Metsamajandamise vähene tasuvus ja seadusandluse kiire muutumine. Lisaks majanduslikule poolele on oluline ka motivatsioon, juurdepääs vajaminevale tehnoloogiale, koostööpartnerite olemasolu ja soov hoida vara tulevikuks (Metsanduse arengukava aastani 2020, taustauuringud). 7 Kokkuvõte Eestis kasutatakse metsade inventeerimiseks kahte erinevat meetodit, lausmetsakorraldust ja statistilist metsainventeerimist, mis erinevad üksteisest nii põhieesmärkide kui ka metoodika poolest. Peamised erinevused kahe metoodika vahel tulenevad mõõtetäpsusest ja erinevatest arvutusvalemitest. SMI on võrreldes lausmetsakorraldusega objektiivsem, kus suurem osa näitajatest saadakse instrumentaalse mõõdistamise tulemusena. Lausmetsakorralduse puhul määratakse osa näitajaid silmamõõduga. Lausmetsakorralduse andmed on üldjuhul
ja seisund igas kohas ja igal ajahetkel. Traditsioonilise, kõiki metsaeraldisi kirjeldava inventeerimisega tegeldi aastani 1992. Sellest ajast alates toimub metsade inventeerimine riigi- ja erametsades. Tagastamata ja erastamata metsades aga on viimasest ülepinnalisest inventeerimisest möödunud juba 9.....18 aastat. Selleks, et koguda objektiivsemat ja aktuaalsemat informatsiooni metsamaade kohta, alustati 1999. a. statistilise metsainventeerimist. Riik tellib pakkumiskonkursi alusel metsamaade metsandusliku ja jahindusliku korraldamisteenuse. Korraldamise perioodilisus on riigimetsades tavaliselt 10 aastat. Riik laseb ka eelisostueesõigusega ja avalikel ning piiratud enampakkumistel erastatava metsa hinnata, määrates hindamise tulemusena keskmise hektarihinna igale maatükile. Praeguseni teostasid metsahindamist paar kolm ettevõtet, suurim neist oli vanade traditsioonidega Tallinnas asuv OÜ Eesti Metsakorralduskeskus. 2002
annaabi.ee 
