istandusest saadakse 3.5 miljardit tm puitu); eukalüpt kasvab raieküpseks 15-20 aastaga, aastane juurdekasv võib olla üle 50 tm/ha; hübriid lyptus on kõvema puiduga kui tamm ja saab Brasiilias raieküpseks 14...16 aastaga. 3. Millised on Eesti metsatööstuse ja puidutranspordi põhiprobleemid? Mis tõstaks Eesti metsa- ja puidutööstuse konkurentsivõimet? 2010. aastal võeti RMK poolt arvele 13 675 ha ulatuses metsakahjustusi. Metsakahjustusi põhjustasid tulekahjud, ebasootsad veereziimid, tuuleheited ja murrud, mädanikud ja ulukikahjustused. Puidutranspordi põhi probleemiks on selle kulukus ja metsade raske ligipääsetavus. Logistika on halvasti organiseeritud. 4. Kirjeldage puu osasid ja nende põhiülesandeid. Juured imavad pinnasest vett mineraalainetega, toimub toitainete säilitus, hoiab tüve püsti
Vähemalt 63 Imetajate süsteem Klass: imetajad Selts: putuktoidulised; närilised; kiskjalised; sõralised Sugukond: veislased, hirvlased Perekond: põder Liik: põder Suurkiskjaid loendatakse rohkem kui neid on, sest näiteks huntide areaal on nii suur, et loetakse “naabrite” hundid ka kokku. Põder (Alces alces) Olulisim uluk, sest on olnud siin jääajast ja on alati siin olnud. Esivanemate olulisem jahiuluk. Kõige suurem metsakahjustusi tekitav loom – sööb noort metsa. Põdra välimus 300-500 kg kõrgus 1,90m habe lõualotis keev vesi isasel sarved (umbsarved) – kasvavad igal aastal uuesti; põhjapõdradel on ka emastel sarved 5-6 eluaastast kasvavad kühvelsarved 10. eluaastast alates hakkab sarvede mass kahanema Põdra levik taigavööndis põhjas tundrani/metsatundrani lõunas stepini/kõrbeni
Loode-Venemaal ja Ida-Eestis tehtud uurimused näitavad, et kase lamapuidul kulub lagunemiseks 50 55 aastat, kuuse omal aga 105125 aastat. Väga märjas keskkonnas seened ei ela, seal toimub bakteriaalne lagunemine. Mulla ülemine 20 cm horisont sisaldab hektari kohta 5 tonni seeni ja baktereid. Elusat puitu lagundavaid, puid nõrgestavaid või kiiret surnud puidu lagunemist põhjustavaid liike käsitletakse metsanduses kahjurliikidena, kes tekitavad metsakahjustusi. Ökoloogiliselt on igal liigil oma roll, oma niss. Vähemlevinud saprotroofe, kes kasutavad eelnevalt teiste liikide poolt lagundatud materjali, väga jämedat puitu või on muudel põhjustel haruldased, kasutatakse näiteks looduskaitseväärtuslike metsade indikaatorliikidena. Eestis on kaitse all 46 seeneliiki (lisaks saprotroofidele ka sümbiontseened). Pehmemädanik Tekib, kui puit on kokkupuutes maapinna või veega. Mädanemise n.ö. lõppstaadium.
Põder kahjustab metsa peamiselt talvel, toitudes paju-, haava-, männi-, pihlaka-, saare-,tamme-, kadaka-, kase- jt. võrsetest. Metskits kahjustab metsapuid, toitudes talvel peamiselt noorte puude ja põõsaste võrsetest ja pungadest. Hirv (punahirv) on meie metsades levinud kohati, eelkõige saartel. Võrsete kärpimise ja nii okas- kui lehtpuude tüve koorimisega kahjustab ta puid samuti nagu põder. Eestis on hirve asustustihedus väike ja seni pole ta olulisi metsakahjustusi põhjustanud. Pisinärilised ennekõike uruhiired, aga ka kaelushiir ja leethiir , kelle mõju on eriti oluline lumerohketel talvedel, kahjustavad noori puukesi tüvede juurekaela koorimisega talvel lume all. Jänesed kärbivad vastistutatud puude latvasid, närivad talvel puude koort ja võrseid. Hiire- ja jänesekahjustuste vältimiseks aitab lisaks sügisese taimede ümbert kõrge heina niitmise või tallamise ka vastavate tüvekaitsmete kasutamine.
Kuid omad puudused on siingi. Valikraiete käigus raiutakse ära parimad puud ja selliselt moodustavad uue metsapõlve halvemate geneetiliste omadustega puud. Samas on aga bioloogilise mitmekesisuse säilitamine tänapäeva looduskaitse üks prioriteete. Puude vastupanuvõime haigustele ja kahjuritele, samuti abiootiliste tegurite poolt põhjustatud kahjudele on üsna erinev, sõltudes puuliigist, kasvukohast, puude vanusest, puistus rakendatud majandusvõtetest jpm. teguritest. Metsakahjustusi põhjustavad: · halvad ilmastikutingimused; · putukkahjurid; · seenhaigused; · ulukikahjustused; · metsapõlengud; · inimtegevus (keskkonnasaaste, ebaõiged või kuritahtlikud metsamajandusvõtted) Ilmastikukahjustused Ilmastikukahjustusi võivad põhjustada madal ja kõrge temperatuur, tuul (torm), vihm, lumi ja rahe. Äärmustemperatuuride mõju puudele juba käsitlesime, vaatleme siinkohal lähemalt tormikahjustusi.
annaabi.ee 
