Halvasti mõjub metsadele suurte tööstuspiirkondade lähedus. Seda eriti õhusaaste tagajärjel. Probleemiks on ka veekogude reostamine ja veevarude ammendumine, seda eriti neis piirkondades, kus on suured kaevandused ja tselluloositööstused. Tiheda asustuse ja sõidukite heitgaaside tõttu on suurlinnade õhk sageli väga saastatud ning puud on enamuses haiged. Nüüdisajal põhineb metsa kasutamine, uuendamine ja kaitsmine metsa bioloogia tundmisel, täpsemini metsateadusel. Arvestatakse metsakasvatajate kogemusi ja majanduslikke kaalutlusi. Metsateadlased on uurinud, milliseid puuliike kuskil eelistada, kuidas metsa hooldada, millal on õige aeg metsa raiuda ning selle asemele uus rajada. Inimese rajatud metsa nimetatakse metsakultuuriks. Aastas raiutava metsa puidukogus peab vastama selle aja jooksul juurdekasvava puidu hulgale. Eestis on metsade säilitamiseks peaaegu kõikjale rajatud palju looduskaitsealasid ja rahvusparke.
Hõlmab raiet ilma omaniku loata (vargus), metsa omandamist kelmusega (kriminaalasi "suures ulatuses"), pistised teatise positiivseks menetlemiseks või ebaõige majanduskava kehtestamiseks, raie keelatud kohtades, kaitsealuste liikide raie, lepingutega kaetud VEP-ide raie, lubatust suurem väljaraie hooldusraietes, metsateatise esitamata jätmine raieks, veoseleheta transport, ebaseadusliku puidu import (täpsustatakse veel), raiekeeluga liikide kaubandus, maksudest kõrvalehoidumine metsakasvatajate, - uuendajate ja varujate poolt ning puidu varumist, töötlemist ilma vastavate lubadeta või töötervishoiu ja tööohutuse seadust rikkudes. Peamised põhjused, miks Eestis (osaliselt ka Soomes) esineb ebaseaduslikke metsaraieid ja kaubandust on: 1) Osa ebaseaduslikest raietest on jäänud riigi järelvalveinfost välja. Satelliitinfo on väga hea vahend tõhusamaks järelvalveks kodanikelt tuleva info kõrval ja seda rakendatakse ka tulevastel perioodidel.
annaabi.ee 
