Mõned said hukka 1967. aasta augustitormis, mõne on hävitanud inimkäsi. Kasvukohad Eesti on kadaka tüüpilisteks kasvumaadeks liivasossid ja kivised paepealsed ehk looalad. Kui neis paigus ei kasvaks kadakat, puuduks maapinnal kaitsev vari. Loopealsetel, kus inimesed on kadakad oma lühinägelikkuses maha raiunud, on tihti näha, kuidas enamus endisest rohttaimestikust kaob. Koos paljude taimedega kaob ka suur osa putukaid ja linde. Kadakas kaitseb mulda. Selle põhjendusega on metsakorraldajad võtnud loopealseid kadarikke arvele ja kandnud metsakaardile võrdväärselt ,,pärismetsadega". Kadakate raiumine sealt ilma eriloata on keelatud Kirjeldus Kadaka okas on lähedalt silmitsedes kolmekandiline ja tipust nõelterav. See on jäigem ja torkivam kui männi või kuuse okas. Kadakas on teistest puudest torkivam samal põhjusel, miks on torkiv kaktus
kultuuripärandi väärtuste leidmisel, kus suure tõenäosusega arvati leiduvat haruldasi ja ohustatud liike. Metsakorraldajad, keda põhiliselt on treenitud hindama metsaressurssi majanduslike otsuste tegemiseks, sattusid väga raskesse olukorda, sest väärtuslike