Ontoloogilised küsimused (Mis on mineviku mõte? Kuhu see välja viib? Kas on olemas jumalik ettemääratus jne. Ei esita küsimusi ajaloouurimise kohta vaid ajaloo enda kohta.) 4. Eetilised, juriidilised ja poliitililised küsimused (mineviku kasutamise kohta) Alates 1945 aastast on jagatud ajalooteooria uurimine kolme perioodi: 1. 1945-1970 analüütiline ajaloofilosoofia Peamine tähelepanu oli pööratud epistemoloogias tõestamise probleemile ja metodoloogias teadusliku seletuse probleemile. Eesmärgiks oli ,,objektiivsus" ja ,,tõele võimalikult lähedale pääsemine". Alltekst: Carl Hempeli artikkel ,,Katusseadustest" universaalsed seletused ajaloo kohta. Hempeli liitlased positivistid, vastased hermeneutikud ja historistid. Iseloomulik kokkupuutepunktide puudumine filosoofide ja ajaloolaste väitluste vahel. Ajaloolased ei puudutanud üldiseid seaduspärasusi ajaloo
isikuomadus. Meeste avatus seletab ainulaadse variatsiooni naiste abielulise kohanemises ja nagu oodatudki, on seos positiivne. Välja tuleks tuua ka kaks uuringu kitsaskohta. Esiteks on uuring läbilõikeline. Sellest tulenevalt ei saanud me isiksuse ja abielulise kohanemise seose kausaalsust uurida. Pikemaajaline ülesehitus oleks võimaldanud meil kontrollida hüpoteesi, et abielu kvaliteet mõjutab seda, kuidas abikaasad iseennast näevad ja kirjeldavad. Teiseks kasutatakse metodoloogias käitumusliku mõõdiku asemel enese poolt antud hinnangute mõõdikut. See võib põhjustada võimaluse, et enese määratud vastustega küsimustik ei prognoosi abielusuhetes vastava isikuomadusega seostatud käitumist. Edaspidistes uuringutes peaks isiksuse hindamisel kasutama teisi andmeallikaid nagu näiteks käitumuslikud mõõdikud või sõltumatute intervjueerijate aruanded. MILLISTE LOENGUS KÄSITLETUD TEEMADEGA ANTUD ARTIKKEL SEOSTUB?
lugemid. Fragmentide keskmine piirkond jääb tavaliselt sekveneerimata. Skäffold koosneb kontiigidest ja kontiigide vahele jäävatest tühimikest (gaps). Paralleelselt termini paired end kõrval kasutatakse ka mate pair, mis täidavad mõlemad sama eesmärki ehk annavad informatsiooni kahe lugemi vahelisest füüsilisest kaugusest. Erinevus nende vahel seisneb raamatukogu tegemise metodoloogias. Kuigi tühimiku (gap) järjestus ei ole teada, on võimalik hinnata selle pikkust kontiigide endi pikkuste järgi, mis on umbkaudu teada. Koostuprogrammid jagunevad skäffoldimisetapi läbiviimisel kahte erinevasse suunda. Esinevad nii kaks-ühes koostud, mis sisaldavad juba skäffoldimismoodulit, kuid nende kõrval esineb programme, mis on just spetsiaalselt skäffoldimise jaoks disanitud. Kuigi pakub kaks-ühes programm
/1, lk.321-322/ Aristoteles asetas oikonoomiale, mille all mõistis ta rikkust kui kasulike asjade kogu, mille määrab tarbimine, vastu teise termini krematistika, mille all mõistab ta rikkust kui raha, millel piire pole. Oikonoomia uurib rikkust kui kasulike asjade hankimist, näiteks põllumajandus ja käsitöö. Oikonoomia on loomulik. Krematistika uurib aga ringlust ehk raha vormis rikkuse hankimist, selline rikkuse jagamine on tema õpetuse nurgakiviks. Aristotelese metodoloogias on oluline ebaloomuliku vastandamine loomulikule. Raha kasutamine väärtuse mõõduna ja vahetusvahendina on seega loomulik. Raha kasutamine väärtusena, mis loob uut väärtust, on ebaloomulik. Aristotelese panust majandusteadusesse võibki pidada arutlust raha kasutamises kohta kaupade vahetuses. Kaupade tootmine vajaduste rahuldamiseks on loomulik, sest inimese vajadused on väikesed. Kaupade tootmine inimese ihade rahuldamiseks on aga ebaloomulik, sest ihad on piiramatud. /1, lk.322/
Analüüsime poliitilist retoorikat Martin Reisigl Sissejuhatus Pikka aega on vähe uuritud poliitilist retoorikat ja kui, siis kõrvaltööna, poliitteadlaste poolt, kes on huvitatud keelest ja lingvistide ja retoorikute poolt, kes on huvitatud poliitikast. Tagajärjeks on lingvistika, retoorika ja poliitteaduste uuringute sagedane amatöörlikkus nende arengus ja teooriakasutuses, metodoloogias ja meetodites. Oma töös püüan näidata, et puudujääke selles vallas saab parandada poliitlingvistilise lähenemisega ühendades retoorika, kriitilise diskursuse analüüsi ja poliitteaduste kontseptsioonid. Mis on poliitiline retoorika? Poliitilise retoorika analüüsis on esimene küsimus, mida poliitiline retoorika tähendab. Vastata saab kahes järgus- esiteks selgitades retoorika tähendust , teiseks selgitades sõna 'poliitiline' tähendust
naistel, mingites vanustes või kutserühmades, sagedamad suitsetajatel kui mittesuitsetajatel jne. Elukoht, sugu, vanu, elukutse ja suitsetamine on seega paljude haiguste riskiindikaatorid. Riskiindikaatorite tundmine aitab välja selgitada suure riski rahvastikurühmi kui sihtrühmi, kelle hulgas oleks sobiv rakendada profülaktilist sekkumist või korraldada sihipäraseid arstlikke läbivaatusi. Põhjuslikkus ehk kausaalsus on mitmekülgset käsitlemist leidnud filosoofias ning eriti teaduse metodoloogias. Otsesed ja vahepõhjused. Piisav põhjus ja tarvilik põhjus. Tegelikult on igas põhjuslikus olukorras peaaegu alati võimalik eeldada vahepõhjuste olemasolu. Põhjuse ja hiaguse vahelist seost võib illustreerida mudeline- põhjuslikkuse ahelana. Põhjus, mis omaette pole piisav põhjus, on kaaspõhjus. Haiguse tarvilik põhjus on põhjus, mis peab olema, et haigus tekiks. Epidemioloogia uuringukavad. (1) Kohortuuring. Ekspositsioon (ehk eksponeeritus).
Igal psüühilisel kvaliteedil on oma kvantitatiivne külg, seega on psüühilised nähtused ja nendele tuginev käitumine mõõdetavad. Ka uuritava nähtuse kategoriseerimine on mõõtmine, mille puhul kasutatakse nominaalskaalat. TEADUSLIK PSÜHHOLOOGIA (psühhonoomia) lähtub vertifitseeritavast, objektiivsest ja tõenduspõhisest faktidele tuginevast materjalist ning seab nurgakiviks printsiibi, et ARVAMUS EI OLE SAMA, MIS FAKTIKINDEL TEADMINE. Teadusliku psühholoogia metodoloogias ja uurimismeetodite alases terminoloogias on põhimõisteteks mõiste MUUTUJA(variaabel). Need tegurid, ärritajad ja tingimused, mille muutumise toimel võivad muutuda ka isiku psüühilised protsessid ja käitumuslikud reageeringud, on SÕLTUMATUD MUUTUJAD. Need muutused katseisiku käitumises, seisundis, füsioloogilistes ilmingutes, mis muutuvad sõltumatute muutujate toimel, on SÕLTUVAD MUUTUJAD. 1.3 PSÜHHOLOOGIA HARUD
Kohandatav meetod julgustamaks inimesi jagama oma arusaamist maailmast või mistahes teemast. Osalejad peavad andma nõusoleku, tuleb tagada konfidentsiaalsus ja luba andmeid avalikustada, tuleb kasutada väärikalt ja hoolikalt. Mitme meetodi kasutamisel on tähtis välja tuua põhjendus, miks erinevaid meetodeid kasutatakse ning kirjeldada selgelt, kuidas nad omavahel seotud on. Lisaks iga meetodi kasutamise kirjalikule kirjeldamisele on kasulik visualiseerida erinevate meetodite kasutamist metodoloogias tervikuna. ( lk 117 121) Hetkel tundub, et mina kasutaksin intervjuusid ja küsimustikke. Juhtumiuuringu läbiviimine vajab veel täpsemat selgitamist. 4.4 Eelhindamise ja analüüsi kaalumine Hindamine on millegi väärtuse kindlaks tegemine ning selle väärtuse üle otsustamine. Analüüsimine on mingi asja detailne uurimine, et avastada selle tähendust; teaduslikumas tähenduses on see millegi osadeks või põhiomadusteks jagamine. Meetodite kasulikkust ja
Kolmandaks on ,,autoriteet'' mis reg. Seaduste, normide ja tavade abil liikumist ja mahutite lahtiolekut aed-ruumilistes toiminkutes. Ajageograafia abil on võimalik uurida ka seda, kuidas erinevad indiviidid ja inimkooslused kasutavad linnaruumi. Biheivorismi ka kritiseeriti. Probleemi nähti selles, et inimene oli oma kontekstist liigselt välja rebitud, inimene oli eraldatud teda ümbritsevast linnast. Samuti kritiseeriti joonistamise kasutamist biheiviorismi metodoloogias. 7 Humanism ja linnageograafia (lk 116-121) Humanistliku lähenemise taustaks linnageograafias oli kriitika loodusteadusel põhinevate universaalsete teooriate ja mõistete kasutamise kohta.Samuti peeti probleemiks kriitilise linnageograafia liiga strukturaalset lähenemist. Humanistlikus geograafias sai inimesest üksikindiviid, subjektiivne ja loov,mis ilmnes tähenduste, väärtuste, taotluste ja eesmärkide väljendumisel
Uskus, et areng on primaarselt juhitud geneetiliste protsesside poolt. "Küpsemisteooria" autor - bioloogiliste mehhanismide kompleksi, mis suunavad arengut, nimetatakse küpsemiseks. Tema peamine väide seisnes selles, et ajaliselt piiratud bioloogilise arengu protsessid on erinevate võimete ilmnemiseks eriti olulise tähtsusega. Tema huvid: motoorika ja taju areng. Seda ta pidas normaalsete tingimuste juures möödapääsmatuks ja automaatseks. Innovatsioonid metodoloogias aitasid areneda uurimistöödel. Järgmine aste - koolkondade kujunemised (1914 - 1927). Olulised punktid: 1) rajatu alus arengupsühholoogia empiirilisele baasile 2) arenes välja etoloogia ja sotsioboloogia (Lorenz, Dawrin, Tinberger) 3) arengupsühholoogia oli ikka veel mõjutatud rekapitulatsiooni teooriast (onto-fülo suhe), sisse tuleb Pavlov (who let the dogs out) ja tema õppimisteooriad. Pavlov oli füsioloog, mitte psühholoog.
21 Mutatsioon ja SNP analüüs, genoomi kaardistamine: Kõrgtihedusega oligonukleotiidkiibid. Mutatsioonikiibid nt. ATM, CFTR, BRCA1, HIV jaoks.Suuremahuline genotüpiseerimine. Võrdlev hübridiseerimine näitas 4000 SNP-i kahe pärmitüve vahel (Science 1999).Inimgenoomis 2,3 Mb ca 3000 SNP-i. Kandidaatgeenide evaluatsioon kõrgvererõhu tõve korral (Nat. Genetics 2000) Viimase aastakümne olulisem läbimurre molekulaarbioloogia metodoloogias Miks esineb vajadus kiipide järele? 1.Uurimaks genoomi mutatsioonide osas mitmetes geenides 2.Uurimaks genoomi SNP-de osas tuvastamaks aheldatust 3.Uurimaks toiduaineid potensiaalsete patogeenide tuvastamiseks 4. Transkripti olemasolu ja koopianumbrite leidmiseks kas genoomses DNA-s või transkribeeritud RNA Mikrokiipide tehnoloogiad: Esineb kaks põhilist mikrokiibi valmistamise tehnoloogiat mis mõnevõrra kattuvad: 1. Oligonukleotiidide süntees in situ kiibil endal: n
kordab. Uskus, et areng on primaarselt juhitud geneetiliste protsesside poolt. "Küpsemisteooria" autor - bioloogiliste mehhanismide kompleksi, mis suunavad arengut, nimetatakse küpsemiseks. Tema peamine väide seisnes selles, et ajaliselt piiratud bioloogilise arengu protsessid on erinevate võimete ilmnemiseks eriti olulise tähtsusega. Tema huvid: motoorika ja taju areng. Seda ta pidas normaalsete tingimuste juures möödapääsmatuks ja automaatseks. Innovatsioonid metodoloogias aitasid areneda uurimistöödel. A. Binet (1857-1911) Tegeles väikelaste mõtlemise eksperimentaalse uurimisega. Tema üks huviobjekte oli vaimne puudulikkus. St ta suhtus väga kriitiliselt vaimse puudulikkuse diagnoosidesse, mida Pariisis arstid panid. Üks diagnoosis vaimse mahajäämise, teine eitas seda suur segadus. Seetõttu tekkis olukord, kus Binet leidis vajaduse luua intelligentsustesti. 1905.a avaldas Binet ja Simoni skaala.
Gesell ei jaganud õpetaja vaadet ontogeneesi ja fülogeneesi vahel. Ta uskus et areng on primaarselt juhitud geneetiliste protsesside poolt. Küpsemisteooria- bioloogiliste mehhanismide kompleksi, mis suunavad arengut, nimetatakse küpsemiseks. Ajaliselt piiratud bioloogilise arengu protsessid on erinevate võimete ilmnemiseks eriti olulised nähtused. Teda huvitas motoorika ja taju areng- seda pidas ta normaalsete tingimuste juures möödapääsmatuks ja automaatseks. Tema innovatsioonid metodoloogias aitasid oluliselt arendada uurimistööd. 1914-1927 - Rajati alus arengupsühholoogia empiirilisele baasile (me oleme seda uurinud, meil on olemas standardiseeritud meetodid, on olemas valim ja grupid ja saame öelda mida need metoodikate abil leitud vastused tähendavad- elust enesest). - Arenes välja etoloogia (Darwin, Lorenz, Tinberger) ja sotsiobioloogia Arengupsühholoogia oli ikka veel mõjutatud rekapitulatsiooni teooriast?? - I.Pavlov- füsioloog. Õppimisteooriad
Iga indiviid on eelkõige see, mis ta on vastava rahvusliku iseloomu kaudu. Seega, Herder tõi sisse ajaloolise meetodi: tema küsimuseks oli mitte nagu valgustusaja filosoofide, et kas mingi asi on ratsionaalne, hea või halb jne., vaid 'kuidas mingi konkreetne asi on saanud selleks, mis ta on'. Selles mõttes võib öelda, et iga asi on õigustatud omas ajas - viib sisse ajaloolise relativismi, mis metodoloogias osutus väga tähtsaks ja viljakaks. Herderi seisukohalt see, et maailma on jagatud erinevateks rahvusteks ja keelteks on mitte halb, mis vajab muutmist, vaid hea - vastandub valgustusfilosoofidele, kes pooldasid ühtset universaalset inimkonda. Kirjeldada John Berry 4 akulturaltsiooni strateegiat 1) Assimilatsioon Kujutab endast sarnaseks muutumise protsessi. Täielik sulandumine, väiksemad grupid sulanduvad
Tõde – uskumus ja maailm. VI. 3. Loeng. Kas teadmiste ja arusaamade hindamiseks leidub üldine alus või on teadmised alati millegi või kellegi suhtelised ja seega alati kellegi jaoks tõesed, kellegi teise jaoks väärad – ehk ratsionalismi ja relativismi vaidlus. Argumendid selles vaidluses. Formaalsete teaduskäsituste üldine analüüs. VII. 4. Seminar. Teaduse ja libateaduse eristamise katse Imre Lakatose uurimisprogrammide metodoloogias. Miks Imre Lakatosi arvates ei ole võimalik anda filosoofilist teaduslikkuse määratlust tuginedes induktivistlik-empiristlikule vaatekohale ega ka falsifikatsionismi abil. Millise teaduslikku kriteeriumi ta ise välja pakub? Kas minu teadusalas on selliseid uurimisprogramme nagu Lakatos kirjeldab? Kas pseudoteaduses ei võiks samasuguseid leiduda? Mis teeb eristuse? Kas iga taandarenev programm ikka on pseudoteaduslik
Õigusteksti üldarusaadavuse tagatisena taotletakse kolme komponendi eristamist ning iga komponendi asjakohast käsitlemist: Seaduskeel = õigusteaduse oskuskeel + üldkeel + reguleeritavate alade oskuskeel Õiguse tõlgendaja saab oma tööd alustad alles siis, kui tema käes on osa objektiivsest (sh kunagi kehtinud) õigusest. Objektiveeritud tähendab vaid kirjapandud õigust. Õiguskeele keelelis-filosoofiline uurimine on õigusteaduse metodoloogias oluline. Mõistmaks objektiivset õigust kui tähemärkide süsteemi (+ kui keelelist väljendust), peab temast esmalt kui keelest selle normatiivses tähenduses aru saama. Taoline arusaamine peab eelnema õiguse realiseerimisele üksikjuhul, õiguse rakendamisele, õiguse konkretiseerimisele kaasuse suhtes. Keelefilosoofiliste üksikteemade sügav käsitlus on jurisprudentsi seisukohalt vastuvõetav, kui see aitab lahendada õigusteaduse nn. standardprobleeme :
Lippmann’i poolt). See kulmineerus 1903 APSA (American Political Science Association) loomisega. 1949 loodi IPSA Kanada, USA, Prantsusmaa ja India eestvõttel. Eesti liitus 1994. Peamine vahe USA ja Euroopa politoloogide vahel on, et Euroopa politoloogid rõhuvad rohkem traditsioonilisele lähenemisele, nt Platoni, Aristotelese filosoofia jõudmaks tänapäeva politoloogiasse. Lisaks on erinevus ka metodoloogias – USA-s kasutatakse tunduvalt rohkem kvantitatiivset, Euroopas kvalitatiivset lähenemist, kuigi viimastel aastatel on ka Euroopas see suund laienenud. Biheivioristlik lähenemine Aluse pani Chicago koolkond, mis oli üks esimesi tõsisemaid koolkondi politoloogias. Biheiviorismi aluseks on poliitika vaatlemine inimkäitumise süsteemis ehk tähtsad pole institutsioonid vaid indiviidid. Selle raames hakati uurima poliitilise käitumise põhjuseid
ligikaudsete prototüüpide loomise, mis võimaldavad hinnata erinevaid lahendusi, tuvastada puudusi ja näidata ära lahendusvariantide teostatavus. Pidev arutelu valimiga ning neilt saadav tagasiside võimaldab hinnata lahendusi saidi arendamiseks ja kujundab lõplikku hinnangut projektile. Lõppkokkuvõttes hakkab valim jälgima saidi kasutamist ning aitab kaasa selle pidevale kaasajastamisele ja parandamisele. Potentsiaalsete kasutajate valimi koostamine on seega metodoloogias keskse tähtsusega, kuna valim: tagab reaalsete olude arvestamise ning annab projektile hinnanguid ja tagasisidet; annab andmeid ja ideid, samuti võimaldab teha kogemustest lähtuvaid otsuseid. Viimatinimetatu seisukohast annab valim võimaluse katsetada erinevate lahenduste sobivust ning võimalikke tehnoloogilisi piiranguid saidi ja kasutaja suhtlusele ning saidile juurdepääsule. 2.3.2 Kasutatavuse põhimõtted
annaabi.ee 
