metsa uuendamisel. Selleks, et teada saada, millised tingimused on liikidele soodsad on läbi viidud katseid, kus jälgitakse puude kasvu teatud keskkonnatingimustes. GISi kombineeritud kaarte saab kasutada metsa uuendamise programmides ning tänu sellele teatakse, millised keskkonnatingimused on puuliikidele olulised ja kuidas mõjutavad need puu kasvu (McKendry et al., 1991). 1.2 Metsa majandamine Metsa inventuuriandmete ja monitooringu muutuste kogumine on metsakorraldamise seisukohast oluline. GISiga on võimalik luua mudelid juhendamaks neid tegevusi, näiteks puidu tagavara hindamine, metsakasvatuse ja tulekahjude haldamise tegevuskava või prognoosida küttepuude mahtu ja teisi puidu varusid. Lisaks neile hakkavad üha enam tähtsust omama ka elupaikade säilitamine, puhkamise võimalused ja raiete visuaalse vähendamise mõju. Samuti on küttepuude kättesaadavus kohalikuks kasutamiseks oluline metsakorraldamise probleem paljudes maailma paikades
hoogustumisele saadi Metsatööstusministeeriumi poolt hankida esimesed "Fiskars" (joonis 7.4.11), hiljem "Loglift" laadurid. Tüveste laadimiseks sobisid kõige paremini "Fiskars 1200". Teatud aja töötasid nad paralleelselt vene laaduritega ja 1990.a. algusest domineerisid juba "Loglift" laadurid. 20. Raiete planeerimine Raiet planeerides tuleks esimese sammuna üle vaadata olemasolev teave metsa kohta. Parim metsakirjeldus ja soovitatavate tööde loetelu on esitatud metsakorraldamise käigus koostatud Metsa majandamise soovitustest. Antud teabe abil tuleb koostada puistu iseloomu (liigiline koosseis, keskmine rinnasläbimõõt, tagavara) järgi eelarvestus tööde mahu kohta, valitakse raieliik ja kasutatav tehnoloogia ning hinnatakse tööde kulusid ja saadavaid sortimente. Enne raie alustamist, kui kogu raiuda planeeritavat materjali ei kasutata ära ise oma vajadusteks, vaid planeeritakse raiuda ka müügiks, tuleb jälgida turusituatsiooni,
annaabi.ee 
