Kontaktiinfo olemasolul saavad ka päästjad või tulekolde avastanud isikud teavitada metsaomanikku tema metsas toimuvast. Info- ja hoiatussiltide paigaldamiseks on ette nähtud ka toetusi, mille kohta saab täpsemat informatsiooni SA Erametsakeskusest. Metsamaaparandus Metsamaaparanduse eesmärgiks on muuta liigniiske ala metsakasvatusele kõlbulikuks. Liigniiskus mullas tekitab hapnikupuuduse, mille tõttu puude juurte tegevus aeglustub ja puud võivad hukkuda. Metsakuivendusega liigset pinnavett ära juhtides saab vähendada üleujutusi. Tegevuseks võib olla: juba olemas oleva, kuid kinni kasvanud kraavi rekonstrueerimine, selle kujundamine sirgemaks; truupide rekonstrueerimine või uute truupide ehitamine; kindlasti ka võimalike koprakahjustuste vältimine. Metsakuivendustööde tegemiseks tuleb pöörduda tegevusloaga ettevõtete poole. Kasutatud materjal: http://et.wikipedia.org/wiki/Esileht www.google.ee
Häirimine toitumispaikadel Mõjutab sigimisedukust. Eestis pole häirimise mõju toitumispaikadel uuritud. Häirimise intensiivsust vähendab toitumispaika varjav taimestik. Toitumisalade degradeerumine: Looduslike toitumisalade kuivendamine Tihe melioratsioonivõrk juhib kiiresti vee ära ja poegade toitmise ajaks kahaneb toidubaas looduslikult mitmekesise maastikuga võrreldes tunduvalt. Musta- toonekure langus 1980-ndatel võis olla seotud just 10-20 aastat varem toimunud metsakuivendusega. Toitumisalade kvaliteedi langus mõjutab otseselt sigimisedukust. Populatsiooni arvukuse madalseisus jäävad reeglina asustatuks kõige kvaliteetsemad elupaigad. Kui ka nendes tuvastatakse toitumispaikade kui ühe elupaiga komponendi degradeerumine, siis on populatsioon paratamatult hääbumas. Lindude tahtlik tapmine, munade ja poegadega kauplemine Must-toonekure tahtlikku tapmist ja munade ning poegade pesadest eemaldamist pole Eestis viimase 20 aasta jooksul tuvastatud
Puistu- enamuspuuliigiks tavaliselt kuusk; kuusikud on potentsiaalselt kõrge tootlikkusega, bon I-III; kuuse puistud tormihellad. Kuivendusjärgse esimese põlvkonna puistutes kasvab sookaske, sangleppa. Alusmets- paakspuu, toomingas, pihlakas. Alustaimestik- sarnane arumetsade jänesekapsa kkt-ga. Kõdusoometsade pindala 15%. Metsakuivendus Soostumisprotsess on Eesti aladel aoodustatud. Aastane sad hulk on võrreldes aurumisega suur. Intensiivsema (mehhaniseeritud) metsakuivendusega alustati Eestis eelmise saj 50-ndatel aastatel. 2010. a kuivendatud metsamaa pind Eestis ca 680 000ha, sellest riigimetsas ca 450 000ha. Kuivendamise pos mõju metsamajandusele (kasvatusele): • puude kasvutingimuste paranemine, selle tulemusena suureneb puiduproduktsioon • võimaldab metsi paremini majandada st paraneb juurdepääs metsadele, sest iga kuivendussüsteemiga kaasneb ka metsateede ehitus Tänapäeval uusi kuivendussüsteeme reeglina ei planeerita, sest 1
konstruktiivne diskussioon, mille tulemusena saavad arvestatud mõlemad pooled. Ühe esimese probleemina tõstatati küsimus: kas Eestile omased metsatüübid on piisavalt kaitstud? Oli arvamusi, et meie metsade majandamine on olnud nii väheintensiivne, et loodusliku mitmekesisuse probleemidega ei ole mõtet tegeleda enne, kui see probleemiks hakkab saama. Põgus metsatüüpide ülevaatus näitas, et seoses aastaid toimunud metsakuivendusega on ohtlikult vähenenud lodumetsad ja põllumaade rajamisega viljakamatele aladele on kriitilise piirini jõudnud salumetsade pindala. Et saada ülevaade metsade kaitstusest ja teha ettepanekud kaitse korraldamiseks, koostas Soome metsavalitsuse looduskaitse spetsialist Timo Tanninen lähteülesande Eesti metsakaitsealade võrgustiku projekti tarvis. Hiljem finantseeriti seda projekti põhiliselt Taani keskkonnakoostööIda-Euroopas (DANCE) raames.
Esimesed on põhilised, teisi kasutatakse vaid põllumajandusmaadel täiendavate kuivendusvõtetena raske lõimisega muldadel. Peamised hüdromelioratiivsed kuivendusviisid on kraavkuivendus, drenaaz, polderkuivendus, vertikaalkuivendus, kolmatsioon ja üleujutuse reguleerimine luhtadel. Enamikel juhtudel kasutatakse kaht esimest kuivendusviisi (kraav-ja drenaazkuivendust), mida sellepärast ka põhikuivendusviisideks nimetatakse. Ülejäänud on erikuivendusviisid. Et viimastel metsakuivendusega enamasti otsest seost ei ole, ei leia nad edaspidi üksikasjalisemat käsitlemist. Nimetagem siinjuures vaid niipalju, et polderkuivendus tähendab liigvee kõrvaldamist tammidega kaitstud maa-alalt pumpamise teel. Vertikaalkuivenduse puhul on tegemist vee ärajuhtimisega vertikaalsuunas: püstdreenidest vee väljapumpamise või juhtimisega sügavamatesse vettmahutavatesse pinnasekihtidesse. Kolmatsioon ei seisne vee ärajuhtimises, vaid maapinna tõstmises pinnase pealeuhtumise teel
maade altniisutamisel veeressurssi mitmekülgsemalt ja loodussäästlikumalt kasutada. Maaparanduse eesmärkideks on: · vähendada ebasoodsast veereziimist tingitud põllumajandustootmise riske; · suurendada metsade tootlikkust; · luua tingimused maade sihipäraseks kasutamiseks; · tagada maaparandussüsteemide koosseisu kuuluvate pinnaveekogude hea seisund; · kindlustada juurdepääs põllumajandusmaadele. Maaparandusobjektide paiknemine Metsakuivendusega ala Põllukuivendusega ala Nitraaditundliku ala piir Riigi poolt hooldatav veejuhe Kuivendatud alade ja riigi poolt hooldatavate eesvoolude andmed on saadud Maaparandussüsteemide registrist63 1 0 . M A A PA R A N D U S Maaparandussüsteemid on valdavalt 60400 ha suurused ja et maaparandussüsteemide piirid ei ühti enamasti kinnisasjade piiridega, on maaparandushoiutööde korraldamine tihti keeruline. Maaparanduse ühistegevuse valdkonnas
annaabi.ee 
