erametsanduse sektor. Kuna suur osa Iiri metsadest on alles hiljuti istutatud, on kogu metsandussektor (nii metsakasvatus, -kasutus kui ka -tööstus) veel kujunemas, kuid juba praegu saab metsandust lugeda kodumaise tööstuse tähtsaks osaks. Näiteks 2008. aastal oli metsandussektori panus Iiri majandusse 1,89 miljardit eurot, mis on natuke vähem kui 1% riigi SKT XXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXX XXXXXXXXXXXX Metsakapitali nõukogu otsustas eraldada miljon krooni kuuseseemnevarude uuendamiseks. Tänavu on üle pika aja väga hea seemeaasta, seetõttu otsustati koguda 5–6 tonni seemneid varuks. Metsaameti peadirektori Andres Talijärve sõnul pole viimased üheksa aastat head seemneaastat olnud. “Kui oma maa paljaks raiunud erametsaomanikud paari aasta pärast ärkavad ja tahavad uut metsa istutama hakata, on seeme neile olemas,” ütles Talijärv.
Seda ei ole palju. Tekib küsimus, kust peaks tulema raha turismirajatisteks? Ühest küljest turismifirma, kes saab tulu inimeste loodusesse toomisest, peaks kinni maksma nende vastuvõtuks vajalikud rajatised. Samal ajal annab turism riigieelarvesse miljardeid kroone, osa turismilt teenitud tulust peaks riik investeerima tagasi loodusesse rajatistena, mis muudavad matkamise ohutuks nii loodusele kui matkajale. Senini on matkarajatisi välja ehitatud Keskkonnafondi, Phare, Metsakapitali ja teiste fondide (isegi annetuste) toel. Turismiarendaja nimetab loodust ressursiks, mis tuleb enda teenistusse rakendada. Seejuures ressurss loodus- oleks arendajale justkui tasuta. Kuid loodus on tundlik, ilma teda kaitsvate rajatisteta ei või inimesi sinna hulgana viia. Seda asjaolu arvestamata jättes loodus kui ressurss hävib. Heaks näiteks on jõhvika korjeaja alguse kehtestamine mitte kuigi kauges minevikus ja selle tagajärjed
annaabi.ee 
