elavhõbeda ühendid pinnavette. Kõigist nendest saasteallikatest satub elavhõbe või selle ühendid pinnavette, sealt edasi jõgedesse ning jõgede kaudu merre. Peaaegu kõigi Euroopa veekogude vetes on raskemetallide sisaldus kõrgem kui saastamata vetes. Põhjamaades on veekogud elavhõbedaga saastatud ka pärast elavhõbedat sisaldavate pestitsiidide asendamist teistega. Põhjuseks peetakse elavhõbeda väljapesu pinnasest keskkonna hapestumisel, metsakuivendusest ja juurdevoolu atmosfäärist. Peale pinnase ja vee on metallide saaste ka atmosfääris, õhus. Linnade õhus on kõige lähedasem toksilisele tasemele tina sisaldus. Tina järel on teisel kohal oma ohtlikkuselt just elavhõbeda saaste. Elavhõbeda atmosfääri saaste on murettekitav mitmel põhjusel. Kuna puhtal elavhõbedal on madal keemistemperatuur, siis on ta lenduv ning suur osa õhus sisalduvast
elavhõbeda ühendid pinnavette. Kõigist nendest saasteallikatest satub elavhõbe või selle ühendid pinnavette, sealt edasi jõgedesse ning jõgede kaudu merre. Peaaegu kõigi Euroopa veekogude vetes on raskemetallide sisaldus kõrgem kui saastamata vetes. Põhjamaades on veekogud elavhõbedaga saastatud ka pärast elavhõbedat sisaldavate pestitsiidide asendamist teistega. Põhjuseks peetakse elavhõbeda väljapesu pinnasest keskkonna hapestumisel, metsakuivendusest ja juurdevoolu atmosfäärist. Peale pinnase ja vee on metallide saaste ka atmosfääris, õhus. Linnade õhus on kõige lähedasem toksilisele tasemele tina sisaldus. Tina järel on teisel kohal oma ohtlikkuselt just elavhõbeda saaste. Elavhõbeda atmosfääri saaste on murettekitav mitmel põhjusel. Kuna puhtal elavhõbedal on madal keemistemperatuur, siis on ta lenduv ning suur osa õhus sisalduvast elavhõbedast ongi elementaarne elavhõbe.
annaabi.ee 
