esitab lugejale hoopiski kõige asjakohasemad küsimused, millest ei saa mööda vaadata ükski uurija, kes tahab retseptsiooniuuringu metodologoogia arendamisega tegeleda. Retseptsiooniuuringute mikroaspektid keskenduvad pealtvaatajale või piiratud arvuga sarnase taustaga pealtvaatajatele, kes esindaksid "normaalset" või "ideaalset" peatvaatajat. Sauter toob välja, et kuigi mikroaspektide teoreetiline areng on toimunud kiirelt, on alles jäänud siiski mitmeid metodoloogilisi probleeme nagu näiteks kuidas ja millal peaks uurima pealtvaataja reaktsiooni etenduse stiimulile. Näiteks toob Sauter Heribert Schalzky' ning Tim Fitzpatricku uurimused ning "teatrivestlused", mida arendati Stockholmis ulatusliku projekti raames ning mida on sellest saati proovitud kasutada mitmetel eesmärkidel erinevates riikides ja erinevates keeltes. Sauter kirjutab, et "Teatrivestluste" põhimõte erineb teistest
Võgotski panus aitab meil mõista, kuidas kultuur keele ja ühiskonna sotsiaalsete ning materiaalsete struktuuride kaudu arengut mõjutab. Bowlby oli eklektik, kes tugines Freudile ning paljudele bioloogia, psühholoogia ja etoloogia allikatele, selles, et töötada välja originaalne teooria inimestevahelistest suhetest ja sotsiaalemotsionaalsest arengust. Nagu teistes psühholoogia harudes, nii esitatakse ka arengupsühholoogias uurimustele olulisi metodoloogilisi piiranguid, et kindlustada nende vastavus teaduse standarditele. Lähtudes selles, millisele küsimusele antud uurimus vastust otsib, saab valida erinevate uurimuse ülesehituste ning andmekogumise meetodite vahel. Neid erinevaid teoreetilisi ja metodoloogilisi lähenemisi selle raamatu ülejäänud lehekülgedel käsitletaksegi. · Käesolevas peatükis käsitlesime inimese arengu päritolu ja loomusega seotud üldisi küsimusi viljastumise hetkest kuni sünnini
Need anomaaliad on põhjustatud arvatavasti mittekorrektsest doonori genoomi epigeneetilisest reprogrammeerimisest. See omakord põhjustab sobimatuid mustreid geeniekspressioonil kloonide arengus. Samas mõned psühholoogilised testid, mis on tehtud uurimaks ellujäävaid kloone, õnnestusid normaalselt ning teised testid viitasid mitmesugustele post- nataalsetele kloon- ühinenud hälvetele. Selline muutlikkus võib kajastada liigispetsiifilisi ja/või kloonimise metodoloogilisi erinevusi. Oluline on ka see, et need kloon- seotud fenotüübid ei ole edastatavad järglastele seksuaalse reproduktsiooni teel. See viitab sellele, et need kirjeldavad epigeneetilisi vigu enam kui geneetilisi vigu, mis parandatakse gametogeneesi käigus. Samas kui see vajab kinnitust molekulaarsel tasandil, annab see esialgset kinnitust tuuma ülekande toimumise kohta põllumajanduses. Tulevikuperspektiivid loomade kloneerimises on veel arenemas ning põhisuund alguseks on
haridusseaduses. Haridus on paljude tegurite koostoimes kujunev subjekti olek, inimese või inimeste mingite ühenduste üks karakteristik, mis ilmneb informeerituse, arukuse, adekvaatsuse, tasakaalukuse jms foonil. Haridusel ei ole eesmärke. Eesmärgid on inimestel, kes loovad haritud inimeseks kujunemise eeldusi ja korraldavad haridussüsteemi funktsioneerimise, muutumise ja arengu eeldusi (õiguslikke, majanduslikke, administratiivseid, teaduslik-teoreetilisi, metodoloogilisi, metoodilisi ja organisatsioonilisi jt aluseid) ja küllap ka nendel inimestel, kes tahaksid kujuneda haritud inimeseks ja säilida haritud inimestena hoolimata sellest, et kõik ümberringi üha kiiremini muutub. Seega tuleks tõesti ükskord ometi tõdeda, et täiskasvanute õpe on vähemalt sama tähtis kui laste õpe. Praegu on Eestis täiskasvanute õppe korraldus ja sellele osutatav tähelepanu pehmelt öeldes naeruväärne. Veneaegse paradigma, (üli-)koolikeskse
sellele filosoofia suunale vaieldamatu väärtuse. Kokkuvõte Positivism, selle tekkmise algusest alates, folmureeris programmi, põhimõtteliselt andes võimaluse täiendada seda peaaegu kõigega, millega võimalik. Peaaegu tähendab kõigega v.a, metafüüsika. Võib-olla just filosoofia ja et positivistide, mitte ainult ei pakuta, kuid tõesti toonud elu üks tähtsamaid metodoloogilisi uuendusi 20 sajandil: teoreetiliste 10 konstruktsioonide alguseks ei tohiks panna rida ettekirjutusi seaduste näol ja võiks olla minimaalne põhimõtete keeld. See uus lähenemine on olnud radikaalne tagasilükkamine jäigast determinismist - üks nurgakive traditsioonilise ratsionalismile ja pealegi ta oli vastutav ja liberaalse kodanliku ühiskonna demokraatliku meeleolu üle, keeldude arv peaks olema võimalikult väike.
UURIMISMEETODID EKSAM! Osa I Küsimused 1.Selgitage inimteaduste ja loodusteaduste erinevaid metodoloogilisi lähtekohti ning sotsioloogia asendit selles raamistikus.- * Erinev teadmishuvi: loodusteadused tahavad nähtuste põhjuslikku selgitamist , inimteadused aga inimese tegevuse mõistmist. *Erinev arusaam uurivate nähtuste olemusest : Loodusteaduses alluvad nähtused seaduspärasustele,mis väljenduvad kasuaalsetes seostes.Inimteaduses on inimesel vaba tahe, nad tegutsevad mõtestatult ,püstitavad endile eesmärke ,tegutsevad sihipäraselt ja
Mõnikord omandavad veidi enne surma juhtunud asjad üleloomuliku tähenduse, neid peetakse näiteks enneteks. Nii näiteks saab mõni tulevaste valikutega seostuv tegur erilise sisu. Ka võivad lapsed püüda viha ja raevu abil vanemaid ellu äratada. (Forlag, 1989, 33,34) 2.1.1 Leinav laps ja psüühilised probleemid Vanema kaotanud lapsed näivad olevat altimad psüühiliste probleemide tekkimisele hilisemas elus. Selle ala uurimused käsitlevad siiski metodoloogilisi probleeme. Uurimustes osutatakse ennekõike depressioonide ja enesetapukalduvuste lisandumisele. Nende probleemide tekkimise oht on suurem, kui (Parker ja Manicavasagar 1986): surm on ootamatu, lapsed on suured, perekonda ei abistata, lastel ei ole tugiisikut. (Forlag, 1989, 34) Enamikus uurimustest on siiski tegeldud täiskasvanutega, kes on kaotanud oma vanemad mitu aastat tagasi, palju varem, kui teadvustati, kui tähtis on laste eest hoolitsemine niisugustes
Tunnuste- all mõistetakse liikmeid kirjeldavaid erinevaid omadusi. 2. Statistilise uurimistöö etapid. Mingi probleemi statistilise uurimisel läbitakse 4 tööetappi: Uuringu ettevalmistamine Statistiline vaatlus või eksperiment Vaatlusandmete kokkuvõtte ja esialgne töötlemine Andmete analüüs, järelduste ja üldistuste sõnastamine. 3. Statistlise vaatluse vead. Eristatakse vaatlusmeetodist tulenevaid metodoloogilisi vigu ja registreerimisvigu. Metodoloogilised nt : valimivaatlusel esinevad representatiivsusvead – valim ei kirjelda üldkogumit adekvaatselt. Vaatluse eesmärk ja objekt pole täpselt piiritletud, vaatlusviis on ebaõnnestunult valitud.. Registreerimisvead nt: 1. Tahtlikult tekitatud vead( kui andmeid moonutatakse meelega, seda tehakse kui andmete andja või ka saaja on ühel või teisel põhjusel moonutamisest huvitatud.) 2. Mittetahtlikult
asupaik. Poststrukturalism (Kraavi 110–126, 131–135). Poststrukturalismi mõiste. Tekstiline teadmine. Keele umbusaldamine. Dekonstruktsioon. Derrida dekonstuktsiooni alusteooria (binaarsete opositsioonide ja logotsentrismi kriitika, erinewus). M. Foucault (võimu mikropoliitika, diskursus, episteem, ‚arheoloogiline meetod’ ). Deleuze & Guattari, risoomne tõlgendusmudel). • Poststrukturalism – kogum filosoofilisi ja metodoloogilisi praktikaid, mis ühel või teisel viisil seostuvad oma prantsuse esiisadega. • Poststrukturalistid ei usu ega usalda keelt, mis esindab üht pealesurutud tähendusvõimalust. Ei keskenduta tekstide tähenduse tuvastamisele, vaid sellele, kuidas on tekst pandud tähendama seda, mida ta tähendab. • Derrida: Dekonstruktsiooni võib pidada poststrukturalistliku kriitika alguspunktiks. Derrida
iseseisev fenomeen, mille funktsioneerimisest on võimalik mõningaid üldistavaid lauseid formuleerida. Neid mõtlemise seesmisi mehhanisme avavaid lauseid on nimetatud mõtlemise printsiipideks ehk reegliteks. Loogika ongi seesuguste lausete kogum. Sedavõrd loogika on mõtlemise õpetus. Distanseerudes küllaldase aluse reeglist ja pöördudes tagasi teema alustuses nimetatud põhjuslikkuse seose juurde, on asjakohane teha mõningaid metodoloogilisi tähelepanekuid. Arutluses väljal de re fikseeritakse objekti (asi, nähtus) mitmesuguseid parameetreid, tehakse arvutusi, võrreldakse neid ja selle põhjal jõutakse uuritava nähtuse esinemise sageduse, olemusliku seisundi või oodatava-prognoositava ilmnemise kohta. Seda on nimetatud põhjuslikkuse seose avamiseks (põhjuslikkuse printsiip determinismi printsiip), mille argumenteeritud esitus kuulub Hegelile (XIX saj. algus).
„Ühiskond, kus on järjest enam ja enam informatsiooni ning järjest vähem ja vähem tähenduslikkust“ Jean Beudrillard (Vaikiva enamuse varjus, 1983) „21. sajandil ei ole kirjaoskamatud mitte need, kes ei oska lugeda või kirjutada, vaid need, kes ei oska õppida, õpitut unustada või ümber õppida“ Alvin Toffler Suurandmed Big Data – andmed, mille hulk, variatiivsus ja komplekssus nõuavad nende kasutamiseks ja rakendamiseks uut tüüpi tehnoloogilisi, metodoloogilisi, analüütilisi ja organisatsioonilisi lahendusi. Allikad: sotsiaalmeedia, teadusuuringutes kasutatavad seadmed, mobiiliseadmed, sensortehnoloogia. Suurandmete omadused: struktureerimata, erinevat tüüpi, asuvad erinevates kohtades, kättesaadavad reaalajas. Suurandmete analüüsime on metoodiliselt keerukas: kasutatakse spetsiifilisi meetodeid ja tarkvara. “Avastav” analüüs: milliseid mustreid, struktuure ja trende andmed sisaldavad.
riskide ja kasulikkuse hindamine, uuringus osalejate õiguste ja heaolu kaitsmine ning informeeritud nõusoleku tagamine. Aastatega on eetikakomitee vastutus suurenenud ning eetilise ülevaatuse kriteeriumid täienevad pidevalt. Seda peamiselt seoses areneva ravimitööstusega ning eksperimentaalsete reavimiuuringute läbiviimisega. Samuti arutatakse eetikakomiteedes varasemaga võrreldes üha rohkem just uurimisprojekte ning metodoloogilisi küsimusi. Püsivad aga erimeelsused selles osas, kas uurimuste tehnilisi aspekte peaks eetikakomitee arvesse võtma ning kas peaks see institutsioon veelgi laienema, kaasates ka teadlastest eksperte. Eetilise ülevaatuse adekvaatsus On erinevaid tõendeid ja arvamusi selle kohta, kui tõhusalt eetikakomitee kaitseb uuringus osalejate autonoomsust. 1975. aasta ulatuslikust uurimusest negatiivsete ja positiivsete
Foucault võimuteooria. Kuidas toimib võim F. arvates? Mis on diskursus ja millist rolli see ühiskonnas ja kultuuris mängib? Milline on diskursuse ja võimu suhe? Mida tähendab F. väide, et võim on suhtevõrgustik? Deleuze'i ja Guattari risoomne (kultuuri) tõlgendusmudel. Millisele tõlgendusmudelile see vastandub? Kas niisugune mudel on omane vaid postmodernistlikule kultuurile? Poststrukturalism kogum filosoofilisi ja metodoloogilisi praktikaid, mis ühel või teisel viisil seostuvad oma prantsuse esiisadega. Mis on tekstiline teadmine? kogu teadmiste valdkond (ajalugu, kirjandusteadus, filosoofia jne) on tekstiline teadmine. Ei keskenduta tekstide tähenduse leidmisele, vaid sellele, kuidas on tekst pandud tähendama seda, mida ta tähendab. Keele umbusaldamine keelt ei saa usaldada, kuna sellel on pealesurutud tähendus Jameson: postmodernistlik kultuur kui hiliskapitalismi loogika, pinnapealsus, pastiss
valgustusfilosoofid (Voltaire ja Jean-Jacques Rousseau) ning Saksa filosoofia suurkujud Immanuel Kant, Georg W. F. Hegel, Karl Marx, Ludwig Wittgenstein ja Martin Heidegger. Veelgi otsesemad lätted paiknevad 20. sajandi sotsiaalfilosoofias Louis Althusseri ja Antonio Gramsci ideoloogiakäsitlustes, Mihhail Bahtini zanriteoorias ning Frankfurti koolkonna, eelkõige Jürgen Habermasi töödes. Olulisi diskursusanalüüsis rakendatavaid teoreetilis-metodoloogilisi kontseptsioone pakuvad Michel Foucault' ja Julia Kristeva teosed. Tänapäevane diskursuseuurimine interdistsiplinaarse uurimisväljana hakkas arenema 1960ndatel erinevates humanitaar- ja sotsiaalteaduste valdkondades, nagu strukturalism ja semiootika, lingvistika, sotsiolingvistika ja pragmaatika, etnometodoloogia ja etnograafia, kirjandusteadus ja antropoloogia, ning levis peatselt kognitiivsesse ja sotsiaalpsühholoogiasse,
sõdikas lähenemine tõesele pildile maailmast. Ei meeldi aga Kuhni eitav suhtumine tavapärasesse arusaama. , mille järgi teaduse areng on vaadeldav liikumisena objektiivse tõe poole. Lakatos üksnes hindab rohkem teaduse ajalugu ja väljakujunenud teooriaid, kui et pakub mingisuguseid vahendeid heade teooriate välja töötamiseks. Normaalne (Kuhn) ja filosoofiline (Popper) komponent teaduses. Feyerabend – indiviidid täielik vabadus, teaduses ei ole mingeid metodoloogilisi piiranguid. - Laktosi teooria on aidanud kaasa empiristliku (induktivistliku) ja naiivse falsifikatsionistliku metodoloogia paikapidamatuse tõestamisele. - Jätab põhjendamata, miks kasutab füüsikat teaduse etalonina või miks on teaduslik teadmine kõigist tunnetuse vormidest parim. Lakatos käsitles iseenesestmõistetavalt, et füüsika esindab ratsionaalsuse ja hea teaduse paradigmat. Ta võttis juba eelduseks, et ükski valdkond, millel pole
on ju makro nähtus? Mõned kriitikud väidavad, et pk teooria kujutab endast lihtsalt eelarvamusi ja stereotüüpe rahvuslike iseloomude erinevuste kohta. Teised kriitikud väidavad, et tegemist on nö ülejääkse kategooriaga PK on residual category seletab asju, mida teistes terminites ja teaduslikult seletada ei ole võimalik. Tervikuna - Umbrella concepts on sageli populaarsed just oma ebamäärasuse tõttu. PK jääb ikkagi oluliseks uurimisprogrammiks, mille raames arutatakse ka metodoloogilisi probleeme ja sotsiaalteaduse võimalusi. Oluline on ka see, et PK on oma olemuselt võrdlev mõiste. 6. loeng. Kodanikeühiskond, huvigrupid ja sotsiaalsed liikumised Kodanikuühiskonna definitsioon Kodanikuühiskond kujutab endast inimeste kollektiivset tegevust, mille aluseks on ühised huvid ja väärtused. Selle kollektiivse tegevuse kandjateks on huvigrupid ja teised organisatsioonid ja vabatahtlikud ühendused. Ta erineb sellistest
laboris saadud tulemuste välist valiidsust. Kõige puhtamal kujul loomulik vaatlus esindatud etoloogias ( tavaliselt loomade käitumise süstemaatiline uurimine nende loomulikus keskkonnas): määratletakse kategooriad ja registreeritakse, kui palju kordi ja kui pikalt ilmutatakse huvialuseid käitumisviise = etogramm. Osalusvaatlus (participant observation) Vaatleja osaleb vaadeldavas tegevuses. Osaleva vaatleja roll võib tekitada teatud metodoloogilisi probleeme: võib kaduda teaduslik objektiivsus vaatleja mõjutab sündmusi (kas kõik oleks toimunud samamoodi, kui vaatleja poleks osalenud?). Vaatlusandmete registreerimine · registreeritakse enam-vähem kõik toimuv täielikult (verbaalne üleskirjutus, video- või magnetofonisalvestus). Saadud narratiivi analüüsitakse hiljem vastavalt uuringu eesmärgile.
avaneda uued perspektiivid, mis moodustab osa nende tähtsusest. Lisaks mil määral avastatakse programmide piires uudseid nähtusi ning mil määral pakuvad need avastused omakorda objektiivseid võimalusi uutele uurimisperspektiividele. Kui areng toob kaasa edu ennustustes, suureneb programmi viljakusaste edasi. 184 – teaduse pidevus, mida Lakatos näeb seoses kõva tuuma säilimisega, saab seega seletada programmide viljakusastmele toetudes, niiet pole vaja abbi võtta teadlaste metodoloogilisi otsustusi. 4.Paar hoiatavat märkust (184-186). Kaitseb oma füüsikateooriate vahetuse objektivistlikku käsitust väärmõistmise eest.
- Seotud tähelepanuga - Seotud motivatsiooniga - Paremini on meeles teha asju mis on rutiinsed, esmatähtsad, meeldivad, sobivad hästi üldisesse tegevusvõrgustikku - Neurops andmed tõendavad prospektiivse mälu seotust eelkõige frontaalsagarate aktivatsiooniga Kokkuvõtteks - Palju nn igapäevamälu fenomene on veel teoreetiliselt lahti seletamata ja nende uurimisega on metodoloogilisi probleeme - Valdkond probleemide püstitamiseks mida püütakse siiski kontrollitud keskkonnas uurida Eksplitsiitne vs implitsiitne mälu - Eristus põhineb mäluprotsesside teadvustatusel - Eksplitsiitne mälu – millegi teadlikku, teadvustatud meenutamist mis eeldatavalt on mällu varasemalt salvestatud. Tähistab aktiivst meenutamist deklaratiivsest st kas semantilisest v episoodilisest mälust - Implitsiitne õppimine – puudub kavatsus õppida
ühtegi reeglit, mida ühel või teisel etapil poleks rikutud. Sellised rikkumised aga polnud juhuslikud ning samuti ei olnud nad teadmatuse või tähelepanematuse tulemuseks. Feyerabendi arvates on sellised rikkumised hädavajalikud teaduse progressiks. Atomismi tekkimine antiikajal, koperniklik revolutsioon, kaasaegse atomismi arenemine, valguse laineteooria väljatöötamine kõik see osutus võimalikuks vaid tänu sellele, et mõned mõtlejad rikkusid ilmselgeid metodoloogilisi reegleid. Võibolla tegid nad seda teadlikult, võibolla ka ebateadlikult. Feyerabendi arvates on selline reeglite rikkumine mitte ainult teaduse ajaloo fakt, vaid ta on ka mõistlik ja teadmiste arenguks hädavajalik. Iga metodoloogilise reegli jaoks isegi kõige fundamentaalsema jaoks leiduvad alati tingimused, millistes on otstarbekas mitte ainult ignoreerida teda, vaid tegutseda lausa risti vastu. Näiteks on Feyerabend
Üks neist kasvas alates üheksandast eluaastast linnast, teine jäi elama maale. Mõlemad hakkasid pärast puberteeti toime panema kuritegusid ja sattusid erinevatel asjaoludel vanglasse.17Kokkuvõtvalt võib öelda, et kaksikute uuringud näitavad pärilikkuse suurt rolli kuritegeliku käitumise kujunemisel, samuti nagu ka temperamendi,intelligentsuse, skisofreenia, depressioonide, neurootiliste häirete ja alkoholismi korral. Kuigi varasemad uuringud, millele võib heita ette teatavaid metodoloogilisi puudusi (nt vead kaksikute liigi määramisel, monosügootsed kaksikud kasvavad reeglina üles sarnastes oludes, väike katseisikute arv), said kõrgemaid kokkulangevuse näitajaid, on konkordsuse näitajad kuritegeliku käitumise osas ka tänapäevastel andmetel MZ-kaksikutel oluliselt kõrgemad kui DZ-kaksikutel. Tuntud teadlase D. Rowe hinnangul on pärilikkusega seletatav 38% individuaalsetest erinevustest delinkventsuses, 28% langeb sarnaste keskkonnamõjude arvele ja
2.8 Teaduse ehitus Meetodi järgi eristatakse teadussüsteemis kahte kontsentrit. Nendeks on sisemine ja välimine kontsenter. Sisemise kontsentri moodustab selle teoreetilise tuuma. Kuid selle rakendused kuuluvad välimisse kontsentrisse. Rakenduste eesmärgid võivad olla mõne praktilise saavutamine või teostada mõni uurimus. Teadused moodustavad teoreetilise tuuma, mis on ka kogu teadusliku uurimustöö aluseks. Teaduste alusel püstitatakse probleeme, lahendatakse sisulisi ja metodoloogilisi üksikküsimusi, hinnatakse tulemusi ja tõlgendatakse neid. Teadmissüsteemis olevaid kõiki teisi osasid seovad nad ühtseks tervikuks. Kõik teaduslikud teadmised omavad sellist kahekontsentrilist struktuuri. Seda peetakse universaalseks. Kõikidel teaduse hierarhia tasanditel on see korduv nähtus. Teaduse hierarhia kõige kõrgemal tasandil on just filosoofia sisekontsentriks ehk tuumteaduseks. Kõrgeimal tasandil ilmneb kogu teadussüsteemi ühtne tervik
2.8 Teaduse ehitus Meetodi järgi eristatakse teadussüsteemis kahte kontsentrit. Nendeks on sisemine ja välimine kontsenter. Sisemise kontsentri moodustab selle teoreetilise tuuma. Kuid selle rakendused kuuluvad välimisse kontsentrisse. Rakenduste eesmärgid võivad olla mõne praktilise saavutamine või teostada mõni uurimus. Teadused moodustavad teoreetilise tuuma, mis on ka kogu teadusliku uurimustöö aluseks. Teaduste alusel püstitatakse probleeme, lahendatakse sisulisi ja metodoloogilisi üksikküsimusi, hinnatakse tulemusi ja tõlgendatakse neid. Teadmissüsteemis olevaid kõiki teisi osasid seovad nad ühtseks tervikuks. Kõik teaduslikud teadmised omavad sellist kahekontsentrilist struktuuri. Seda peetakse universaalseks. Kõikidel teaduse hierarhia tasanditel on see korduv nähtus. Teaduse hierarhia kõige kõrgemal tasandil on just filosoofia sisekontsentriks ehk tuumteaduseks. Kõrgeimal tasandil ilmneb kogu teadussüsteemi ühtne tervik
2.8 Teaduse ehitus Meetodi järgi eristatakse teadussüsteemis kahte kontsentrit. Nendeks on sisemine ja välimine kontsenter. Sisemise kontsentri moodustab selle teoreetilise tuuma. Kuid selle rakendused kuuluvad välimisse kontsentrisse. Rakenduste eesmärgid võivad olla mõne praktilise saavutamine või teostada mõni uurimus. Teadused moodustavad teoreetilise tuuma, mis on ka kogu teadusliku uurimustöö aluseks. Teaduste alusel püstitatakse probleeme, lahendatakse sisulisi ja metodoloogilisi üksikküsimusi, hinnatakse tulemusi ja tõlgendatakse neid. Teadmissüsteemis olevaid kõiki teisi osasid seovad nad ühtseks tervikuks. Kõik teaduslikud teadmised omavad sellist kahekontsentrilist struktuuri. Seda peetakse universaalseks. Kõikidel teaduse hierarhia tasanditel on see korduv nähtus. Teaduse hierarhia kõige kõrgemal tasandil on just filosoofia sisekontsentriks ehk tuumteaduseks. Kõrgeimal tasandil ilmneb kogu teadussüsteemi ühtne tervik