uurimismaterjali statistilise rühmavestlusi, elulugude analüüsi; analüüsi põhjal. · uurimismaterjalist võib järeldusi teha ilma statistilisi vahendeid kasutamata, eelkõige tõlgendaval viisil. Kokkuvõtteks Empiirilise sotsiaaluurimuse metodoloogia tähendab kaht laadi küsimuste käsitlemist. · Esiteks peaks metodoloogilise "kirjaoskuse" juurde kuuluma suutlikkus panna adekvaatselt paika sotsiaalelu tegelikkuse ning teostatava sotsioloogilise uurimistöö - selle spetsiifika, uurimisvõimaluste, saadavate tulemuste jmt. - vahekord. · Teiseks, metodoloogia tundmine tähendab oskust uurimus selle ette püstitatud ülesannetest lähtuvalt "üles ehitada": valida otstarbekalt uurimismeetodid ja - menetlused. Kokkuvõtteks Üldistatult võib öelda, et empiirilise sotsiaaluurimuse
väitluste vahel. Ajaloolased ei puudutanud üldiseid seaduspärasusi ajaloo seletamisel, filosoofid ei kuulanud ühiskonnateadlasi. Lõi vankuma mõte, et teadusele on ,,üks globaalne" mõtlemine vaid see koosneb arvukatest lokaalsetest distsipliinide praktikatest. 2. 1970-1990 narrativne ajaloofilosoofia Sild kahe ajajärgu vahel A. C. Danto teos, milles oli siiski positivismi ja metodoloogilise temaatika jälgi. Samas ütles ta, et ajalooseletus on olemuselt tagasivaatav. Narratiivne ajaloofilosoofia keskendus esitusviisidele. Ajalootegemine koosneb narratiivide konstrueerimisest, uurimustööst ja nende kahe osa vahele silla ehitamisest, millega narratiivid toestatakse mineviku tõendusmaterjalist. 3. 1990 ,,kohalolu"(mälu, trauma, mineviku kohalolu) Seda ajastut iseloomustab teooriatundlikus, kerkib esile ,,mälu" temaatika
lähtekeele negatiivse mõju väljaselgitamine veaanalüüsi läbi. Teise keele omandamise uurimise ajalugu on olnud metodoloogilselt hägune, selle ületamiseks on Scott Jarvisi poolt loodud lähtekeele mõju uurimise ühtne metodoloogiline raamistik. Tegu on võdluspõhise lähenemisega lähtekeele mõju uurimisele, mis keelesüsteemide võrdluse kõrval näeb ette võrdlust õppijate ja õppijarühmade vahel. Artiklis kirjeldatakse väga põhjalikult antud metodoloogilise raamistikku ülesehitust ja selle rakendusvõimalusi. Kokkuvõtteks võib öelda, et antud meetod võimaldab uurimustulemuste paremat võrreldavust ja üldistatavust. Artikli viiendas peatükis selgitatakse psühholingvistilisi mõisteid tunnetatud ja oletatav sarnasus ja nende olulist rolli keeleõppija jaoks keeleõppimisprotsessis. Tunnetatud sarnasus on kirjeldatav selle esinemisvormide ja – tingimuste kaudu ja on potensiaalselt teadvustatud protsess. Selle roll saab ilmsiks
umbusaldatakse rahvapsühholoogiat, eriti uskumuste ja soovide seletuslikku jõudu vaimunähtusi peetakse käitumisdispositsioonideks või stiimulite ja reaktsioonide mustriteks Metodoloogiline biheiviorism on seisukoht,et pühholoogia on teadus käitumisest, mitte teadus vaimust. Psühholoogia ei tohiks tegelda vaimuseisundite ega -sündmustega ega ka mitte seletama käitumist sisemise infotöötlusega. Kuna vaimuseisundid on privaatsed, siis ei saa neid empiiriliselt uurida. Metodoloogilise biheiviorismiga tuli välja J. Watson. Termini "biheiviorism" loomise au kuulub ameerika psühholoogile John Watsonile. Selle teoreetiline eesmärk on käitumise ennustamine ja kontrollimine. Selle meetodites ei ole introspektsioonil mingit põhimõttelist osa, ka ei sõltu selle andmete teaduslik väärtus sellest, kuivõrd need on interpreteeritavad teadvuse terminites. Oma jõupingutustes luua ühne skeem elusolendite käitumisele ei tee biheiviorist vahet inimesel ja loomal. Inimese
rituaalid jne). · Uued meetodid: uued mõisted, uued lähenemisnurgad; ajaloolased leidsid antropoloogide töödest mitmeid ideid ja mõisteid, mida kasutada enda erialases uurimistöös (rituaalid; sugulusstruktuurid, kingivahetus jne). Ajaloolased õppisid antropoloogialt nn. distantseeritud vaatenurka; püüdsid ennast võõrutada enesestmõistetavast. Hollandi ajaloofilosoof Frank Ankersmit (sünd. 1945): "Antropoloogia väärtustas ajaloo jaoks metodoloogilise lähenemise: uurimisaines võib olla kitsas ja näiliselt ebaoluline, ent järeldused üldhuvitavad ja üldise iseloomuga. Ajaloos on väärtustatud tavapäraselt uurimisteemat, ent meetod on onud teisejärguline. Ajalooline antropoloogia on näidanud, et esmapilgul tühiste või pisiasjade uurimine võib aidata mõista minevikku uue nurga alt ja omada tähendust üldise ajaloopildi paremale mõistmisele.
absolutismi. See tagas omakorda rahva vagadusliikumise ärakasutamise poliitilistel eesmärkidel ja seeläbi ülemineku ülemkihtide poolt toetatud reformatsiooniks. 1.5 Hiliskeskaja lõpp Sisuliselt lõpetas hiliskeskaja sellal tekkinud rahvusriikide reaalpoliitika ja absolutismi algus, üleminek regulaararmeedele ja rahva müstitsistlikule usule tuginenud nõiajahi kõrgaja lõpp. Kuid ka renessansile omase empiirilise ja esoteerikasse kalduvale teadusele kindla reaalteadusliku metodoloogilise aluse panek (R. Descartese "Arutlus meetodist" 1637). See tähendas ka senise veel säilinud Itaalia kultuuri mõjuperioodi (Medicidest Prantsuse kuningannad, Galileo Galilei) järellaine lõppu. Keskeks aastaarvuks saab pidada 1630ndaid, kui 30-aastane ususõda muutus Prantsuse Rootsile toetuse osutamise läbi rahvussõjaks. Prantsusmaa samm sai ka paavsti tunnustuse. Sisuliselt tähendas see nii katoliku kiriku kui rahvusriikide reaalpoliitika algust. Senise
Gea Gross, 085230, EALB52. Toward Socially Sustainable Urban Transportation: Progress and Potentials. SSUT ehk Socially Sustainable Urban Transportation tähendab eesti keeles ühiskonna seisukohalt jätkusuutlikku linnatransporti, mida antud artiklis käsitleti läbi sotsiaalse õiguslikkuse, -kõrvalejäetuse ja elukvaliteedi. Paljud hästi arenenud uurimisvaldkonnad annavad potentsiaalse, metodoloogilise ja rakendusliku pilguheidu linnaühiskonna transpordi säästliku arendamise jaoks. Käsitletakse erinevaid kokkuleppeid, linna ülesehitust, transpordi üleüldist kättesaadavust ja nii linna kui seda ümbritseva regiooni transpordi planeerimist säästlikult ja keskkonnasõbralikult. Viimaste kümnendite jooksul on eriti teravalt käsitletud just keskkonna probleeme, mis kaasnevad ettemõtlematult kavandatud transpordisüsteemide ülesehitusega. Üritatakse üha
Lihtsustab ühiskonna arengut. METODOLOOGILINE – Meetod ei olegi midagi muud, kui teooria, mis on suunatud uurimise praktikale. Kuidas saada uuritava objekti kohta õigeid andmeid? Nt on püstitatud hüpotees. Otsitakse teed, kuidas hüpoteesi tõestada või ümber lükata. Kogu riigiõiguse mõistete süsteem – kõik on käsitletav uute teadmiste saamise meetodina. Uued järeldused, printsiibid ja põhimõtted tulenevad ainult metodoloogilise toimimise tulemusena. POLIITILINE – õigus on poliitika teostamise üks peamisi vahendeid. Nt. seaduse eelnõud jne. õigust uuritakse, käsitletakse objektiivselt ühiskonna huvidest lähtudes. Riik on poliitiline organisatsioon ja ta kasutab õigust oma poliitilistes huvides. ORGANISATOORNE – praktilis-organisatoorne funktsioon. On tihe seos poliitilise funktsiooniga. Luuakse organisatsiooniline mehhanism nende muutuste realiseerimiseks
See tagas omakorda rahva vagadusliikumise ärakasutamise poliitilistel eesmärkidel ja seeläbi selle ülemineku ülemkihtide poolt toetatud reformatsiooniks. Sisuliselt lõpetas hiliskeskaja sellal tekkinud rahvusriikide reaalpoliitika ja absolutismi algus, rüütlitest palgasõdurite kasutamiselt üleminek regulaararmeedele ja rahva müstitsistlikule usule tuginenud nõiajahi kõrgaja lõpp. Kuid ka renessansile omase empiirilise ja esoteerikasse kalduvale teadusele kindla reaalteadusliku metodoloogilise aluse panek (R.Descartese "Arutlus meetodist" 1637). See tähendas ka senise veel säilinud Itaalia kultuuri mõjuperioodi (Medicidest Prantsuse kunigannad, Galilei)järellaine lõplikku lõppu. Keskeks aastaarvuks sellele saab pidada 1630ndaid, kui 30 aastane ususõda muutus Prantsuse Rootsile toetuse osutamise läbi rahvussõjaks. Prantsusmaa samm sai ka paavsti poolse tunnustuse. Sisuliselt tähendas see nii katoliku kiriku kui rahvusriikide reaalpoliitika algust
Märk on märk ainult siis kui ta on osa märkide kontekstist. Filosoof, kes on jätkanud arengut tänapäevases analüütilises filosoofias, mis on arenenud problemaatiliste loogiliste positivismi ja eliminatiivse materialismi ruumidesse ja on sisse toonud sissevaateid analüütilisest filosoofiast peale pragmaatilist pööret, et luua kolmetasandiline biosemiootika, reguleeritud märgikeskne interaktsioon, mis väldib antropomorfismi ja metodoloogilise solipsismi. Väidab, et pragmaatilise pöörde lisamin biosemiootikasse, loob mõistmise biolooilisest organisatsioonist, suhtlusest ja evolutsioonist. 24) Marcello Barbieri – itaalia bioloog, kelle peamisteks erialadeks on embrüoloogia ja biosemiootika. Ajakirja Biosemiotics peatoimetaja. Arendanud biosemiootilist raamistiku bioloogia jaoks, mis põhineb tema analüüsil raku sisemistest orgaanilistest koodidest. Ta pakub välja alternatiivse biosemiootilise paradigma.
Saunders et al (2009, 138) kirjeldavad kogu protsessi uurimissibula abil. Nad nimetavad oluliste metodoloogiliste punktidena uurimisfilosoofia, lähenemisviisi, strateegia ning meetodi valimist, tuvastavad ajalise faktori ning liiguvad seejärel edasi andmete kogumisviisi juurde. Metodoloogiliste lahenduste terviklikku kogumit nimetatakse uurimisstrateegiaks. Strateegia peab olema läbimõeldud, omavahel kokkusobiv ning kooskõlas uurimisküsimusega. Läbimõeldud protsess kindlustab uurimuse metodoloogilise järjekindluse. 2 Strateegia roll ja valik Strateegia on uurimismeetodi üldisem mõiste ning põhineb konkreetsel eesmärgil, mis tuleneb uurimisküsimusest. Strateegia täpsustab töö kirjutamisel kasutatavad andmed ning andmete kogumise viisi, kirjeldab töö kirjutamisega seotud piiranguid ning eetilisi küsimusi (Saunders et al, 2009, 137). Strateegia selgitab valitud lähenemisviisi. Strateegia valikul on oluline läbi mõelda, millisel viisil soovitakse vastata tõstatatud
Hea põhjendus peaks näitama, et sul on elujõuline ja asjassepuutuv uurimuse ettepanek, mida saab edasi arendada realistlikuks uurimisprojektiks. Tööplaan: Projekti ulatus peaks olema selgete parameetritega. Tööplaan peaks hõlmama uurimisprojekti strateegilist ülevaadet, kus on olemas sihtidega seotud põhilised verstapostid. Tuleks määrata teatud tööosade alguse ja lõpetamise tähtajad ning ka verstapostid projekti edenemise hindamiseks. Tööplaan peaks sisaldama üldise metodoloogilise lähenemise ja eelduste kirjeldust. Tööplaani põhiosa peaks kirjeldama, kuidas projekti sihid plaanitud uurimismeetodeid kasutades saavutatakse. Samuti tuleks kaaluda iga meetodiga seotud ülesandeid. Ressursid / tugi: Tööplaani tulemusena kerkivad esile küsimused, kuidas uuringut rahastatakse ja toetatakse. Arvestades ressurssidest tulenevaid järeldusi võib olla vajalik siht ja eesmärk vastavalt üle vaadata. Tähtis on silmas pidada projekti ulatust ja elujõulisust
küsimuste suhtes. [Vt P.Jõgi; moraalne realism (moraaliväärtuste ja -normide tuletatavus teatud asjade olemusest, nt (MR väitekirjas) kaubandusliku käibe tegevusmallidest]. [3]Õigusfilosoofia suunda, mis tunnustab inimese voli ja suva õiguse normatiivse sisu ja regulatiivse toime kindlaksmääramisel, nimetatakse õiguspositivismiks. [selgita, miks pelk positivism on ebasobiv sõna]. Minu arvates tänapäeval on tegemist pigem metodoloogilise, õigusteooria uurimiseseme valiku küsimusega: kas õigust uuritakse nö õigusekeskselt ehk autorefleksiivselt, mille puhul uurimine on paratamatult seotud kehtiva õigusega, või uuritakse nö ekstsentriliselt, õiguse suhtes väliseid faktoreid arvestades. [Kui õigusel ongi loomulikud/välised piirid, siis näivad need pigem muutuvad ühes inimühiskonna ajaloolise arenguga (areng ei tähenda tingimata progressi). Samuti ei saa
(inimluude) uurimismeetoditega tutvumine ning soovitavalt nende meetodite võimalikult põhjalik omandamine. Uurisin terve populatsiooni luustikke, määrasin luustikel soo ja vanuse ning üritasin välja selgitada kalme eripära võrreldes teiste kalmetega (selleks võrdlesin Kaubi kalme kohta saadud tulemusi teiste Eesti ajalooliste matusepaikade vastavate tulemustega). 4. UURIMISTÖÖ METOODIKA Oma uurimuse metodoloogilise lähtekoha sain juhendajalt. Kasutasin luude määramisel peaasjalikult kahte allikat-juhendit: a) "Recommendations for Age and Sex Diagnoses of Skeletons". Journal of Human Evolution, no. 9, 1980. Pp 517-549; b) Aleksejev, V. Osteometria. Moskva: Nauka, 1966. 5. HAUAPANUSED Päästekaevamistel leiti palju erinevaid hauapanuseid, mis heidavad valgust sellele, mis moodi inimesed Kaubis elasid.
Kui keegi tegevõpetajatest ei märka või ei taha märgata ja kui mõni pressiväljaanne on seisukohal, et taas on tegemist kibestunud inimese veel kibedama ja sapisema jutuga, siis oleks tegemist küll äärmise silmakirjalikkusega ning halva mängu juures hea näo tegemisega. Pidu pidada katku ajal on ebapedagoogiline. Otsin mõtte- ja teokaaslasi, kellele antud juhul väsimuse patoloogia korda läheb, probleemi metodoloogilise käsitluseni pole jõutud. Ka siinkirjutaja ei ole maailmaparandaja, kes lahendused kandikul kätte tooks, kuid siiski juhiksin patoloogiliseks muutunud väsimuse mõningatele põhjustele tähelepanu. Aitame koolilastel puhata Väidan, et probleemi üks tekkepõhjustest on kodu ja perekonna vähene tähelepanu ja huvitatus lapse käekäigu vastu. Vanemad kannatavad ise samasuguse patoloogilise väsimuse all -- kes kuhu siis oma väsimust uputada üritab
Seotud Frankfurdi koolkonnaga. Boas, Franz oli USA antropoloog; peetakse tänapäeva kultuuriantropoloogia rajajaks. Iga eluvõimeline inimpopulatsioon ka kultuurivõimeline; inimgrupid arenevad võrdselt, ent erinevates suundades. Kultuurirelativism seisukoht, mille kohaselt teise kultuuri aspekte vaja käsitleda selle kultuuri normide kontekstis. Bordieu, Pierre oli prantsuse sotsioloog; Ühendab teooria ja empiirilised andmed, et mõista subjekti objektiivses struktuuris. Lõi metodoloogilise raamistiku ja terminoloogia mõistetele nagu sümboolne vägivald, kultuuri-, sotsiaalne ja sümboolne kapital jne. +Chomksy, Noam USA keeleteadlane, filosoof jne. Lõi generatiivse grammatilise teooria.Grammatika on lauseid genereeriv mehhanism. Süvastruktuur (kõikides keeltes ühine) ja pindstruktuur (kui süvastruk filter läbitud). Comte, Auguste prantsuse filosoof. Pani aluse positivismile, mis hindab kõrgelt teadusi. Võttis esimesena kasutusele termini sotsioloogia
Mis on tegevus ja mis tegevustingimused, ei tulene mitte niivõrd nende endi mingitest ,,igavestest ja ainuomastest" tunnustest, vaid pigem probleemidest, millega parasjagu on tegemist. Tegevuse ja tegevustingimuste eristamise probleemispetsiifilisusest tähendab, et majandusanalüüsi põhimõttelist kaheastmelisust tuleb käsitleda suhtelise ja probleemikesksena. Tegemist on eelkõige metodoloogilise uurimisstrateegiaga, mis lähtub rohkem probleemi püstitusest kui vahetust objektiivsest reaalsusest. Tavapärases majandusteaduses vaadeldakse majandussüsteeme, konstitutsioone, õiguskorda, aga ka ettevõtte ja organisatsioonivorme enamasti tegevustingimustena, samal ajal käsitletakse konkreetseid poliitilisi meetmeid või ettevõtte juhtkonna otsuseid tegevusena. See ei ole siiski alati otstarbekas. Näiteks tegeleb siirdemajanduse uurimine just nimelt majandussüsteemide rohkem
üksnes võimu institutsionaalse kontrolli kaudu.” Seetõttu peaks poliitikateooria peamiseks küsimuseks olema: “Kuidas kujundada poliitilised institutsioonid niimoodi, et halvad ja ebakompetentsed juhid (kes võivad kergesti etteotsa saada, kuigi me püüame seda vältida) ei saaks liiga palju kahju teha?” [sealsamas, lk. 1846] Selliseid poliitilisi institutsioone kujundades soovitab Popper lähtuda nn. metodoloogilise individualismi eeldusest: kõik sotsiaalsed fenomenid, iseäranis sotsiaalsete institutsioonide funktsioneerimine, on alati inimindiviidide otsustuste, tegude, hoiakute jne. resultaat. Niisiis on Popperi sotsiaalfilosoofia mitte-holistlik. Kui Popper epistemoloogilisest aspektist käsitles indiviide teaduslike teooriate leiutajatena, siis sotsiaalfilosoofilisest aspektist vaatleb ta neid sotsiaalsete institutsioonide konstruktoritena. Inimesed peaksid olema huvitatud selliste
töödest mitmeid ideid ja mõisteid, mida kasutada enda erialases uurimistöös (rituaalid; sugulusstruktuurid, kingivahetus jne). Ajaloolased õppisid antropoloogialt nn. distantseeritud vaatenurka; püüdsid ennast võõrutada enesestmõistetavast. • Frank Ankersmit: antropoloogia metodoloogiline õppetund ajaloole “Antropoloogia väärtustas ajaloo jaoks metodoloogilise lähenemise: uurimisaines võib olla kitsas ja näiliselt ebaoluline, ent järeldused üldhuvitavad ja üldise iseloomuga. Ajaloos on väärtustatud tavapäraselt uurimisteemat, ent meetod on olnud teisejärguline. Ajalooline antropoloogia on näidanud, et esmapilgul tühiste või pisiasjade uurimine võib aidata mõista minevikku uue nurga alt ja omada tähendust üldise ajaloopildi paremal mõistmisel. Ajaloouurimust ei
" Lühidalt kokku võttes peab diskursusanalüüs olema detailne, süstemaatiline ja teoorial põhinev. Detailsus tähendab analüüsi teksti süvastruktuuride ja nn tavalugejale märkamatute üksikasjade (nt sõnavara aspektide) tasemel, tuues eksplitsiitselt välja, missugust ideoloogilist, poliitilist või kultuurilist funktsiooni detail diskursuses täidab. Süstemaatilisus viitab sellele, et valitud diskursuse aspekte tuleb uuritavates tekstides analüüsida järjekindlalt, selge metodoloogilise skeemi alusel. Teoorial põhinemise all peab van Dijk silmas, et analüüsi teoreetilis-metodoloogilises sissejuhatuses tuleb selgelt välja tuua, milliseid diskursuse struktuure, protsesse või strateegiaid kavatsetakse uurida seda tulenevalt varasematest analoogilistest käsitlustest (säilitamaks teoreetilist koherentsust), uurimisülesannetest ja analüüsitavate tekstide iseloomust. Lisaks peab diskursusanalüüs
10.2011 Teooria (Schmenner and Swink, Märkmeid 1998: 98) Väärarusaam teaduslikust meetodist. ,,Any study of the philosophy of science reveals how silly it is to think that · Arutu metodoloogilise korrektsuse the ,,scientific method consists of" tagaajamine sisu nägemata. ,,Give a child (1) Ebaolulised ja mitte asjakohased faktid. ,,a collection a hammer, and everything seems made to of facts without a priori guesses as to their importance or relevance," be hit; give a social scientist variables and
situatsioonides; - keerukas ja tülikas on andmete ülesmärkimine ja kodeerimine; - vaatlusalusel võib olla ebamugav, lisanduvad eetilised probleemid; - raske on saada absoluutset reaalset ülevaadet, kuna uurija kohalolek võib muuta vaadeldavate käitumist; - vähe sündmusi ja osalejaid. Vaatlustega kaasnevad ka teatavad vaatlusvead, mille suurus oleneb paljuski sellest, kuivõrd jälgitakse vaatluse teaduslikkuse tagamise nõudeid. Osa vaatlusvigu on 17 metodoloogilise iseloomuga (näiteks väljavõttelisel vaatlusel tehtavad esindus- ehk representatiivsusvead, mida ei saa täielikult vältida, kuid mida saab kaunis täpselt mõõta) Oluline on pöörata tähelepanu mitmesugustele registreerimis- ehk kirjeldusvigadele, mille väljendamine oleneb paljuski vaatluse korraldajast või teostajast. Registreerimisvead võivad olla nii tahtlikud kui ka mittetahtlikud. Mittetahtlikest võib osa olla juhusliku iseloomuga, enamik neist kattuvad omavahel
sisemist jaotamist ei ole. ajalugu kui tervikut saab vaadata eri nurkadelt. kindel metodoloogiline nurk - tähelepanu pööramine tähendustele, ettekujutustele. kultuuriajaloo vaatenurgast - ükskõik mineviku teemad. meetodi keskne:kultuur on vaatenurk ja sellest saab uurida mineviku nähtusi, tähendusloome (kuidas inimesed mõtestasid erinevates valdkondades), kõikehõlmav ajalugu Minevikunähtuseid saab uurida kindla metodoloogilise nurga alt, kultuuriajalugu vaatab minevikunähtustele tähendusloome vaatenurgast. ☼ kultuuriajalugu uurib mitte niivõrd asju ja tõsiasju, kuivõrd nende esitusi, käsitusi, representatsioone – tähendusi ja tähendusloomet. ☼ kultuuriajalugu tugineb veendumusel, et inimeste ettekujutustel tegelikkusest on sama suur või isegi suurem tähtsus kui tegelikkusel endal. ☼ kultuuriajaloo peamine lähtekoht: inimene on oma loomult homo culturalis – liik, kes otsib ja loob tähendusi.
hindamise metodoloogilisest puhtusest ning mis sageli põhinebki ainult filosoofilistele argumentidele. Praktikas on siiski võimalik ja sageli ka vajalik kombineerida erinevaid lähenemisi omavahel. Kui me esialgu võrdleme mitmeid teid, millede puhul kvalitatiivsete teemade mitmekesisus võib olla kasulik, siis me võime võrrelda ka teid, mille puhul on võimalik kombineerida omavahel nii kvalitatiivseid kui kvantitatiivseid meetodeid. Metodoloogilise puhtuse pooldajad väidavad, et üks ja sama hindaja ei saa olla induktiivne ja deduktiivne ühel ja samal ajal. Üks inimene ei suuda testida määratuid hüpoteese ja jääda siiski samal ajal ka avatud vaatlejaks. Tegelikkuses on inimlik mõtlemine siiski piisavalt kompleksne ja paindlik, mistõttu on võimalik uurida 23 ettemääratud küsimusi ja testida hüpoteese programmi ühtede aspektide kohta ning
Vanade distsipliinide ümberorienteerumine: kirjandusajaloo asemel kirjakultuuri ajalugu, teadusajaloo asemel teaduskultuuri ajalugu, kunstiajaloo asemel visuaalkultuuri ajalugu jne. Kultuuriajaloo lähenemisviisid: Objekti-keskne: minevik jaguneb valdkondadeks, mida saab eraldi uurida: nt majandusajalugu, sotsiaalajalugu, kultuuriajalugu, poliitiline ajalugu. ,,Vana kultuuriajalugu" on enamasti kaunid kunstid ja teaduste ajalugu. Meetodi-keskne: Minevikunähtuseid saab uurida kindla metodoloogilise nurga alt, kultuuriajalugu vaatab minevikunähtustele tähendusloome vaatenurgast:nt majanduse kultuuriajalugu, poliitika kultuuriajalugu, sõja kultuuriajalugu, kunsti kultuuriajalugu jne. "Uus kultuuriajalugu" on kõikehõlmav ajalugu, st kultuuriajaloo vaatenurgast saab uurida kõiki mineviku valdkondi: poliitikast ja sõjapidamisest söömise ja sugueluni. Uue kultuuriajaloo põhiprintsiibid: 1. Kultuuriajalool puudub spetsiifiline uurimisobjekt; teda määratleb
paradigma kõrvalheitmisega ning asendamisega täiesti uut laadi alternatiiviga. Paul Feyerabend : Tänapäeva väljakutsuvaimaid teadusteooriaid kuulub värvikalt esitatuna ja kaitstuna Feyerabendile . Oma raamatus „Kõik on lubatud“ püüab ta tõestada, et ükski seni esitatud teadusmetodoloogiatest ei saa olla edukas.Ta näitab kuidas senised metodoloogiad ei haaku füüsika ajalooga . F arvab, et ajaloo keerukuse juures on usutamatu, nagu võiks teadust selgitada paari lihtsa metodoloogilise reegli najal.Tsiteerides :„ Mõte ,et teadust peaks viljelema kindlaksmääretud reeglite järgi on ebareaalne ja hukatuslik. Ebareaalne on ta selle pärast, et suhtub liiga üheselt inimese annetesse ja olukordadesse, mis neid andeid võivad soodustada ja luua.Hukatuslik on ta sellepärast,et püüe mingeid reegleid peale suruda suurendab meie professionaalset kvalifikatsiooni igal juhul meie inimlikuse arvelt.“ Michel Foucault : Prantsuse ajaloolane ja filosoof
Näideteks on riigikaitse, õigussüsteem jms. Avalikud hüvised on aga küll riigi poolt pakutud, kuid individuaalseks tarbimiseks – näiteks pakutakse kõrgharidust, kuid selle omandab ja sellest saab kasu siiski indiviid, kes õpib. 43.Milles seisneb indiviidile majandusliku käitumise põhieelduste (metodoloogiline individualism; omakasupüüdlikkus; motiivide määratus ja tingimuste muutuvus; valikuvõimaluste olemasolu) olemus? Metodoloogilise individualismi kohaselt on indiviid ühiskonnas ainuke tegutseja ning iga tegu on seega individuaalne tegu. Omakasupüüdlikkuse printsiibi järgi otsustavad ja tegutsevad indiviidid endale eeliste loomise eesmärgil. Motiivide määratus ja tingimuste muutuvus seisneb selles, et indiviid muudab omakasu poole püüeldes väliskeskkonnaga kohanedes oma käitumist, mitte motivatsiooni. Valikuvõimaluste olemasolu tähendab, et indiviidil on muutunud
Uus kultuurigeograafia kui vastus repressentatsioonikriisile. Uurima hakati endiseid koloniaalmaid. Kuluuriline pööre- 1990. aastate alguses avastasid geograafid enda jaoks, et kultuur pole iiksnes ettearvamatute ja soitumatute uhjskonda mojutavate joudude kogum, vaid viis, kuidas injmgrupid mingites sotsiaalsetes, majanduslikes ja poliitilistes oludes kÄituvad. Keele tähenduse ja taasesituse roll geograafias. Teksti kasutati metodoloogilise abivahendina laiemalt maalide, kaartide, maastike, skulptuuride, arhitektuuri, aga ka sotsiaalsete, majanduslike ja poliitiliste institutsioonide tolgendamisel. Kultuurigeograafia pohivooluks voibki pidada 1990. aastate uurimusi sellest, kuidas maastikkll taasesitatakse filmi, religiooni, kodu, kunsti, poliitika jm kaudu. NB!!!! Tanapaeva kultuurigeograafia kriitiline suund tegelebki sotsiaalsete suhete, inimeste ja materiaalse maailma
ontoloogia (inimolemine). Windelbandi ja Dilthey käsitlus oli pealiskaudne ja seda tuleb süvendada. Ontoloogia kui mudel, tuleb märkata! Windelbandi ja Dilthey kriitika natuke. Toob esile midagi muud traditsioonilisest metafüüsikast, vaid toob lõplikkuse aja ja ruumis (fundamentaalne ja tingimatu karakteristik inimolemise juures) ning ajaloolisuse (igavesed strruktuurid ajaloos). Võtab alla epistemoloogilise ja metodoloogilise käsitluse ja süvendab seda ontoloogiani välja. Tegelevad sama eriteadusega, ajalooteadusega: Windelband, Dilthey. Epistemoloogia ja metodoloogia otsib, et: mida meil tuleks teha, et saada objektiivset teadmist ajaloost. Gadamer. Ontoloogia: mis meiega toimub, kui me kogeme/mõistame tõde? Mis on erinevus – Windelband – mida tuleks teha, antakse ette, võib nähta subjektiivne – eesmärgi päraselt taotlemine subjektina. Gadamer, aga uurib, et mis meiega toimub; ka
Biheiviorism. Samastab vaimsed protsessid ja seisundid käitumise või kalduvustega. Metodoloogiline biheiviorism. Psühholoogia peaks tegelema ainult vaadeldava käitumisega, muu pole teaduslik, kuivõrd pole objektiivselt testitav. Uus meetod psühholoogiale, ei kaitse metafüüsilisi väiteid vaimu loomuse kohta. Psühholoogiline biheiviorism tegeles käitumise kujundamise tehnikatega(Pavlovlik klassikaline tingimus, Skinneri operantne tingimus). Metodoloogilise biheiviorismi kriitika – väita, et psüühika uurimine on sama, mis käitumise uurimine, on võrreldav näitega, et füüsika uurib mõõtevahendite näitusid. Käitumine on tõendiks vaimunähtuste kohta. Analüütiline biheiviorism. Seisukoht näiliselt vaimuseisunditele osutavate väljendite tähenduse ning ka vaimuseisundite kohta. Kaks lähenemisviisi: hariliku keele filosoofia: analüüsis keele tavakasutust(Ryle, Wittgenstein)
saj ja 20. saj alguses baltisakslaste poolt, kes esindasid ühelt poolt baltisaksa maailmavaadet, teisest küljest nende hulgas oli ka koduuurijaid, kes kogusid materjale, asjaarmastajaid, aga kõige suurema jälje jätsid ajaloolased, kes omal ajal kuulusid tippmediavistide hulka kogu Euroopas. 19. saj pandi alus allikakriitilisele postisvistlikule ajaloouurimisele. Oma aja kõige eesrindlikuma metodoloogia tõid ka Liivimaa keskaegsesse uurimusse. Selle metodoloogilise suuna tugevus on fundamentaalsus. Selle suuna nõrkus on teatud kitsus, seda laadi töö jõuab ka pisiküsimuste kallale, millel pole ajaloo mõistmisel mingit tähtsust. Teine kitsaskoht on see, et too baltisaksa ajaloo uurimine oli ideoloogilise suunitlusega, selleks on saksa asi. Saksa misjonärid jõudsid 12. saj metsikusse tsivilseerimatusse Baltikumi, kristianiseerisid ja tsiviliseerisid kohalikud. Üldse keskajal oli baltisaksa iseseisvusajal keskne koht uurimises.
märkimisväärne edu. Paljuski toetuvad nad oma J damisele. Üha tihedamaks muutuvas konkurentsis erinevate argumentatsioonis samade faktide vastupidisele tõlgendusele, distsipliinide vahel kõrgkoolide õppekavades ning erinevate mida Reyer peab sotsiaalpedagoogika allakäigu indikaatoriteks. professioonide vahel tööturul suureneb vajadus selgitada Metodoloogilise ja kontseptuaalse baasi mitmekesistumine, sotsiaalpedagoogika mõistela^]le^a}J.a_.eri£ära_nene_>_kes praktiliste tegevusvaldkondade ja institutsioonide lisandumine hj^nu^jkäsitjema sotsiaalset reaalsust tejsteJemiinüe-,- ning uurimis- ja õppesuundade pluralism sotsiaalpedagoogika jaJjQntse2tsioonide abil. Võimalikuks näi-telcs~õn'siin
- Oskamatust kooskõlastada eesmärgisüsteemi illustreerib ikka ja jälle väljendatav soov saavutada maksimaalseid tulemusi minimaalsete kulutustega. Kulutuste ja rakendatud ressursside miinimum on null, mille juures ka saavutatav tulemus on null. Positiivse tulemuse saavutamine nõuab aga miinimumtaset ületavat ressursikulu või ressursside rakendamist. - Kooskõlalised kompromisseesmärgid, mis lahendaksid metodoloogilise tupikolukorra, võiksid olla järgmised: maksimaalsete tulemuste saavutamine kindlaksmääratud kulutuste taseme juures – eesmärk tuleb püstitada väga range eelarvepiirangu tingimustes, st eelarve suurendamine ei kuulu alternatiivide kogumisse; kindlaksmääratud tulemuste saavutamine minimaalsete kulutustega – eesmärk on
Atomismi tekkimine antiikajal, koperniklik revolutsioon, kaasaegse atomismi arenemine, valguse laineteooria väljatöötamine kõik see osutus võimalikuks vaid tänu sellele, et mõned mõtlejad rikkusid ilmselgeid metodoloogilisi reegleid. Võibolla tegid nad seda teadlikult, võibolla ka ebateadlikult. Feyerabendi arvates on selline reeglite rikkumine mitte ainult teaduse ajaloo fakt, vaid ta on ka mõistlik ja teadmiste arenguks hädavajalik. Iga metodoloogilise reegli jaoks isegi kõige fundamentaalsema jaoks leiduvad alati tingimused, millistes on otstarbekas mitte ainult ignoreerida teda, vaid tegutseda lausa risti vastu. Näiteks on Feyerabend veendunud, et mõnes olukorras on mõttekas kasutusele võtta, arendada ja kaitsta hüpoteese, 50 mis on vastuolus üldtunnustatud eksperimentide tulemustega. Anarhism aitab saavutada
annaabi.ee 
