Võitu sellest ei tulnud ja talupojad said väga raskelt karistada, aga siiski oli enda arvamust avaldatud ja kõik olid sellest teadlikud, et malbe meelega Eesti talupoeg võib vihastudes tuua endaga kaasa sama kohutavaid tagajärgi nagu Haiti maavärin. Edasiviivaks jõuks võib lugeda la uudishimu. Uudishimu on eestlaste loomuses olnud aegade algusest peale. Taaskord saan ma tuua näiteks oma lemmikkirjaniku ühe populaarseima raamatu ,,Mees, kes teadis ussisõnu", kus paljudel metsaelanikel on raske, kui mitte võimatu vastu panna uudishimule külaelu vastu. Seda, mida ma ei ole varem näinud, katsunud ega maitsnud tundub alati parem ja ilusam. Sellises olukorras ei nähta asjade negatiivset ja rutiinset poolt. Külas pidi ise tööd tegema selle nimel, et katus pea kohal oleks, riided seljas ja kõht täis. Metsas oli see vastu kõik palju lihtsam, kus enamus elutoiminguid toimus ussisõnade abil ja nende teadmisel jooksis kõik peaaegu iseenesest kätte.
midagi ühtset. Samuti ei rääkinud Berit Renser oma raamatus Indoneesiast pehmendatuna, ta kirjutas täpselt nii nagu tema seda nägi, ilma ilustamata otsese aususega, mis on indoneeslastele veidikene võõras. Autor keskendus oma teoses Indoneesia kultuurile ja erinevustele, kuid ka süüvis riigi probleemidesse. Metsade kadumine koos nende rahvaste, loomade ja kultuuriga, paljud altkäemaksud, avalikud saladused jne. Nt raiuti suurtes kogustes Borneo ürgmetsa ja Berit aitas ohus metsaelanikel teha hariva video presidendile. Samuti korraldas Berit ‘’Teeme ära’’ ürituse Jogjas Code jõe ääres. Indoneeslastel on pillav suhtumine keskkonna hoidmisesse. Samuti rääkis Berit, kuidas terve riik on seatud altkäemaksule: ülikoolis, igapäevelus jne. Indoneesias on ka see mureks, et on palju keelatud avalikke saladusi. Nt oli mõned aastad tagasi Indoneesia linnades suured kvartalid täis bordelle
annaabi.ee 
