Kokkuvõte 19 saj teisel veerandil hakati venemaal manufaktuurtoomiselt üle minema vabrikutööle. Suurtööstuse põhiharudest oli Eesti sel perioodil kõige arenum tekstiilitööstus. Tööstuslik revolutsioon algas kõigepealt kalevitööstuse ettevõtetes. Kalevitööstuse keskuseks kujunes Narva. Ühe kalevivabriku rajas Narva sakslane Paul Momma. Saanud riiklikku laenu, ostis Momma metsakaupmees B. Cramerilt saeveski ja ehitas selle 1821 1822 a.ümber kalevivabrikuks, mis oli esimene Eestis ja üks vanemaid kogu Venemaal. Järk-järgult sisustus vananes ja vabrik käis alla. Aktsiaselts likvideeriti 1845 a. 100 000 hõbemarga eest omandas ettevõtte A. Stieglitz. Tema korraldustel lammutati vanad tööstused ning ehitati uus suur paekivist tööstuskorpus. Vabrik sisustati moodsate auru jõul töötavate masinatega. 19. Saj.
Islandile, Gröönimaale, ja isegi Põhja-Ameerika rannikule. Kindlasti purjetati ka ida poole, Novgorodi ja kaugemalegi. 4 17. ja 18. sajand Laevade ehituse kohta 17. sajandi teisel poolel on usutavaid andmeid narvast. Metsamaterjali veo kallinemise tõttu otsustasid metsakaupmehed hakata puitu kasutama laevade ehitamiseks kohapeal. Esimene laev valmis Narvas ilmselt 1684.aastal. Selle ehitas metsakaupmees Jacob Portenes ühe Tallinna kipri tellimusel. Laevameistrid toodi Saksamaalt. Portensil oli ehitusplatsiks Kampersholmi saar, kus ehitati laevu kuni Põhjasõjani. Vepskülas ehitas laevu metsakaupmees Kettlewell. Paljud tolleaegsed laevanimed lubavad oletada, et need alused on ehitatud Narvas: „Die Standt Narva“, „Gouverneuren av Narva“, „Die Hoffnung von Narva“, „Carolus Von Narva“, „Fortuna von Narva“, „Ivangorod von Narva“ jpt
annaabi.ee 
