.............................................................................................lk.10 Talvine puisniit SISSEJUHATUS Selle referaadiga räägin Eesti niitudest. Niidud on elukooslused, kus kasvavad peamiselt mitme aastased rohttaimed. Minu referaat räägib kurerehast ja tema elust puisniidul. Esiteks teen väikese ülevaate puisniidust. Kunagised hõredate lehtpuutukkadega metsaheinamaad moodustavad puisniidud. Puisniidud on arvatavasti vanimad inmtegevuse mõjul tekkinud taimekooslused. Arvatakse, et puisniitude laialdasem levik algas pärast vikati kasutusele võttu 8000-9000 aastat tagasi, kui esimeste inimasulate ümber hakati puid raiuma,heina varuma ja karjatama. Heinategu puisniidul nõuab rohkesti käsitööd. Masinaajastul kaotasid puisniidud oma tähtsuseheinamaana ja hakkasid võsastuma.Tänapäeval säilitatakse niitmise teel haruldasemaid puisniite.
võetavam kui tänapäevane idee varude ammendamisest majanduskasvu tagamise nimel. Mets sulle, raha mulle. Metsade puidutagavara on alates 1940. aastast ühtlaselt ja järjepidevalt suurenenud. Siin pole midagi imestada, sest väga tugeva raie tõttu oli koos metsade pindalaga selleks ajaks vähenenud miinimumini ka nende kogutagavara. Joonisel 2 on näha keskmise hektaritagavara muutused riigi- ja erametsades. Erametsade arvestusse on haaratud ka 1939. aasta põllumajandusloendusel selgunud metsaheinamaad ja -karjamaad, mida praeguse käsitluse järgi võib pidada metsamaaks [11]. Riigimetsade keskmise hektaritagavara suurenemine 1,6 korda ning erametsades 3,7 korda tähendab aga omakorda (koos metsade pindala laienemisega) üldtagavara suurenemist sajandi lõpuks riigimetsades 2,2 korda ning erametsades lausa 6,5 korda. Just nendele arvudele tuginevad praeguse metsakasutuse õigustajad. On isegi mõistetav, et selliselt kogunenud puidutagavara tekitab soovi see raha vastu vahetada
täielikult varasemad jäljed. Mõisate asutamise käigus hävitati põlised külad, Eesti Vabariigi algusaegade maareformi käigus tükeldati mõisad, pärast 2. MS kolhoosid/sovhoosid. Nõukogude aegne maaparandus muutis tundmatuseni talumaastikke ja põllumajanduse mehhaniseerimise ühsmajandite ajal tõi kaasa põllupinna suurenemise looduslike rohumaade arvelt. Loodusmaastik muudeti metsaks ja põlluks ning kadusid rikkad pooltoonid-puismiidud, metsaheinamaad, luhad, kadastikud ja hõredad loomade karjatamiseks sobinud metsad. Linnastumine viis küladest inimesed, asutus koondus ühismajandite keskustesse, taluhooned lagunesid. Kuna igal ajastul on oma arusaam väärtuslikest maastikest, muutub aastiku väärtuse mõiste ka ajas. Mis pärineb 10. Sajandist?- muinaslinnad Mida varasemast kihistusest, seda vähem on tänapäeval näha. 12-13 sajand-kirikud. 18-19. sajand-mõisad, järgnesid talumaastikud ja
annaabi.ee 
