selle määrab istutus- või külvikohtade arv hektaril. Algtihedus oleneb: puuliigi bioloogilistest omadustest; kasvukohatingimustest; maapinna ettevalmistamise viisist ja kvaliteedist; istutusmaterjalide vanusest. Puuliigi valik metsakultuurid võivad koosneda ühest puuliigist nim puhtkultuur ja mitmest puuliigist nim segakultuur. Segakultuurid 1) on tootlikumad, kuna erinevatel puuliikidel on
Selles vööndis on lubatud kõik, mis pole seaduse või kaitse-eeskirjaga keelatud. Seaduses on loetletud tegevuse liigid, mis reeglina on piiranguvööndis keelatud. Kui kaitse-eeskiri ei sätesta teisiti, on piiranguvööndis keelatud uute maaparandussüsteemide rajamine; veekogude vee taseme muutmine ja kallaste kahjustamine; maavarade ja maa-ainese kaevandamine; varem rajatud metsakultuuridest puhtpuistute kujundamine ning uute metsakultuuride ja energiapuistute rajamine; lõppraied, välja arvatud lõppraied kitsaste lankidena ja turberaiena;maa kasutamine prügi ja heitmete ladustamiskohana; väetiste ja mürkkemikaalide kasutamine; teede, õhuliinide ja muude kommunikatsioonide rajamine; uute ehitiste püstitamine; telkimine, lõkke tegemine ja rahvaürituse korraldamine selleks ettevalmistamata kohas; jahipidamine ja kalapüük. Piiranguvööndi poollooduslike
Puud kahjustuvad, kuivavad. Metskits Üsna ohutu loomake, vähemalt väikese asustustiheduse korral nagu meil praegu. Noortes männi- ja kuusekultuurides kärbib ta kohati puukeste ladvavõrseid. Kahjustab tema elupaikades olevaid võõrpuuliike. Sokud valivad oma sarvede nühkimiseks tavaliselt just need puud, mis pole nende elupaikades eriti levinud, nt lehis. Punahirv tekitab samasugust kahju nagu põder. Hiired näksivad puukoort. Praegused kahjustuste vältimise võimalused: metsakultuuride tarastamine, üksikpuude kaitsmine repellentide kasutamine ained, mis lõhna ja maitse tõttu mõjuvad ulukitele peletavalt kuusekoore kraapimine vaiguerituse stimuleerimiseks raiejäätmete metsa jätmine ja eksponeerimine kuni kevadeni ulukite elupaigavaliku suunamine lisasöötmisega (sel on ka omad ohud) ja soolakute paigutamisega hirvlaste asustustiheduse kontrolli all hoidmine relvaga ja ehk ka suurkiskjate abiga (neid metsakahjustuste piirkonnas mitte küttides) JAHITROFEED
pealttuult suunas. Tugeva tuule korral võib isegi peatuda. Määb ida tugevam tuul, seda enam tuleb pöörata tähelepanu allatuult suunas kustutamisele ja seda vähem on muret vastasküljega. Klassikaline põlenguala on pirnikujuline, selle süttimiskoht jääb ,,pirni" kitsamasse kohta. Mida tugevam tuul, seda väljavenitatum on tulekahju konfiguratsioon. Pinnatuli Pinnatuli on kõige sagedasem, kõigist ülalnimetatutest esineb seda 90-95% juhtudest. Pinnatuleks loetakse ka nende metsakultuuride ja noorendike põlemist, kus puude võrastik on alles rohttaimestiku ja maapinnal oleva risuga läbipõimunud. Põlemisel tekib pinnatulele iseloomulik maapinnast puude latvadeni ulatuv tulerinne. Kui noorendikud on veel alla 3-4 m kõrged, ei ole selle põlemisel selget piiri pinna- ja ladvatule vahel. Laasunud puude alt võib pinnatuli läbi minna, ilma et latva läheks, samas veel laasumata puud süttivad üleni ja hävivad tules. Keskealisi puistuid ründavad tavaliselt
kus on kuiv turvas või paks kõdukiht.14 Pinnatuli ,,Tulekahju liikidest on pinnatuli kõige tavalisem, moodustades 90...95% metsapõlemiste üldarvust. Pinnatule korral põleb maapinnal leiduv süttiv materjal nagu kuluhein, sammal, kanarbik, sookail, põõsad, risu. Pinnatulekahju võib esineda iseseisva tulekahjuna või koos ladva- või maatulekahjuga. Pinnatuleks loetakse ka nende rohurindest juba välja kasvanud metsakultuuride ning noorendike põlemist, kus puude võrastik on alles rohttaimestiku ning maapinnal lasuva risuga läbi põimunud."15 Pinnatule kategooriad Tabel 2. Kiirelt ülepõlev pinnatuli.16 Põlemise intensiivus Tule levimiskiirus Leegi kõrgus Söestumise kõrgus puutüvedel Nõrk Kuni 1 m/min Kuni 0,5 m Kuni 1 m
Floora ja fauna koosseisu muutumine NB! Tekkeallika järgi võib degradatsiooni tinglikult jaotada looduslikuks ja inimtekkeliseks. 71. Mullastikukaardid- ja andmebaasid. Mullastikukaarte, mille kontuurid on tavaliselt kantud muldade geneetilismorfoloogilise klassifikatsiooni alusel, kasutatakse muldadeleviku iseloomustamiseks, ülevaate saamiseks muldadest kui loodusvarast ja tootmisressursist, aga ka paljude konkreetsete ülesannete lahendamiseks (põllu- ja metsakultuuride kasvukoha valik, maaparandustööde planeerimine, maa maksustamis hinna määramine, keskkonna kaitseliste kriteeriumite määrmaine). Oluline on koostamise aluseks olnud mõõtkava. Koostamise viisi järgi võib mullakaaridid tänapäeval jaotada: traditsioonilisteks ja digitaalseteks mullastikukaartideks. Digitaalne mullastikukaart jaguneb: digiteeritud ja digitaalselt koostatud kaartideks.
vähemalt 0,3...0,4 m sügavusel) jagunevad toitainetesisalduse poolest kahte rühma: 1. oligotroofseks soomullaks; 2. eutroofseks või mesotroofseks soomullaks. Eestis on levinud peamiselt oligotroofsed jääksood, kus puud kasvavad kehva mullaviljakuse, esijoones fosfori vähesuse tõttu sama viletsasti kui looduslikus rabas. Esimesed katsealad rajati sügava oligotroofse soomullaga jääksoodele selleks, et selgitada mineraalväetiste mõju puutaimede ja metsakultuuride arengule ning kasvule. Väetuskatsete tulemused näitasid, et selliseid jääksoid on võimalik metsastada väetiste abil; ilmtingimata on vaja anda fosforväetist (P2O5 toimeainet 100 kg/ha). Lämmastik- ja kaaliväetise kasutamisest ei ole olulist kasu olnud sel juhul kui ei ole antud fosforväetist. Sõltuvalt konkreetsetest tingimustest on mõnel pool nappus olnud ka kaaliumist ja lämmastikust. Katsete tulemustest nähtub, et kui koos
majandamisel. Valdavalt rajatakse tänapäeval Eestis puhtkultuure. Kultiveeritava puuliigi valik sõltub: · kasvukohatüübist (mullaviljakusest ja mulla veereziimist), · eelmise puistu liigilisest koosseisust, · seenhaiguste ja kahjurite esinemisest (juurepess), · metsaomaniku soovidest ja võimalustest. 38. Mis on metsasertifitseerimine? Mis on toote sertifitseerimine. Nimeta enim levinud sertifitseerimissüsteemid. Mis on metsade sertifitseerimise eesmärgid? 39. Millest sõltub metsakultuuride algtihedus? Algtiheduse määrab istutus- või külvikohtade arv hektaril. Algtihedus peab olema optimaalne, et tagada kultuuri õigeaegne liitumine, saadava puidu hea kvaliteet ja puistu kõrge tootlikkus, kuid samal ajal kultuuri rajamise kulud ei kujuneks liiga suureks. Tihedamas puistus kasvavad puud kvaliteetsemad: puude laasumine on parem, aastarõngad on kitsamad ja suureneb sügispuidu osakaal, ka on tihedamas puistus kasvanud puud väiksema koondega. Algtihedus oleneb:
tuhka kaks korda rohkem, N- 1,7, - 1,6, O- 1,7, CaO- 2,2, - 1,6 ja - 2,1 korda rohkem kui kuivendamata rabamännikutes. Männikute rahuldavaks kasvuks antud tõusust veel ei piisa, kuid avaldab soodsat mõju puude kasvule. Kuivenduse soodne mõju puidu juurdekasvule algab tavaliselt siis, kui raba kuivendamisest on möödunud 4-7 või rohkem aastat (Valk 2005: 246). Kuivendatud raba looduslikku metsastamist ja noorte metsakultuuride kasvu soodustab maaharimine sügavkünniga ja freesimisega, mille käigus vähendatakse toitainetele konkureerivat alustaimestikku. Maaharimisest tunduvalt efektiivsemaks viisiks on väetamine, mis koos kuivendamisega annab puude kasvus ja liigilise koosseisu muutumises kõige parema tulemuse. Antud töös kasutatavatest proovide võtukohtades on Selisoo kõige enam muudetud ja kuivendatud soo (Valk 2005: 247). 22
Pritsimisest ülejäänud lahust on keelatud jätta pritsi paaki, see tuleb mitmekordselt veega lahjendada ja pritsida hajutatult töödeldud alale. Töölahust on keelatud valmistada lähemal kui 50 m kaevudest ja muudest veevõtu- kohtadest. Taimekaitsevahendiga pritsimine on keelatud juhul, kui tuule kiirus on üle 4 m/s. Pritsida ei tohi, kui õhutemperatuur on üle 24°C. Pritsimisel peab arvestama tuule suunda lähedal asuvate ehitiste ja aia-, põllu- või metsakultuuride ning veekogude suhtes. Pritsida ei tohi töödeldava ala naabruses töötavatele inimestele lähemal kui 300 m allatuult ja 50 m pealetuult. Liikumissuund pritsimisel on soovitatav valida nii, et tuul ei kannaks taimekaitsevahendit endale peale (eriti oluline käsipritsiga töötamisel aedades vms) või teistele kultuuridele, mis on taimekaitsevahendi suhtes tundlikud. Pritsida tuleks hommikul või õhtul, s.o ajal, kui õhuvoolud on väiksemad ja päikesekiirgus nõrgem
toimuvad protsessid. Mullast oleneb eelkõige puistute liigiline koosseis, nende tootlikkus, tagavara ja kasvukiirus, vastupidavus tuulele, seen- ja putukkahjurite esinemine ning metsast saadava okaspuupuidu tehnilised omadused. Mullast olenevad ka metsade majandamise võtted ja rakendatavad abinõud. Eriti tuleb mullastikutingimusi arvestada metsade uuendamisel: metsakultuuride rajamisel ja looduslikule uuenemisele kaasaaitamisel. Liigiline koosseis – oleneb otseselt mullaviljakusest. Nii näit. kasvavad viljakatel muldadel liigiliselt mitmekesised lehtpuu-segapuistud, toitainetevaestel muldadel peamiselt puhtmännikud (okaspuupuistud on madalama toitainete nõudlusega, kui lehtpuupuistud). Eestis on üks nõudlikumaid puuliike mullaviljakuse suhtes h
ja puidutoodete järele. Aastal 2006 moodustas okaspuupuit (mänd ja kuusk) ligikaudu 60% raiutud puidu kogusest. Lehtpuudest raiutakse enam kaske. Metsa on istutatud keskmiselt 5800 ha aastas (aastail 2005–2008 keskmiselt 6200 ha aastas) ja selleks kasutati ligi 14 mln metsapuutaime aastas. Sealjuures istutati 69% istutusaladele kuuse-, 18% männi- ja 12% kasetaimi. Metsakülvi tehti keskmiselt 1400 ha aastas. Lisaks metsakultuuride rajamisele aidati kaasa looduslikule metsa uuenemisele (sh seemnete külvamine, taimede istutamine, konkureeriva taimestiku piiramine) aastas ligi 2000 hektaril. Metsakultuuride rajamiseks ja looduslikule uuenemisele kaasaaitamiseks valmistati ette (mineraliseeriti) maapinda ligikaudu 5300 ha aastas. Metsade tähtsus väljendub neljas aspektis: * majanduslik – mets kui tuluallikas; * sotsiaalne – mets kui tööhõive tagaja ja metsapuhkuse pakkuja;
annaabi.ee 
