Kraavide vahekaugust võib kirjeldada kahel viisil: 1. geomeetriline, s.o. kraavidele risti võetud vahekaugus 2. efektiivne - kraavide vahekaugus kalde suunas Meie käsitleme kraavide vahekaugust esimese tähenduses. Kuivendamise tulemusi arvestades võib kraavide vahekaugust käsitleda kahest seisukohast: 1. bioloogiliselt optimaalsena, mis tagab puude parima kasvu. 2. ökonoomiliselt optimaalsena, mille juures huvi investeerida metsakuivendusse on suurim. Ökonoomiliselt optimaalne kraavide vahekaugus on alati suurem kui bioloogiline. Kuivenduskraavide sügavus. Kuivendajate sügavuse valikul lähtutakse kuivendusnormist või taimedele sobivast põhajavee sügavusest. Et kuivenduskraavid alandaksid põhjavee pinna vastavale sügavusele, selleks nende sügavus peab põhjavee pinna kumeruse tõttu olema kuivendusnormist umbes Kuivendajate sügavuse valikul lähtutakse kuivendusnormist või taimedele sobivast 20...30 cm suurem.
19. sajandiks oli selgunud, et soo- ja soostunud metsade kuivendamise järel puude kasv ja puistute tootlikkus suureneb. Metsakuivendamise tormiline periood Euroopas algas 19. sajandi teisel poolel. Eesti praegusel territooriumil algas metsamaade kuivendamine 19. sajandil. M. Siversi (1903) andmetel hakati metsamaid esmakordselt sihipäraselt kuivendama Eestimaal alates 1840.a. Järgnenud 100 aasta kestel tehti seda tööd käsitsi ja suhteliselt väikeses mahus. Kardinaalse muudatuse metsakuivendusse tõi 1950.a., kui alustas tööd Tamsalu Masin-Metsakuivendusjaam. Metsi hakati kuivendama ja majandama RPUI "Eesti Maaparandusprojekt" poolt koostatud metsakuivendusprojektide alusel, mis nägid ette veereziimi reguleerimist, metsateede ja hüdrotehniliste rajatiste ehitamist, puistute kuivendusjärgset majandamist ja muud. · Põllumajanduslik melioratsioon · Metsa rekreatiivne melioratsioon · Metsamelioratsioon - hüdromelioratsioon - keemiline melioratsioon
annaabi.ee 
