URBANISEERUMINE ning sellega kaasnevad ohud, sh metsade hävitamine Ökoloogia seminar 07.10.2009 Kristi Pedanik Tallinna Tehnikaülikool 2009 Mis on urbaniseerumine? Urbaniseerumine ehk linnastumine on linnade arvu, suuruse ja osatähtsuse kasvamine seoses majanduse ja ühiskonna arenguga, inimasustuse koondumine kindlasse piirkonda ning linnade laienemine. Rahvastiku osatähtsus kogurahvastikust Linn kui keskus Linnastumise tase, järgud Suur hulk probleeme Tallinna Tehnikaülikool 2009 Linnastumise järgud I järk - Linnade rahvaarv kasvab väga kiiresti. Nt: Arengumaad, Lõuna- ja Kagu-Aasia, Must Aafrika II järk - Linnade kasv aeglustub, maa-asulad sageli kaovad. Linnades kasvavad kiiremini äärelinnad. Nt: erinevad suurlinnad Linnastumise lõppjärk - Rahvaarv ...
URBANISEERUMINE ning sellega kaasnevad ohud sh metsade hävitamine. Ökoloogia seminar 11.10.2013 Alina Lapitskaja Tallinna Tehnikaülikool 2013 Mis on urbaniseerumine? Urbaniseerumine ehk linnastumine on linnade arvu, suuruse ja osatähtsuse kasvamine seoses majanduse ja ühiskonna arenguga, inimasustuse koondumine kindlasse piirkonda ning linnade laienemine. Rahvastiku osatähtsus kogurahvastikust Linn kui keskus Linnastumise tase, järgud Suur hulk probleeme Tallinna Tehnikaülikool 2013 Linnastumise järgud I järk Linnade rahvaarv kasvab väga kiiresti. Nt: Arengumaad, Lõuna ja KaguAasia, Must Aafrika II järk Linnade kasv aeglustub, maaasulad sageli kaovad. Linnades kasvavad kiiremini äärelinnad. Nt: erinevad suurlinnad Linnastumise lõppjärk Rahvaarv...
TAGAJÄRG · Maailma metsade pindala kahaneb iga minutiga 36 jalgpalliväljaku suuruse pindala võrra. · Erinevatel andmetel on 20. sajandil hävinud 40-50% kogu maailma troopilistest metsadest. · Väiksem probleem pole ka parasvöötme ja arktilise (boreaalse) metsa raiumine. Näiteks saadakse Kanada ja Venemaa põhjaosa metsadest ligi pool kogu maailma ümarpuidust. · Kahaneb fotosünteesi toimumine ning seega hapniku tootmine. · Taime- ja loomaliikide hävimine. Metsades elutseb 50-90 % kõigist Maa liikidest (liigirikkaimad on troopilised vihmametsad 2/3 taimeliikidest ja koguni 80% putukaliikidest ning mida raiutakse aastas maha 170 000 km2). Välja suremise põhjuseks on otsene hävitamine inimese poolt, elutingimuste muutumine (ka keskkonna saastumine) või võõrliikide pealetung jms. Liikide hävimist põhjustab peamiselt nende elupaikade kah...
Vihmametsad Vihmamets ehk hülea on mitmerindeline ja liigirohke kooslus, millele on iseloomulikud kõrge produktiivsus, kiire aineringe, igihaljaste taimede rohkus, kõrged puud, liaanide ja epifüütide rohkus, hõre rohurinne ja liigirikas võrastikukooslus. Vihmametsad on maailma looduse väga oluliseks komponendiks, kuivõrd neis paikneb suur osa maailma elurikkusest. Nad mõjutavad oluliselt Maa kliimat, puhverdades atmosfääri koostise muutusi ja ühtlustades veeringet. Ekvatoriaalsed vihmametsad on levinud ekvatoriaalse ja troopilise piirkondades. Vihmametsad moodustavad ekvatoriaalse metsa vööndi Lõuna-Ameerika põhjaosas (Amasoonias nimetatakse neid ka selvadeks), Aafrika keskosas (Kongo nõos), Kesk- Ameerikas (Nicaraguas ja Yucatáni poolsaare lõunaosas) ja Malai saarestikus. Subtroopilisi ja parasvöötme vihmametsi leidub sademeterikkais piirkondades (nt Lõuna- Austraalias, Tansaanias, Kanada läänerannikul, Argentinas, Hiinas, jm), nende ...
Linnastumine ehk urbaniseerumine on linnade arvu ja suuruse kasv, linnaelanikkude osatähtsuse suurenemine maa rahvastikus ja linnalise eluviisi levimine. Igal aastal kolib maapiirkondadest linnadesse elama üle 50 miljoni inimese see on sama palju, kui on Prantsusmaal elanikke. Eelmisel aastal elas üle poole maailma rahvastikust linnades. Linnastumine on muutunud arengu ja inimõiguste jaoks suureks väljakutseks ning linnade probleemide lahendamisega on kiire. Linnastumise tekke põhjused on eelkõige immigratsioon ja kõrge sündimus. Inimesed kolivad linnadesse paljudel erinevatel põhjustel, kuid enamasti siirdutakse linna paremate elu- ja töötingimuste otsingutele, aga ka sõjalistel ja poliitilistel põhjustel, näiteks näljahäda eest. Ühtedele on linn võimaluste, teistele lootusetuse koht. Tänapäeval on arengumaades linnastumise tase madal. Linnastumise tempod on aga väga kiired, kuna inimesed loodavad leida linnadest tööd ja paremaid elu...
Metsandus Metsade majandamise põhinõue on see, et aastane raiemaht ei tohi ületada aastast juurdekasvu. Metsade tähtsus, kasutus Puiduvaru tööstusele ja kütteks Seened, marjad, ulukid Elupaik loomadele ja taimedele Hapniku tootja, õhu puhastaja Puhkekeskkond LK ja teadustöö Niiskusreziimi ühtlustaja, tuuletakistuseks Metsavarude mõõtmine ja hindamine · Metsade pindala km2, ha · Metsasus % Maailmas 27% katud metsaga · Puiduvaru m3, tm · Aastane juurdekasv tm/ha kohta aastas · Liigiline koosseis Liik, kasutusala tüüp · Agraarajastu Algas metsade massiline hävitamine kütteks, põllumaaks, ehituseks, metallisulatuseks · Tööstusajastu Suur kasutus tingis vajaduse kaitseks ja hakati metsa istutama. Kujunes iseseisvaks majandusharuks. · Infoajastu Kujunes välja m...
Loodus-ja keskkonnakaitse TÜ Narva Kolledź Maret Vihman GLOBAALPROBLEEMID – grupitöö a) Nummerda ülemaailmsed globaalprobleemid (puudutavad suurt hulka maakera elanikest)( 5 tähtsamat) sellises järjekorras, nagu nad sinu arvates olulised ja lahendust vajavad on. Püüa arutleda ka põhjuste, tagajärgede ja lahenduste üle. b) MÄRGISTA ROOMA NUMBRITEGA (I,II,III,IV,V) need globaalprobleemid, mis EESTIMAA ELANIKELE ja sulle enam muret tekitavad ja tunda annavad. probleem ilmingud/ olemus / tagajärg Kus tuntav (esineb) Esinemine Eestis Lahendus, abinõu enam III Kasushooneefekti põhjustavad Osooniauk üle 1000 Põhiline temperatuuritõus leiab Kasvushoone efekt...
Mullastiku hävinemine Karoliine Haidak Põlva 2009 Looduslikud põhjused Erosioon vee tõttu Erosioon tuule tõttu Hapestumine Üleujutused Maalihked www.bioneer.ee/.../004/t2_acid_rain_woo ds1.jpg Inimtegevuse tagajärjed Erosioon vee Raskemetallid tõttu Füüsiline Erosioon tuule hävinemine Bioloogiline tõttu Sooldumine vaesumine Kõrbestumine Hapestumine Kaevandamine Kõrghooned www.valgateed.ee/pildid/kaevandamine_s.jpg y.delfi.ee/norm/contest/29/3466331_NcspEg.jpeg Muldade erosioon vee tõttu Erosioon ehk ärakanne Põhjused: 1. Vesi- paduvihmad, vooluveed 2. Inimtegevus- taimkatte hävitamine (nt. põldude harimine, lageraie nõlvadel) world.mongabay.com/.../deforestation10.html Erosioon t...
Ilves Ilves ehk harilik ilves on kaslaste sugukonna ilvese või kassi perekonda kuuluv loomaliik. Ilves kaalub kuni 30 kg ning võib kasvada kuni 110 cm pikkuseks. Päkad on laiad ja karvased, võimaldades kõndida kohevas lumes. Igale käpa ruutsentimeetrile rõhub isegi suuremõõdulise isase puhul ainult 40 grammi. Talvel on käpaalune karvkate väga tihe. Ilvesel on 18 küünist: kummalgi tagakäpal 4 ja esikäpal 5 küünega varustatud varvast. Küüned on ilvesel enamasti sisse tõmmatud. Ilvestele on ülihea kuulmine. Selle tagavad neile kõrvatutid, mis on keskmiselt 2 cm, talvel kuni 4 cm pikad. Kõrvatutid on musta värvi ja silmatorkavad. Haistmismeel on kaslastel nõrk ja nägemine (vähemalt lähedale) pole kaugeltki täiuslik. Üks peamisi ilvese populatsiooni mõjutav tegur on konkurents. Toitumise osas on ilvesele suurimaks konkurendiks hunt. Hundi leviala on ilvese omast suurem ja ühtlasem. Kus on pal...
Rainforest destruction Gerly Haaristo 206 RMÜ The Disappearing Rainforests Kaduvad Vihmametsad · Rainforests once covered 14% of the earth's land surface; now they cover a mere 6% and experts estimate that the last remaining rainforests could be consumed in less than 40 years. · Vihmametsad katsid kunagi 14% maapinnast, praegu katavad nad ainult 6% ja eksperdid arvavad et viimased alles olevad vihmametsad nö. tarvitatakse ära vähema kui 40 aasta pärast. Causes of rainforest destruction Vihmametsa hävitus põhjused. · Logging · Agriculture · Fuelwood- küttepuud · Large Dams- suured tammid · Mining and industry- kaevandus ja tööstus. · Tourism turism. · Poverty and overpopulation vaesus ja ülerahvastatus. · Colonialism kolonialism. Why save it? · The rainforest is home to over · Vihmamets on koduks rohkem fifty perc...
Keskkonnaprobleemid Liisa Soots Juhendaja: Helvi Teigar Üldinfo · Globaalsed keskkonnaprobleemid on inimtegevuse toimel tekkinud märkimisväärse negatiivse ja laiaulatusliku haardega keskkonnamõjud. Globaalsete keskkonnaprobleemide lahendamata jätmine võib väga kiiresti avaldada mõju kogu planeedi elule Õhu saastamine · Õhk on elukeskkonna tähtsamaid komponente. · Õhku heidetud saasteained mõjuvad inimese tervisele, kahjustavad taimi ning muudavad elukeskkonda tervikuna. · Õhuniiskusega ühinedes moodustavad väävli- ja lämmastikühendid happeid, mis happesademetena langevad tagasi Maale. Transpordi heitgaasid · Linnades on õhu peamiseks saastajaks autotransport. · Uuringud on näidanud, et viimase 2500 aasta jooksul on õhu pliisisaldus kasvanud 400 korda. · Autode heitgaaside ohtlikkus seisneb ka selles, et ohtlikud ühendid sadestuvad t...
Keskkonna ökonoomika Metsandus Liisi Leppik Metsandus Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level Metsade arv maailmas on vähenenud ligi 40% Metsade arv on vähenenud tänu inimtegevusele, puud on eemaldatud näiteks teede loomiseks või majade ehituseks. Kõige suurem oht bioloogilise mitmekesisuse jaoks on troopiliste metsade häving Trooplised metsad on ligi 150 miljonit aastat vanad ja aastas arvatakse hävivat ligi 130 000 km2 aastas Iga hektar troopilist metsa on unikaalne ja kordumatu bioloogiline mitmekesisus Irooniline on see, et metsade taastamine ja suurendamine toimub põllumajanduse arvelt Metsade taastamine aitab veidi stabiliseerida süsiniku suurenemist troopiliste metsade hä...
EESTI MAAÜLIKOOL Enelin Räni Loodusvarade kasutamine ja kaitse II Rahvastiku arvu ja elutingimuste jaotumus maakeral. Selle mõju globaalsele loodusressurside sh. metsade kasutamisele Juhendaja: Kalle Karoles TARTU 2014 Sisukord Sissejuhatus........................................................................................................... 3 Rahvastik................................................................................................................ 4 Jaotumus maakeral.............................................................................................. 4 Rahvast...
Kliima soojenemine Mis on kliima soojenemine? Kliima soojenemine on maa atmosfääri ja ookeanide keskmise temperatuuri tõus pika aja jooksul. Mis on kasvuhooneefekt? Svante Arrhenius Mis on kliima soojenemise põhjusteks? Fossiilkütuse põletamine Metsade hävitamine Transport Kliima soojenemise tagajärjed puude väljasuremine suured üleujutused, tormid ja teised looduskatastroofid probleemid põllumajanduses (toidupuudus) Liustike ja polaaralade sulamine (tõuseb maailmamere pind) Kuidas mõjutab kliima soojenemine Eestit? lüheneb või kaob hoopis lumekate talvised tormid ja udu veetaseme tõus (ujutatakse üle osa maismaa-alasid) Kuidas kliima soojenemist lahendada? Sõita vähem autodega Elutube elektriga kütta Kasutada rohkem elekti Kasutatud kirjandus https://et.wikipedia.org/wiki/Kasvuhooneefekt https://et.wikipedia.org/wiki/Globaalne_soojenemine https://www.slideshare.net/chryssy/koloog...
Ökoloogilised globaalprobleemid MAAILMA TOIDUPUUDUS 1.Mis on selle probleemi põhjused? Maailma toidupuuduse põhjuseks on eelkõige ülerahvastumine. Aafrika suured maa-alad on põllumajanduseks kõlbmatud. Halvasti korraldatud toiduainete jaotussüsteem. 2.Mis on tagajärg? Inimesed koonduvad viljakamatesse aladele ja see põhjustab metsade hävingu, ülerahvastamise ning erosiooni ja kõrbete leviku. 3.Võimalikud lahendused. Tuleks muuta inimeste toitumisharjumusi. Täiustada tuleks maaharimisviise- ja tehnoloogiat. Vältida mulla vaesumist, erosiooni. EROSIOON 1.Inimtegevus- toidupuuduses inimesed koonduvad viljakamatele aladele, põhjustades sellega erosiooni. Paduvihmad, vooluveed, tuul põhjustavad erosiooni. 2.Viljakate muldade hävimine. Harimiskõlbmatute maa-alade suurenemine. Veekogude kuivamine. Sooldumine, mis ohustab inimtervist. 3.Õiged maaharimisviisid (väiksemad põllud, terass- ja ribapõllundus). Tõkete rajamine põ...
GL 1.MULDADE EROSIOON (ärakanne) Põhj: vesi- paduvihmad, voolud +inimtegevus mullapinna kaitsva taimkatte hävitamine Metsade lageraie nõlvadel · Lahendused: Mullatöid tehes võimaluse korral teha nõlva kaldega. · Kaitse rajamine küngaste nõlvadel või veekogu kallastel. · Segaviljanduse meetmed rabapõldudes, viljapõldude vahel üheaastaste kultuurtaimede kasutamine terasspõllunduses. · Järskudel nõlvadel kasvatamine 2.TUUL (rohtla ja kõrbevööndis +inimtegevus) · Lahendused: · Ei tohi suuri välju korraga ülesharida , osa tuleb jätta rohukatte alla. · Tuleb rajada põõsastest ja puudest tuulekaitse hekid. · Mulda säästvate põlluharimis viiside kasutamine N:mittekünni meetodid · Read risti valitsevate tuulte suudadega. 3.MULDADE SOOLDUMINE Põhj: muldade niisutamine niisutusvesi toob kaasa põhjavee taseme tõusu ning auramise tulemusena tõusevad maapinnale vees lahustu...
Antropotseeni artikli põhisõnum Artiklist sain teada, et Antropotseeniks nimetatakse seost inimese ja geoloogilise keskkonna vahel. Sellest, et inimesed on nagu valitsejad, kes oma tarbimisega Maa protsesse pöördumatult mõjutavad, räägitakse üha rohkem ja rohkem. Võib öelda, et ükskõik, kuhu inimene oma jala toetab, sinna ka ta jalajälje jätab. Tundub, justkui inimene oleks asunud sõtta loodusressursside vastu. Pikalt on otsitud vastust küsimusele, millal algas inimkonnal meeletu tarbimine, loodusvarade hävitamine, fossiilse energia plahvatuslik tarbimise levik jne? Inimene on ajast aega otsinud mugavust ja funktsionaalsust. Andmata endale aru, et selliste soovide eest tuleb lõivu maksta. Kogu oma tarbimishullusega vähendab inimkond loodusressursside tarbimist. Tänasel päeva püütakse rahvast korrale kutsuda ülemaailmsete regulatsioonidega, et säästa sedagi, mis on seni säilinud. Inimeste arv on rekordilise ki...
Energiamajanduse kujunemine Siim Nurmeots, Risto Arumäe Kuidas on tehnoloogiajate hnika areng mõjutanud energiamajandu Agraarühiskond 1) MEHHAANILINE ENERGIA – INIMESTEJALOOMADE LIHASJÕUD 2) SOOJUSENERGIA – PUIT, ÕLED,KUIVATATUDLOOMASÕNNIK INDUSTRIAALÜHISKON D I ETAPP 1) MEHHAANILINE ENERGIA – TUULIKUD, VESIVESKID – SÕLTUS ASUKOHAST, EI SAANUD TRANSPORTIDA 2) METSADE HÄVITAMINE -KLAASITÖÖSTUS, METALLURGIA, LUBJA PÕLETAMINE 3) KIVISÜSI 17. SAJ., AURUMASIN 18. SAJ. - MANUFAKTUURID. AURUVEDUR, AURIKUD TEKKIS ISESEISEV ENERGIAMAJANDUS 1. ENERGIAVARA OLI VÕIMALIK 2. TRANSPORTIDA TÖÖSTUSKESKUSED SÖEBASSEINIDE 3. INDUSTRIAALÜHISKOND II ETAPP 1) ELEKTRIENERGIA KASUTUSELEVÕTT 19. SAJ. LÕPUL – VÕMALUS ENERGIAT TRANSPORTIDASUURTEVAHEMAADE TAHA 2) VEEJÕUL ELEKTRI TOOTMINE – HEJ-d 3) TEHNOLOOGIA KIIRE ARENG- AUTOMAATLIINID 4) SISEPÕLEMISMOOTOR 20.SAJ. ALGUSES 5) NAFTAAJASTU ALGUS, MAAGAASIKASUTUSELEVÕTT 20.SAJ...
Abiootilised tegurid: päikesevalgus,temperatuur,sademed,tuul,pH,toiteainete sisaldus,tuli,rõhk,veereziim. Biootilised tegurid: sümbioos,kommensalism,parasitsm,kisklus,fütograafia,konkurents. Antropogeensed: keskkonna saastatus, metsade hävimine, soode kuivendamine, võõrliikide sissetoomine. Sümbioos + - Kommensalism + 0 Parasitism + - Kisklus + - Herbifooria + - Konkurents - - Omnivooria- segatoiduline. Populatsioon- ühisel territooriumil samal ajal elavad ühe liigi isendid. Nt sama tiigi karpkalad saavad anda järglasi vaid omavahel. Nt jugapuud Hiiumaal, euroopa naarits Hiiumaal. Ökosüsteem- isereguleeruv süsteem, millesse kuuluvate populatsioonide koosseis ja arvukus on pikema aja jooksul stabiilne. Ökoloogiline taaskaal- kui populatsioonide arvukus püsib pikemat aega stabiilse...
Bioloogia kontrolltöö materjal Ökosüsteem ja seda iseloomustavad näitajad Ökosüsteem on isereguleeruv tasakaalustatud tervik, kus toiduahelate ja aineringete kaudu on omavahel seotud organismid ja neid ümbritsev keskkond. Ökosüsteemi iseloomustavad näitajad: 1. Ökosüsteemi liigiline koosseis 2. Liigi rikkus (erinevate liikide arv) 3. Dominant-liik, mille populatsioon ökosüsteemis on kõige arvukam. 4. Produktiivsus – ehk tootlikkus biomassi (taimede) juurdekasv aja jooksul. Toitumissuhete põhjal organismide jaotamine Toitumissuhted ökosüsteemis: Toitumissuhete põhjal jaotatakse orgnismid troofilistele tasemetele: Troofiline tase - iga järgneva toiduahela lüli 1 Tootjad ehk produtsendid Toodavad orgaanilist ainet kogu ökosüsteemi jaoks näiteks: taimed, vetikad - fotosüntees 2 Tarbijad ehk konsumendid Tarbivad taimede poolt toodetud orgaanilist ainet a) esimese astme tarbijad ehk primaarsed konsumendid (tai...
Ülevaade Brasiilia vihmametsade olukorrast ja riigi metsapoliitikast Vihmametsade olukord Brasiilia on riik Lõuna-Ameerikas ja see on pindalalt viies riik maailmas suurusega 8,5 miljonit ruutkilomeetrit. Peaaegu 58% Brasiilia pindalast on kaetud metsaga, neist vihmametsi on 6 miljonil ruutkilomeetril. Vihmametsad hõlmavad peaaegu kogu Amazonase piirkonna, suurema osa Mato Grossost ja teistest kiltmaa piirkondadest, samuti rannikumäestikud. Amazonase piirkonnas kasvab rikkalikult troopikapuid: palme, palisandreid, brasiilia pähklipuid ja kakaopuid; peale nende loorbereid, mürte, mimoose ja muid taimi. Palju kasvab kohalikke puuvilju: ananasse, banaane, mangosid, guajaave, annoonasid jt. riigi kirdeosas levib kuiv hõrendik suure hulga põõsaste ja madalate puudega, mis võrsuvad ja õitsevad kiirustades vihmasel ajal. Vihmametsad on Brasiilia üks suuremaid loodusrikkusi ja neid kustutakse ka maailma kopsudeks. Ne...
Ilves Abiootilised tegurid: · Vesi. Ilveste elupaigad paiknevad enamasti jõgede läheduses, kust nad saavad eluks vajalikku joogivett. · Õhk. Ilves kasutab hapnikku hingamiseks nagu teisedki elusorganismid. · Valguse puudumine. Tekutseb peamiselt videvikus ning pimedas, seega ei vaja otsest valgusallikat, on harjunud pimedas tegutsema. · Temperatuur. Ilves on püsisoojane loom. · Tuul. Ilves eelistab oma pesa tegemiseks tuulevaikseid tihnikuid. · Lumi. Ilves on spetsiaalselt kohanenud eluks aladel, kus talvel katab maad paks lumi. Bioloogilised tegurid: · Väiksemad loomad toiduks. Ilves sööb peamiselt valgejäneseid ja metskitsi, sobivad ka närilised ning linnud. · Konkurents toidu nimel. Ilvese peamiseks konkurendiks toidu eest on hunt. · Teised isendid. Ilves eelistab elada üksinda, kuid paaritumisajaks elab ta koos teise isendiga. · Teistele...
Kehra Gümnaasium Referaat „Globaliseerumine maailma mastaabis“ Marta Pappel 10A.klass Kehra 2014 1 Sisukord 1. Sissejuhatus....................................................................................................... 3 Uurin referaadi tegemisel globaliseerumise erinevate aspektide põhjustest ja tagajärgedest......................................................................................................... 3 2. Globaliseerumine................................................................................................ 4 3. Globaalprobleemid............................................................................................. 4 3.1 Rahvastikuprobleemid.................................................................................
Bioloogilise mitmekesisuse vähenemine 9klass Bioloogiline mitmekesisus Mõiste bioloogiline mitmekesisus tähistab kogu maakeral leiduva elu taimede, loomade, seente ja mikroorganismide ning nende elupaikade mitmekesisust Kolm põhiosa: geneetiline mitmekesisus, liigiline mitmekesisus ja ökosüsteemide mitmekesisus Eestis on bioloogiline mitmekesisus rikkalik Eestis on vähe head ja huumuserikast musta mulda Ohustatud taime ja loomaliigid Eestis elavad mitmed ohustatud liigid, nagu ilves, hallhani ja kimalane. Liigirühmadena on välja toodud vetikad, seened, samblikud, sammaltaimed, selgrootud, kalad, kahepaiksed, roomajad, linnud ja imetajad. Saaremaa robirohi Aastast 1958 on saaremaa robirohi looduskaitse all ja kuulub II kategooria looduskaitsealuste taimede hulka. Eesti Punases Raamatus on ta kolmandas eh...
1. Mis on järgmiste hoiualade eesmärk ning, kes on valitsejaks (3p)? a. Hundilundi hoiuala Selle hoiuala kaitse-eesmärk on kaitsta lubjavaesel mullal liigirikkaid niite ja niiskuslembeseid kõrgrohustuid. Valitsejaks on Keskkonnaministeeriumi Raplamaa keskkonnateenistus.(Hoiualade kaitse alla võtmine Rapla maakonnas,Vabariigi Valitsuse 27. juuli 2006. a määrus nr 175, § 1, lõige 1, punkt 2 ja sama määruse § 2) b. Kastna hoiuala Kastna hoiuala, mille kaitse-eesmärk on selliste elupaikade kaitse niiskuslembeste kõrgrohustute, rabade , siirde- ja õõtsiksoode, rohunditerikaste kuusikute, soostuvate ja soo- lehtmetsade ning siirdesoo- ja rabametsade. Valitsejaks on Keskkonnaministeeriumi Raplamaa keskkonnateenistus. (Hoiualade kaitse alla võtmine Rapla maakonnas,Vabariigi Valitsuse 27. juuli 2006. a määrus nr 175, § 1, lõige 1, punkt 4 ja sama määruse § 2). 2. Kui suur on järgmiste üksikobjektide piiranguvööndi ulatus ning, mis on nende ük...
Globaalne soojenemine Nimi Klass 30. detsember 2009 NIMI 1 Mis on ja miks tekib globaalne soojenemine? · Kogu maad haarav õhu- ja ookeanitemperatuuri soojenemine · Põhjustavad kasvuhoonegaasid Inimtekkelised Looduslikud · Toimib tasakaalus 30. detsember 2009 NIMI 2 Inimtekkelisel moel tekkinud kasvuhoonegaasid · Fossiilkütuste põletamine · Transport · Metsade hävitamine · Hooned, ehitised 30. detsember 2009 NIMI 3 Kasvuhoonegaaside kasv tööstusrevulutsiooni eelsest ajast Tähis Nimetus Kasv %-des CO2 Süsinikdioksiid 38% CH4 Metaan 230% NO lämmastikoksiid 14% 30. detsember 2009 NIMI 4 Igaastased kasvuhoonegaaside õhkupaiskamised sektorite k...
Metsad Metsateadus on teadusharu, mille peamiseks uurimisobjektiks on metsad. Metsateadus hõlmab nii metsabioloogiat, dendroloogiat, metsakasutamist jpt valdkondi. Teadusharuna hakati seda eristama 18.19. sajandil. Kui metsandus on valdavalt rakendusliku laadiga, siis metsateaduses rõhutakse ka teoreetilist aspekti. Metsandus on hankiva majanduse haru, mis hõlmab metsamajandust ja metsade kasutamist, mis omakorda hõlmab metsaraiet, puidu väljavedu ning selle esmast töötlemist. Mets on maastiku osa ja ökosüsteem, mida iseloomustab tihekõrge puittaimestik. Metsad katavad maakera pinnast 9,4 % (ainult maismaad arvestades 30 %). Metsa kohta on mitmeid definitsioone: Eesti Metsaseaduse järgi: mets on ökosüsteem, mis koosneb metsamaast, sellel kasvavast taimestikust ja seal elunevast loomastikust. ÜRO Toidu ja Põllumajandusorganisatsiooni (FAO) järgi: maaala, mis on suurem kui 0,5 hektarit ning ...
LÄÄNE-VIRU RAKENDUSKÕRGKOOL Ettevõtluse- ja majandusarvestuse õppetool IÄ Eesnimi Perekonnanimi INIMESE OSA AINERINGLUSES Referaat Juhendaja: Eesnimi Perekonnanimi Mõdriku 2011 SISUKORD Sissejuhatus.........................................................................................................................3 1. rahvastiku kiire kasv........................................................................................................ 4 2. liikide hävimine................................................................................................................5 3. metsade pindala vähenemine........................................................................................... 7 4. Kõrbestumine ja näljahädad...........................................
Põllumajanduse mõju keskkonnale arenenud maades ja arengumaades ANDRES ZIRK RÕNGU KESKKOOL 2018 Põllumajandus Põllumajandus tegeleb mulla harimise ning toidu, loomasööda ja muude looduslike toodete tootmisega teatud kultuurtaimede ja koduloomade kasvatamise teel Taimekasvatus ja loomakasvatus Tootmist mõjutavad: Reljeef Kapital Kliima Tööjõud Mullad Valituse poliitika Põllumajanduse mõju keskkonnale Peamisteks probleemideks on: looma- ja taimeliikide elupaikade vähenemine metsa pindala vähenemine liigne niisutus erosioon väetiste ning agrokemikaalide sattumine veekogudesse Põllumajandus on peamine maakasutuse viis Ligikaudu 50% maailma elamiskõlblikust maast on muudetud põllumaaks Looduslike elupaikade kadu Loodusli...
"National Geographic" Keit Arula, Kristi Heinaste, Helen Parik, Kadri Talvik Ajakiri läbi aegade: 1960 1971 2002 Ajalugu National Georaphic selts 1888 Gardiner Greene Hubbard Tim Kelly Rahastus: National Geographic telekanal ja tellimused Samuti on rahastajaks "The Society", mis koosneb haritlastest, ärimeestest ning riigikogu ametnikest. Nemad rahastavad uurimustöid ja uurimusretki Ajalugu Ajakirja avaldatakse kord kuus + 4 kaarti Chris Johns Algas kui teaduslik päevik, kuid kasvas edasi ajakirjaks 2011 aastal võitis ajakiri "Aasta ajakirja" auhinna Ajakirja kõige tuntum kaanepilt on 1985 aasta juunis avaldatud pilt 13aastasest Afgaani tüdrukust Ajalugu 2006. aastal arreteeriti Sudaanis National Geographicu ajakirjanik Paul Salopek, kes töötas seal parajasti artikkli kalla, süüdistatuna spionaazis ja viisata riiki sisenemises. Peale seda, kui NG ja Chicago Tribune oma jõud ühendasid ja rahvusvahelise ka...
EROSIOON Erosioon mullastiku looduslik ärakanne Pinnase erosiooni põhjustavad: · Sademed · Vooluvesi · Tuul · Temperatuuri kõikumine Erosiooni soodustavad/kiirendavad: · Liigkarjatamine · Metsade hävitamine · Väärad maaharimisviisid [1.] Erosiooni tagajärjed Maakera viljakamaimatel põllualadel läheb kaduma umbes 26 miljardit tonni mulda aastas. · Mulla produktiivsuse ja veesidumisvõime vähenemine [1.] · Veekogude reostumine [2.] · Väheneb muldade orgaanilise aine sisaldus · Muutuvad mulla füüsikalis-keemilised omadused [3.] · Mullamassi ja pinnase ümberpaigutamine kumeratelt reljeefielementidelt nõgusatesse [4.] Veeerosioon [5.] Tuuleerosioon [5.] Erosiooni ennetamine · Mulda säästvad põlluharimisviisid, näiteks mittekünnimeetod · Järsematel nõlvadel terrasspõllundus · Segaviljelusmeetmed, näiteks ribapõllundus · Külvikordade rakendamine · Orgaanilised väe...
Linnastumise keskkonnamõjud Joogivee puudus arengumaades Tänapäeval kasutatakse põllumaa niisutuseks 70%, tööstuse tarbeks 20% ja olmeks 10% tarbitavast veest. Linnastumine, industrialiseerimine ja rohke kemikaalide kasutus põllumajanduses on halvendanud pinna ja põhjavee kvaliteeti, mis omakorda ohustab inimese tervist ja loodust. Aastaks 2015 ei saa arengumaad puhast joogivett, kuna arenenudmaad kulutavad rohkem kui peaks. Energiavarude kulutamine Tänapäeva linnad kurnavad taastumatute energiavarude kulude ja tulude tasakaalu, sest linnades kulutatakse tohutult küttele ja kliimaseadmetele elektrit ja gaasi. Turistid kasutavad rohkem vett, kui kohalikud elanikud, sama palju kulutatakse ka elektrit. Õhusaaste ja müratase Linnade keskkonnaprobleemid on sageli seotud tootmisprobleemidega ning neid saab osaliselt lahendada, muutes tootmist keskkonnasõbralikumaks. Autod on järjest enam kättesaadavamad ja se...
Välksõda e Blitzkrieg 1. sept 1939. aastal kelle 4.45 Sks tungis Poola. Välksõja leiutas inglane Liddell, kuid seda kasutas Sks, mitte In. Sp, et paljud In juhid olid kindla, et hobune ei tohi sõdadest välja jääda, pigem on masinaväed lisadeks ratsavägedele. Sõjakäik Poola kestis kokku vaevalt 5 nädalat, lõppedes Varssavini jõudmisega. Poolakad olid vaprad, kuid nad olid ilmselges vähemuses. Pr, kellel oli 2x rohkem ratassõidukeid ning kelle tankide arv ületas Sks omasid, langes 6 nädalaga 1940. aastal. Sõjavangi langes 1,8 mln Pr sõdurit, kellest mln sai sunnitööliseks Sks-l. U pooled andsid ennast ise vangi Petaini teate relvarahu taotlemise peale. Miks Pr kaotas? Lidelli meelest ei taibanud Pr ei taibanud nende endi uue tehnika olemasolust. Pealegi olid tankid väikeste soomusdiviisidena. Mõni diviis saadeti liiga hilja välja Pr kindralid olid asjatundmatud. Reageering Sks plaanimuutusele (minna läbi ,,läbimatute" ...
ESMASEKTOR Taani tasane, parasvöötme mereline kliima, aktiivsete temp summa umbes 2500, vegetatsiooni periood 9 kuud, sademeid aastas 400 800mm, enam jaolt viljakad pruunmullad, kapitali jagub, põhuneb moodsal tehnoloogial, kõrge kvalifikatsiooniga tööjõud, turg lähedal, riik toetusi ei ann, toetused EL. Põlluharimiseks ebasoodsad alad polaarne vööde (arktiline, antarktiline), lähispolaarne vööde, troopiline vööde. Põlluharimiseks soodsad alad soe parasvööde, mõõdukas parasvööde, lähistroopiline vööde. Eesti asub mõõdukas parasvöötmes. Haritav maa ühe elaniku kohta Okeaania 1,94ha, Ida Aasia 0,10ha. Põllumajanduslik maa haritav maa (põllud, mitmeaastased istandused), looduslik rohumaa (niidud, kõrbete karjamaad). Nisu Kesk ja Lõuna Euroopa, Põhja ja Kesk Ameerika, Ida Aasia, Lõuna Kanada, Venemaa, Hiina, Usa. Mais Lõuna Euroopa, Ida Aasia, USA, Lõuna Ameerika lõuna ja ida osa, Us...
Keskkonnaprobleemid primaalsektoris 1. Metsade majandusliku kasutamisega kaasnevad keskkonna- ja sotsiaalsed probleemid Keskkonnaprobleemid: 1) metsade üleraie metsa raiutakse rohkem maha kui seda jõuab juurde kasvada ning sealt kust on juba metsa võetud, kasvab see väga aeglaselt ise tagasi, kui inimene oma abikätt ei ulata. Loodusest hooliv metsaomanik võtab aastas metsast vaid nii palju puitu, kui seda juurde kasvab ja säilitab oma metsas olulised elupaigad loomadele. Pigem tuleks metsaraiet teha mõõdukalt ning paralleelselt kohe ka uusi metsi istutada. 2) röövraie ehk metsavargused, kus siis raiutakse ebaseaduslikult ja ka lohakalt, see tähendab, et pinnase kahjustusi peale raiet ei parandata ja jäetakse kõik kiirustades poolikuks, sest ei mõelda ju muule, kui et ainult saaks puud metsast kiiresti kätte ja hiljem maha müüa. Selle tõttu hävitatakse samuti palju metsa ja metsaloomade kodud h...
Mullatähtsus:taimede varustamine toitainetega, põhjavee filter, tootmisvahend, elukoht organismidele. Mullatekketegurid:reljeef, kliima, lähtekivim, organismid, inimtegevus, aeg(mulla vanus). Mulla kujunemist mõjutavad: lähtekivim(annab mullale mineraalse aluse, määrab keem.ja füüs.omadused), kliima(mõjutab murenemisprotsesse, mullasisest bioloogilist aktiivust, biol.protsesside aktiivsust), aeg(muld muutub ja saavutab küpsusseisundi) murenemine: kivimite purunemine ja mineraalide muutumine maa pinnakihis temp., vee, õhu ja elusorg. toimel. Füüsikaline m on rebenemine, vajab vahelduvat temperatuuri ja esineb kuivad kliimas. Keemiline m on porsumine(muutub kivimite koostis ja ained eralduvad), vajab kõrget temperatuuri ja esineb palavas ja niiskes kliimas. Leostumine on lahustunud soolade ärakandumine lah.kohast. Korrosioon on kivimpindade uuristumine ja krobeliseks muutumine keem.murenemise käigus.Mullahorisondid: kõdu-, huumus-, väljau...
ÖKOLOOGIA JA JAHINDUSE ALUSED Ökoloogia Ökoloogia teadus, mis uurib organismide ning neid ümbritseva keskkonna vahelisi suhteid. Ökoloogia on õpetus looduse majapidamisest (ldn. "oikos" maja, "logos"- õpetus, teadus), looduses valitsevatest vastastikustest suhetest. Keskkonnategurid Kõik organismid sõltuvad ümbritsevast elusast ja eluta loodusest keskkonnateguritest. Abiootilised tegurid ehk Biootilised tegurid ehk eluta looduse mõju: eluslooduse mõju: I. Elukeskkond Organismidevahelised · vesi suhted · õhk · sümbioos · muld · kommensalism · parasitism II. Kliimategurid · kisklus · sademed · konkurents · õhutemperatuur · ...
Ökoloogilised globaalprobleemid Globaalprobleem on ülemaailmne oht inimkonnale, mis on tekkinud mitmesuguste mõjurite kuhjumisel ja koostoimel. Globaalprobleemi omapäraks on see, et ta on küll globaalne, kuid lahendada saab seda vaid tegutsedes lokaalselt. Veekogude, õhu ja pinnase saastumisel on mitmeid erinevaid põhjuseid. Üheks neist on jäätmeprobleem, kus inimesed lihtsalt loobivad prügi sinna kuhu tahavad, selle põhjusteks on rahvastiku kasv, tarbimise suurenemine , tootmise suurenemine ja kasutusel olevad materjalid (kilekotid, plastpudelid). Selle ära hoidmiseks tuleks kasutada korduvkasutatavaid ja looduslikke pakkematerjale. Ohtlikud jäätmed tuleks viia ettenähtud kogumispunktidesse. Prügilast eralduvat nõrgvett saab suunata kanalisatsiooni ja prügist eralduvaid gaase (nt:metaani) saab koguda ja kasutada kütmiseks. Veel üheks probleemiks on hapestumine ehk happevihmad. Need kahjustavad metsi, mulda , t...
Brasiilia vihmametsad Brasiilia vihmametsad on ühed tähtsaimatest loodusrikkustest maailmast, sest just need vihmametsad on maailma rikkalikumaid ja eriliigilisemad piirkonnad. Tänu nendele vihmametsadele on säilinud tohutul hulgal erinevaid taime, putuka ja loomaliike. Samuti annavad vihmametsad peavarju suuremale osale Brasiilia elanikest ja varustavad neid toiduga. Kahjuks on viimaste aastatega aga aina suuremaks muutunud Brasiilia vihmametsade maharaiumise probleem, mis arvatakse tulenevat soja ja teiste põllusaaduste hinnatõusust maailmaturul, kuid mis on samuti tingitud ka maaasulate rajamisest, areneva loomakasvatusest, maavarade kaevandamisest ning teede ja hüdroelektrijaamade rajamisest. Sellest on hakanud tulenema hullumeelne vihmametsade hävitamine Amazonases, mille tagajärjel hävib tuhandete inimeste elukeskkond, surevad välja tuhanded taime ja loomaliigid ning muutuvad ka sademetemustrid. Kõige h...
1.Ökoloogia mõiste- Teadus organismide, nende populatsioonide ning koosluste ja keskkonnatingimuste vastastikustest suhetest. (Teadus, mis uurib organismide hulka ja territoriaalset jaotumist ning reguleerivaid tegureid) 2.Organisatsioonitasemete järgi looduse liigitamine 1.biosfäär; 2.Bioom ehk ökosüsteem; 3.kooslus; Koosluse moodustavad populatsioonid. Populatsiooni moodustavad isendid. 3. Mõisted: biosfäär, ökosfäär, bioom, autökoloogia, demökoloogia, populatsioon, sünökoloogia Biosfäär- maa elukond; Ökosfäär- maakera kõik ökosüsteemid; Bioom ehk ökosüsteem- kliima või taimkattevööndi elukoosluste kogum. Kooslus- omavahelises seoses olevate liikide kogum teatud alal. Autökoloogia- uurib üksik organismi ja keskkonna suhteid. Demökoloogia- uurib populatsioonide ja keskkonna suhteid. Populatsioon- ühe liigi isendite vabalt ristuv rühm teatud kindlal maa-alal. Sünökoloogia- uurib elukoosluse ja isendirühmade ja keskkonna suhteid 4...
Eesti Maaülikool. Põllumajandus- ja keskkonnainstituut. Maakera ülerahvastatus kui keskkonnaprobleem. Referaat. Juhendaja: lekt. Merle Ööpik Tartu 2008 Sisukord 1. Ülerahvastatuse mõju keskkonnale. 2. Veekogude saastamine. 3. Toidu puuduse tekkimine. 4. Looduse hävimine ja hävitamine inimeste tagajärjel. 5. Linnnastumine. Sissejuhatus. Referaadiga tuuakse välja ülerahvastusega seonduvad probleemid ja mõju keskkonnale. See võiks panna inimesi mõtlema selle üle, et kuidas säästlikumalt elama hakata ja maakera hoida. Kuna rahvaarv kasvab suure kiirusega siis muutub ka tarbimine ja reostamine suuremaks. Kui rahvaarv mitmekordistub siis samaväärselt kasvab ka keskkonnale tekitatav kahju, kohati on kahju isegi suurem kui juurdekasv. See sõltub kasutatavast tehnikast ja suhtumisest keskkonda. Ülerahvastatusest ja ...
GLOBAALPROBLEEMID 1. Rahvastiku suurenemine ja toidupuudus Malthus Thomas Robert- 1766-1834 (Anat 128A) Rahvastik kasvab geomeetrilises progressioonis, elatusvahendite hulk arikmeetilises progressioonis. Malthuse järgi ülerahvastuse piirajad on sõjad; epideemiad., näljahäda (N. Aafrikas on toiduainete toodang ühe inimese kohta 30 aasta jooksul langenud 1/3 võrra ca 100 miljonit inimest ei saa punut täis- kogu maailmas ca 1miljard. 1700....0,5 miljardit 1800......0,75 miljardit 1900......1,25 miljardit 2000......6,0 miljardit praegune kasvutempo 1,7% aasta palju see teeb päevas Abinõud : 1.preplaneerimine 2. sundsteriliseerimine (India Indira Gandi) Toidupuuduse vastu: Toitumisharjumuste muutmine Kala; vetikad, pärmseened, isegi bakterid: 2. Erosioon ja kõrbestumine Ülerahvastamise tagajärjed: 1. Metsade hävimine 3. Ülekarjatamine, 3.Monokult kasvatamisega- mulla vaesumine- põld jäetakse maha -------- EROSIOON (paduvihmad, v...
GLOBAALPROBLEEMID 1. Rahvastiku suurenemine ja toidupuudus Malthus Thomas Robert- 1766-1834 (Anat 128A) Rahvastik kasvab geomeetrilises progressioonis, elatusvahendite hulk arikmeetilises progressioonis. Malthuse järgi ülerahvastuse piirajad on sõjad; epideemiad., näljahäda (N. Aafrikas on toiduainete toodang ühe inimese kohta 30 aasta jooksul langenud 1/3 võrra ca 100 miljonit inimest ei saa punut täis- kogu maailmas ca 1miljard. 1700....0,5 miljardit 1800......0,75 miljardit 1900......1,25 miljardit 2000......6,0 miljardit praegune kasvutempo 1,7% aasta palju see teeb päevas Abinõud : 1.preplaneerimine 2. sundsteriliseerimine (India Indira Gandi) Toidupuuduse vastu: Toitumisharjumuste muutmine Kala; vetikad, pärmseened, isegi bakterid: 2. Erosioon ja kõrbestumine Ülerahvastamise tagajärjed: 1. Metsade hävimine 3. Ülekarjatamine, 3.Monokult kasvatamisega- mulla vaesumine- põld jäetakse maha -------- EROSIOON (paduvihmad, v...
KORDAMISKÜSIMUSED: MAAILMA METSAD 1. Missugused on metsade hävimise põhjused? 5p. • Inimesed lähtuvad isiklikust huvist teenida raha ega mõtle ühiskonnale, kui tervikule. • Peamiselt Aafrikas ja Aasias on üheks metsade pindala vähenemise peapõhjuseks metsade raiumine küttepuidu saamise eesmärgil. Troopiliste metsade raiumine sealse väärtpuidu saamiseks suureneb samuti. • Troopiliste metsade (vihmametsade) hävimise peapõhjuseks on nende põletamine metsade aluse maa kasutuselevõtuks põllumaana. • Rahvaarvu suurenedes arengumaades vajatakse üha enam maad toidu tootmiseks; uusi maid saadakse aga eeskätt metsade arvelt • Kahjulik metsamajandus - suveraie, mille käigus suure erisurvega masinad trambivad mulla tihedaks, vett ja õhku mitteläbilaskvaks, hävitatakse mulda toitainetega varustav metsakõdu ning halvendatakse sel teel tugevasti uue metsapõlvkonna kasvutingimusi • Kahjulik poliitika...
Vesi kui loodusvara Vesi on planeedi tähtsaim loodusvara. Ilma veeta poleks midagi. Ligi 70% maast on kaetud veega. Probleem on aga selles, et umbes 97% sellest veest on soolane ja soolase veega ei ole peaaegu midagi teha. Ainult 3% on magevesi, mida kasutatakse joomiseks, pesemiseks, mulla niisutamiseks ja raua töötlemiseks. Veel on probleem, et enamus sellest mageveest on Antarktikat ja Gröönimaad katvates jääkilpides ja ei ole kättesaadav. Peaaegu kõik magevesi tekib sademetest (udu, vihm, lumi). Tööstuspiirkondades on see eriti halb, kuna võivad tekkida happevihmad ja ära rikkuda kogu selles alas oleva põhjavee. Kuna põhjavee varud on otsa lõppemas hakkab see olema suur probleem inimkonnale. Mageveevarud vähenevad kiiresti ja präeguseks on vähe ettevõetud, et seda peatada. Maailma veevarud on jaotunud ebaühtlaselt. Kõige vähem magevett on Aafrikas, Aasias ja Lähis-Idas. Jõgede ja põhjavee piiri...
Harilik kärnkonn Harilik kärnkonn levinud peamiselt laialdaselt Euraasias. Kesk- ja Lääne-Euroopas tegu väga tavalise loomaga. Idapoole liikused muutub levik lünklikumaks, kuid levinud kuni Jaapanini. Euroopas puudub mõnedel Vahemere saartel, Iirimaal, Põhja-Soomes, Rootsi ja Norra mägisel alal.Kokku teada asustus 41 riigis.Harilik kärnkonn on meie tavalisemaid konni, keda leidub igal pool Eestis.Harilik kärnkonn on suurt kasvu, eriti emased loomad (10...11 cm), kes on isastest (6...7 cm) palju suuremad. Täiskasvanud kärnkonn on väga krobelise nahaga loom. Tavaliselt on harilikud kärnkonnad pruunikad, kuid on ka liivatooni, halle või punakaid isendeid. Kõhupool hallikas, enamasti mustriline. Silmad oranzikas kuldsed horisontaalse pupilliga. Harilik kärnkonn elab valdavalt maismaal, siirdudes vette vaid lühikeseks, 6...8 päeva kestvaks kudemisperioodiks. Kärnkonnad koevad aprilli lõpus või mai esimesel poo...
Harilik kärnkonn Bufo bufo L. Madli Keerman 8c Harilik kärnkonn on meie tavalisemaid konni, kes on levinud Loode-Aafrikas, Euroopas, Siberis, Kaug-Idas, ka Koreas, Jaapanis ja Hiinas. Levila põhjapiir ulatub 66. (Soomes 68.) laiuskraadini. Eestis on levinud üle kogu vabariigi. Värvuselt on ta ühtlaselt pruunikas, kõhualune on määrdunudvalge või kollakas. Harilik kärnkonn on suurt kasvu, eriti emased loomad (10...11 cm), kes on isastest (6...7 cm) palju suuremad. Saaremaal elutsevad kärnkonnad on oma mandril elavatest liigikaaslastest tublisti kogukamad, sealt on leitud isegi kuni 17 cm pikkuseid emasloomi. Harilik kärnkonn elab valdavalt maismaal, siirdudes vette vaid lühikeseks, 6...8 päeva kestvaks kudemisperioodiks. Võrreldes teiste kärnkonnadega asustab metsasemaid alasid, on maismaali...
METSADE KAITSE Referaat Sisukord Sissejuhatus..........................................................lk. 3 1. Mis on mets?.....................................................lk. 4 2. Metsade tähtsus.................................................lk. 5 3. Kuidas metsa kaitsta?.......................................lk. 6 Kokkuvõte ..............................................................lk. 9 Kasutatud materjalid..............................................lk. 10 Sissejuhatus Sellest ajast alates, kui inimesest sai meie planeedi valitsev ja edukaim liik, on meie teod põhjustanud keskkonnamuutusi ning mõjutanud loomade elutingimusi. Aastasadade vältel on inimene raiunud maha metsi, hävitanud keskkonda, küttinud loomi, püüdnud kalu, oma tegude tagaj...
PÄRNUMAA KUTSEHARIDUSKESKUS MAJUTUSTEENINDUS Anu Tamm Inimtegevuse mõju keskkonnale Pärnu 2012 Sisukord: Keskkond Puhas keskkond on inimese tervise ja heaolu seisukohalt äärmiselt oluline. Samas on keskkonna ja inimeste tervise vastastikune koostoime väga keerukas ja seda on raske hinnata. Keskkond on kõik, mis meid ümbritseb. Keskkonna moodustavad vesi, õhk, maapind, taimestik, loomastik ja inimesed koos nendevaheliste vastastikuste suhete ja mõjudega ning taastuvad ja taastumatud loodusressursid. Negatiivne mõju läbi inimtegevuse võib keskkonnale avalduda mitmel erineval viisil: -pinnase saastumine - osoonikihi kahanemine - globaalne soojenemine - vee saastumine - õhu saastumine - looduse mitmekesisuse vähenemine - mürgiste kemikaalide sattumine vette, atmosfääri ja pinnasesse - loodusressursside vähenemine Kõikide mõjude...
Ökoloogia ja keskkonnakaitse Metskits ja metsmaasikas Õpetaja: Liivi Plint Koostaja: Ave Rosenberg Metskits Metskits (Capreolus capreolus) Välimus Kerge keha ning tugevad, kuid peenikesed jalad. Karvastik soojematel aastaaegadel punakaspruun, talvel hallikas. Kitse sabaümbrus on aasta läbi valge, mida kutsutakse sabapeegliks. Isasel metskitsel ehk sokul on kaheharulised sarved. ... Kehamõõtmed: Tüvepikkus ...125 cm, õlakõrgus ~ 75 cm. Kehamass: 24...35 kg. Eluiga: kuni16 a Poegade arv: 1-2 (3) Liigi kohastumused Kaitsevärvus Kehaehitus Sõrad Sokkude sarved Liigile mõjuvad ökoloogilised tegurid Abiootilised tegurid: Sademed, väga lumerohke talve tõttu võivad paljud metskitsed hukkuda, sest nad ei saa toitu kätte ja metskitsede arvukus väheneb. http://w...
annaabi.ee 
