muudel aladel 0,15 mln m3. Kõige rohkem raiuti kuuske (1 347 000 m3, 29,5%), järgnes kask (23,3%) ja siis tuli mänd (21,9%). Suuremas osas tegeleti uuendus raiega, vähemal määral hooldusraiega. Üleraiet teostatakse kuuse ja kasega. Alaraie on suur männi puhul, väike haava korral. Teiste liikide puhul on üleraie. 2. Milleks kasutatakse puiduistandustest pärinevat puitu? Millised on istanduste eelised võrreldes tavapärase metsakasvatusega? Istandustes kasvatatava eukalüptipuidu põhi kasutusalaks on lühikesekiulise tselluloosi tootmine. Tselluloosist toodetakse paberit. Istanduste eeliseks on: väike ruumi nõudlikkus (80 000 ha suurusest istandusest saadakse 3.5 miljardit tm puitu); eukalüpt kasvab raieküpseks 15-20 aastaga, aastane juurdekasv võib olla üle 50 tm/ha; hübriid lyptus on kõvema puiduga kui tamm ja saab Brasiilias raieküpseks 14...16 aastaga. 3
Osades arenenud riikides on põlumaad rohkem ja osades vähem. Näiteks Rootsis on seda 7%, aga Itaalias 31% 2.1.11 Rohumaad: 3 Jaapanis on rohumaad 3%. Seda on vähe võrreldes teiste riikidega. Kuigi Rootsis on rohumaad 1 % on enamasti teistes riikides seda rohkem 2.1.12. Metsakasvatus: Jaapanis on metsamaad 67%. See on suur protsent, võrreldes teiste arenenud riikidega. Enamasti on see väiksem. Metsakasvatusega seotud muud maade protsent on sarnane( 19%) teiste arenenud maadega. Näiteks Suurbritannias on see vastavalt 10%ja 19% 2.1.13Põllu majandus Põllumajanduses osakaal on sarnane teiste arenenud riikidega. Jaapanis on see5%. Näiteks Sveitsis on see ka 5% 2.1.14Hõive : Hõive tööstuses on 33% ja teeninduses 62%. Hõived on täiesti sarnased teistele arenenud riikidel. *Järelikult on Jaapan oma arengu taseme poolest arenenud riik. 2.2 Arengutaseme võrdlus teiste riikidega
Milliste liikide puhul toimub üle- ja milliste liikide puhul alaraie? • Eesti riigi kasvava metsa tagavara on ca 465 tm (metsamaa pindala on 2,2 mln hektarit) • 2010. a. oli raiemaht ca 8,5 mln/m3 ja 2011. a. 9,1 mln/m3 • Alaraie liigid – lepp, haab (lehtpuud) • Üleraie liigid – kuuse ja kase osas ületavad aastased raiemahud metsatagavara 2. Milleks kasutatakse puiduistandustest pärinevat puitu? Millised on istanduste eelised võrreldes tavapärase metsakasvatusega? (Maailma puidutööstuse üks arengusuundadest on puiduistanduste kiire areng. Maailma metsadest ca 5% moodustavad istandused, istanduste pindala kasvab ca 4,5 mln ha aastas (Eesti pindala võrra). Enamik istandusi asub Aasias, Okeaanias, Lõuna-Aafrikas, Tšiilis, Brasiilias ja nt Uus-Meremaal.) Istanduste eeliseks on kiire kasvuga puud, nt eukalüpt saab raieküpseks juba 15-20 aastaga, keerdokkaline mänd (Pinus radiata) nõuab pisut enam aega. 2000. a
jäätmaa puudega erinevus jäätmaast on puude osakaal üle 1520%, seejuures sageli võsastavaid liike nagu vaher, saar, jalakas. osaliselt kujundatud jäätmaa puudega jäätmaa, millest osale on istutatud noori puid, aga samas ei ole ala selgelt kaheks jagatav Metsastamine on abinõu, millega maa pannakse tootma puitu. Investeeringu iseloomu järgi eristatakse taasmetsastamist ja jäätmaade metsastamist. Esimesel juhul uuendatakse raiutud ala, teisel juhul alustatakse metsakasvatusega nii-öelda nullist. Taasmetsastamist võib jälgida kui tootmisprotsessi jätkavat vahendit (taasinvesteeringut), mida vôiks võrrelda näiteks kulunud freesi asendamisega puidutöökojas Jäätmaade metsastamine on tüüpiline investeering, millele on iseloomulik eriti pikk tagasimakseaeg. Kõigepealt tehakse metsastamise objekti ettevalmistamise ja kultiveerimise ühekordne väljaminek. Mõne aasta möödudes on võib-olla vajalik metsakultuuri täiendamine.
Metsamajanduse investeeringud vôib jagada: primaarsed e. metsakasvatuse investeeringud; sekundaarsed e. metsavarumise investeeringud. Osa investeeringutest on ühised môlemale rühmale. 4.2. Metsastamine Metsastamine on abinõu, millega maa pannakse tootma puitu. Investeeringu iseloomu järgi eristatakse taasmetsastamist ja jäätmaade metsastamist. Esimesel juhul uuendatakse raiutud ala, teisel juhul alustatakse metsakasvatusega nii-öelda nullist. Taasmetsastamist võib jälgida kui tootmisprotsessi jätkavat vahendit (taasinvesteeringut), mida vôiks võrrelda näiteks kulunud freesi asendamisega puidutöökojas. Metsastamismeetoditest (külv, istutus, looduslik uuendamine) peavad investeerimisarvutused selgitama edukaima. Kulutusi silmas pidades on looduslik uuenemine odavaim vôimalus, kuid samas on metsakultiveerimisel plusse, mis teevad selle meetodi kasutamise môistlikuks.
annaabi.ee 
