1. METEOROLOOGIA - teadus maa atmosfri ehitusest, omadustest ja protsessidest, meteoroloogilistest elementidest. KLIMAtOLOOGIA - uurib kliima tingimusi,vtmeid 3.HU KOOSTISOSAD - lmmastik 78%, hapnik 21%, argoon 0,93%, ssihappegaas 0,03%, veeaur, aerosool 6.Peamisteks pikeseneelajateks on: TROPOSFRIS- pilved, veeaur, aerosool STRATOSFRIS - osoon 7.HUTEMP, HURHU JA HU TIHEDUSE SEOS - jahe hk on raskem seega on tihedam ja avaldab maapinnale rohkem rhku. 11.PIKESEKIIRGUSE HULK SLTUB - pilvedest, pikese krgusest, hus olevast veeaurust, koha kaugusest ekvaatorist jne 12
b) Radiatsiooniline – tekib maapinnalt ja taimede lehtedelt öösel soojuse tugeva efektiivse väljakiirgamise tagajärjel, mistõttu maapind, taimelehed ja nende mõjul ka maapinnalähedane ja taimestikus olev õhukiht jahtub. Radiatsiooniline öökülm tekib vaiksel selgel ööl, tavaliselt suhteliselt kõrge ööpäeva keskmise temperatuuri juures. 10. millised on öökülma tekkimist ja kujunemist mõjutavad tegurid? Üldise temperatuuri foonil mõjutavad meteoroloogilistest teguritest öökülma kujunemist kõige rohkem pilvitus, õhuniiskus ja tuul. 11. mis on aluspinna soojusbilanss ja soojusbilansi võrrand? Soojusbilanss- termodünaamilisse süsteemi siseneva ja sealt väljuva soojushulga jaotus süsteemi koostisosade või süsteemis toimuvate protsesside vahel. B + P + H + T + F + V = 0, kus B on kiirgusbilanss, P ja H vastavalt soojusvoog aluspinnalt õhku või
¤ Nähtavuse selgus PÕHI NÕUDED VALGUSELE - küllaldane valgustihedus - ajaöine stabiilsus - teravate erinevuste puudumine tööpindade ja ümbritseva ruumi vahel - järskude varjude puudumine - ei pimesta otseselt ega kaudselt - annab edasi õigeid värve - on bioloogiliselt täisväärtuslik - on ohutu VALGUSTUSE LIIGID ¤ Loomulik (eelistatud valgus) - aastaajast sõltuv - päevaajast ja selle pikkusest sõltuv - meteoroloogilistest tingimustest olenev ¤ Kunstlik - üldvalgustus - kombineeritud valgustus üld- ja koht valgustus Kunst valgus peab vastama järgmistele väärtustele : - töölaud ja klaviatuur -400 lx - kuvari ekraan - 300 lx SOODNE VALGUS SÕLTUB: ¤ Silma tervisest nägemishäirega eelistab valgemat ruumi ¤ Vanusest ¤ Konkreetsed tööülesanded detailide suurus ,täpsus jne. VALGUSTUSE HINDAMINE - ruumi värvilahendus heledad suurendavad
Asimuut on horisontaalnurk, mida mõõdetakse meridiaani põhjasuunast päripäeva kuni antud jooneni(0 o-360o ). Asimuut on kas magnetiline või geograafiline (tõeline). N N B AA;B A AB;A Magnetilise ja tõelise meridiaani vahel on erinevus deklinatsiooninurga võrra. Kui deklinatsiooninurk on idasuunas, siis on erinevus +märgiga, kui lääne suunas, siis -märgiga. Deklinatsiooni suuruse saab teada kohapealsetest meteoroloogilistest teenistustest või kaardilehe allservast. Magnetilise pôhjapooluse liikumised on ööpäevased ja aastased. Deklinatsiooni suurus muutub ühes ja samas punktis. Aastane muutus 9', ööpäevane on 15'. Järelikult ei saa magnetilise meridiaani järgi joont orienteerida täpsemalt kui 15'. Täpsus 15' rahuldab meid paljudel juhtudel, kuid arvutustööde läbiviimisel on see tülikas. Ageom Amag tmag A1, A2, A3 - otseasimuudid A'2, A'3 - vastuasimuudid
Sisuliselt oleks õigem iseloomustada valgustustingimusi pinnaheledusega [1 cd/m2]. Seda tehakse aga harvem, sest arvutused on keerukamad ning heledusmõõturid on vähem levinud seadmed kui luksmeetrid. Tootmis- ja tööruumide valgustus liigitub kaheks: loomulik valgustus, tehisvalgustus. Loomuliku valgustuse korral muutub valgustustihedus ruumis väga ulatuslikult, sõltudes nii aastaajast, kellaajast kui ka meteoroloogilistest tingimustest. Sestap iseloomustataksegi loomulikku valgustust loomuliku valguse koefitsendiga ehk teguriga e, mille saab leida kasutades valemit: E sise e 100% , (1) Evälis kus Esise - valgustatus töökohal [1 lx] (mõõdetuna horisontaaltasapinnal, mis on 0,8 m kõrgusel maapinnast)
mõõtühikuks on kandela ruutmeetri kohta (cd/m2), mida varem nimetati nitiks. Kuigi sisuliselt oleks õigem iseloomustada valgustustingimusi eeskätt heledusega, tehakse seda praktikas harva selle näitaja raske määratavuse tõttu (arvutamine keerukas, heledusmõõturite vähedus). Loomuliku valgustuse korral muutub valgustustihedus ruumis väga ulatuslikult, sõltuvalt nii aastaajast, ööpäeva ajast kui ka meteoroloogilistest tingimustest. Seepärast iseloomustatakse loomulikku valgustust ruumis nn loomuliku valgustuse koefitsendiga ehk teguriga e: e= E sees × 100% E väljas Kus Esees- valgustustihedus ruumi antud punktis tinglikul töötasapinnal (horisontaaltasapinnal, mis asub 0,8 m kõrgusel põrandapinnast), lx.
on ohtlikul ringil või selle vahetus läheduses? Nurgalise vastulõike korral mõõdetakse määratavs punktis suunad vähemalt kolmele lähtepunktile.Tuleb jälgida,et lõikenurgad ε ja β ei oleks alla 30o ja üle 150o. Samuti ei tohi summa B+β+c asuda piirides 160o200o, st määratav punkt ei tohi astseda lähtepunkti läbiva ohtliku ringi läheduses. Vastulõikele omased puudusedsõltuvus meteoroloogilistest tingimustest mõõdistamine pole võimalik, kui tugipunktid asuvad suurtel kaugustel,mõõdistamine nõuab tihedamat punktivõrku kui otselõige. 28. Mis on seinapolügonomeetria eelis? Milliseid seinapolügonomeetria märkide süsteeme kasutatakse? Mis on seinapolügonomeetria puudus? Eristatakse konsool ehk ülekandevardaga märke ja reeperilaadseid märke.Viimaste puhul rajatakse käik piki abipunkte,kusjuures kasutatakse kahe
läände, seega on polaaralal valitsevaks idatuuled. Talvel tungib polaarõhk koos polaarfrondiga kesklaiustele ja vahel isegi subtroopikani. Frondi tsoonis kerkiva õhu pöörab Coriolis'i jõud tropopausi all itta ja tekitab seal tugeva läänetuule. Õhusaaste Õhusaaste allikaks võib olla nii looduslik kui tehislik protsess, mille käigus eraldakse õhku saasteaineid. Inimtegevusest pärinevate ainete kontsentratsioon sõltub piirkonda koondunud tööstuse iseloomust ja meteoroloogilistest tingimustest. Seetõttu on atmosfääri õhus püsivalt või perioodiliselt süsiniku-, lämmastiku-, väävli- ja lenduvaid orgaanilisi ühendeid. Enamik nendest saasteainetest satub atmosfääri ka looduslikest allikatest, kuid tööstusliku tootmise ja liikluse tagajärjel on neid linnade ja tööstuspiirkondade õhus märgatavalt rohkem kui mujal. Saasteainete kaugülekanne Saasteainete kaugülekanne mõjutab muidu puutumatu loodusega polaaralasid. Külma õhu kondenseerudes
jõgedesse, mis omakorda suubuvad ookeanidesse. Asi siiski nii lihtne ei ole, sest jõed saavad vett ka maa seest ning kaotavad seda ka maasse. Suur osa veest jõuab jõgedesse siiski pindmise äravooluga. Nii nagu muudeski veeringeosades, muutub sademete ja pindmise äravoolu vahekord nii ajas kui ka maa-alati. Ühesugune valingvihm põhjustab Amazonase dzunglis ja USA edelapiirkonnas täiesti erineva pindmise äravoolu. Pindäravool oleneb nii meteoroloogilistest teguritest kui ka maa-ala geoloogiast ja pinnamoest. Ainult umbes kolmandik maismaale langenud sademeveest voolab ojadesse ja jõgedesse ning jõuab neid pidi tagasi ookeanidesse. Ülejäänud kaks kolmandikku aurub, transpireerub või imbub maasse. Pindmist äravoolu võib ka inimene oma vajaduste rahuldamiseks kõrvale juhtida. Jõeäravool: vee voolamine vooluveekogus, nt jões USA Geoloogiatalitus määratleb jõeäravoolu (streamflow) kui jões või ojas voolavat veehulka.
Talvel on saabuva energiahulga kontrast troopilise ja polaarvööndi vahel suur, kuna pooluste suunal vähenevad nii keskpäevane kiirgus kui päeva pikkus. Suvele energiahulga erinevus laiuskraaditi väiksem, kuna Päikese madalam kõrgus suurematel laiustel kompenseeritakse pika päevaga. 39)Kuidas on võimalik, et parasvöötmes atmosfääri paisatud saastained sadenevad välja Arktikas? Saasteainete levik atmosfääris sõltub mitmetest faktoritest eelkõige meteoroloogilistest tingimustest, aga ka saasteallika asukohast ning teda ümbritsevatest hoonetest ja reljeefi isepärastusest. Ilmastikunähtused, nagu tuule suund ja kiirus, õhutemperatuur, pilvisus ja sademed mõjutavad oluliselt saasteainete levikut ning nende sisaldust atmosfääriõhus. Suure tuule korral toimub saateainete kontsentratsiooni lahjenemine tuule suunas ja saateained viiakse kaugemale, mistõttu ka maapinnal on saateainete kontsentratsioon madal.
rohkem on vastav ala veega piiratud. Merelise kliima väljakujunemist soodustavad eriti merepoolsed, Euroopas näiteks läänepoolsed õhuvoolud. Merelise kliimaga aladel esineb palju pilviseid päevi ja sageli udu. 42.Veekogude mõju maismaa niiskusreziimile. Auramine on ookeani pinnalt üldiselt väga suur, eriti ekvaatoriaalsetel ja troopilistel aladel. Mandril on auramine piiratud ja sõltub sademete hulgast vastavas piirkonnas, pinnase niiskusest, jõgede süsteemist ja meteoroloogilistest teguritest. Ookeanidel ja meredel tekkinud veeauru hulgad kanduvad õhuvooluga mandrile, kus nad põhjustavad sademeid. - seega on tavaliselt ookeanide ja merede läheduses õhuniiskus suurem ja sademeid rohkem kui kaugemal mandri sees. 43.Aluspinna iseloomu mõju kliimale. Kliima territoriaalseid erisusi kujundavad suurel määral geograafilised kliimategurid, s.o. maapinna kui aluspinna erinevused. Eriti sõltub aluspinna omadustest albeedo. Ka soojuse
Asimuut on horisontaalnurk, mida mõõdetakse meridiaani põhjasuunast päripäeva kuni antud jooneni(0o-360o ). Asimuut on kas magnetiline või geograafiline (tõeline). N N B AA;B A AB;A Magnetilise ja tõelise meridiaani vahel on erinevus deklinatsiooninurga võrra. Kui deklinatsiooninurk on idasuunas, siis on erinevus +märgiga, kui lääne suunas, siis -märgiga. Deklinatsiooni suuruse saab teada kohapealsetest meteoroloogilistest teenistustest või kaardilehe allservast. Magnetilise pôhjapooluse liikumised on ööpäevased ja aastased. Deklinatsiooni suurus muutub ühes ja samas punktis. Aastane muutus 9', ööpäevane on 15'. Järelikult ei saa magnetilise meridiaani järgi joont orienteerida täpsemalt kui 15'. Täpsus 15' rahuldab meid paljudel juhtudel, kuid arvutustööde läbiviimisel on see tülikas. Ageom Amag tmag A1, A2, A3 - otseasimuudid A'2, A'3 - vastuasimuudid
Ekspluatatsiooniline tootlikkus masina reaalne tootlikkus töödel, kus on arvestatud kõiki ajakulusid. 33-Nimetage ISO ja SAE poolt soovitatavad tootlikkuse kategooriad. (pole vastust) 34-Millest tingitud ajakadusid tuleks arvestada masina tegeliku tootlikkuse arvutamisel? Tehnilised-konstruktiivsed ajakaod Masina tööprotsessi tehnoloogiast tingitud ajakaod Töö organiseerimatusest tulenevad ajakaod Meteoroloogilistest tingimustest sõltuvad ajakaod Ettenägematud ajakaod 35-Milline on maksimaalne üldtunnustatud efektiivne tööaeg tunnis? Reeglina mitte üle 55 minuti tunnis. Kuid buldooseritel, skreeperitel jms on 50 minutit tunnis. 36-Mis on olemasolevate masinate veoarvutuste eesmärk? Nende liikumise ja töötamise võimalikkuse hindamine töötingimustes ja töökiiruse määramine. 37-Esitage masina normaalse liikumise tingimus?
soodustavatest teguritest nagu nt tuul, küllastusvajak jt. Ookeanil on maismaa esimene tingimus alati täidetud. Ka tuul on ookeanidel küllalt tugev , soojust mida on vaja aurumiseks saab ookean päikesekiirguse näol ja soojade hoovuste arvelt. Aurumine on seetõttu ookeani pinnalt üldiselt väga suur, eriti ekvatoriaalsetel ja troopilistel aladel . Mandil n aurumine piiratud ja sõltub sademete hulgast vastavas piirkonnas, pinnase niiskusest, jõgede süsteemist ja meteoroloogilistest teguritest. Ookeanidel ja meredel tekkinud veeauru hulgad kanduvad õhuvooluga mandrile, kus nad põhjustavad sademeid - seega on tavaliselt ookeanide ja merede läheduses õhuniiskus suurem ja sademeid rohkem kui kaugemal mandri sees. · Atmosfääri üldine tsirkulatsioon Kiirgusbilansi ebaühtlus ja sellest tingitud temperatuuri ja õhurõhu erinevused maakeralkutsuvad esile püsivaid või aastaaegadega muutuvaid õhuvoole nn. atm üldise tsirkulatsiooni
kasutamisel. Arvutatakse lähtudes tehnilisest tootlikkusest järgmise seosega: Te = Tt x Ke , milles:Tt --tehniline tootlikkus; Ke --koefitsient, mis arvestab kõikvõimalikke ajakadusid masina tegelikus tööprotsessis. Masina tegelikus tööprotsessis esinevad ja tootlikkuse arvutamisel arvestatavad tööaja kaod: 1 --tehnilis- konstruktiivsed; 2 --masina tööprotsessi tehnoloogiast tingitud; 3 --teostatavate tööde organiseerimisest põhjustatud; 4 --meteoroloogilistest tingimustest sõltuvad; 5 --igasugustest ettenägematutest põhjustest tingitud. Eeltoodud tootlikkuse arvutuse metoodika baseerub GOST-i soovitustel. 33-Nimetage ISO ja SAE poolt soovitatavad tootlikkuse kategooriad. Tsüklilise tööprotsessiga masinate arvutuslik tootlikkus arvutatakse järgmise üldvalemiga: Ta = 60 / t x Te x V x ,milles: t --arvutuslik tsükli aeg sek -- (PTA); Te--efektiivne tööaeg tunnis; V --ühe tsükliga väljastatav toodangu maht m3; --materjali tihedus t /m3.
(pinnasteedel 18 km/h ja puitkilpteedel 17 km/h). Kokkuvõttes selliste teede maksumus on 30 % madalam teistest teedest. 32. Talveteed puidutranspordil. Talveteed (lume- ja jääteed) võeti kasutusele Karjalas 1926. aastal. Jääteede eeliseks võrreldes teiste teedega on nende madal maksumus ja lisaks veel see, et saab kasutada teedena külmunud järvi, jõgesid, külmunud soid. Põhipuuduseks on see, et saab neid kasutada sessoonselt ja väga palju sõltuvad meteoroloogilistest tingimustest. Talveteed rajatakse kahesuunalised. Jäätatakse ainult koormaga liikumise suund. Jäätee rajamine. Esmalt juuritakse teeribalt kännud, siis tasandatakse buldooseriga maapind. Peale maapinna külmumist ja esimesi lumesadusid tuleb lumi tihendada rulliga, sobivaks temperatuuriks lume tihendamisel on 5º...-8º. Edasi toimub renni sisseajamine sügavusega 20 cm vastava rennilõikajaga. Renni ülevalamist veega alustatakse siis, kui temperatuur on 5º...-15º
Paepinda imbunud vesi jätkab siit teekonda kivimi lõhesüsteemides ja leiab äravoolu kõrgendiku nõlvadek avanevates veerohketes allikates, andes alguse paljudele Põhja-Eesti jõgedele. Karstinähtus on levinud ka Loode-Eestis ja läänesaartel. 15. Jõgede äravoolu režiim ja toitumine Igale sadememillimeetrile, mis langeb 1m2 suurusele pinnale, vastab 1l vett. Pindmine äravool – mööda maapinda lähima vooluveekogu poole voolav sademevesi. Pindäravool oleneb nii meteoroloogilistest teguritest kui ka maa-ala geoloogiast ja pinnamoest. Ainult umbes kolmandik maismaale langenud sademeveest voolab ojadesse ja jõgedesse ning jõuab tagasi ookeanidesse. Ülejäänud kaks kolmandikku aurub, transpireerub või imbub maasse. Pindmist äravoolu võib ka inimene oma vajaduste rahuldamiseks kõrvale juhtida. Valgala – pideva piiriga suletud ala, kuhu langevad sademed voolavad ära kontsentreerituna ühte punkti.
veega piiratud. Merelise kliima väljakujunemist soodustavad eriti merepoolsed, Euroopas näiteks läänepoolsed õhuvoolud. Merelise kliimaga aladel esineb palju pilviseid päevi ja sageli udu. Veekogude mõju maismaa niiskusreziimile. Auramine on ookeani pinnalt üldiselt väga suur, eriti ekvaatoriaalsetel ja troopilistel aladel. Mandril on auramine piiratud ja sõltub sademete hulgast vastavas piirkonnas, pinnase niiskusest, jõgede süsteemist ja meteoroloogilistest teguritest. Ookeanidel ja meredel tekkinud veeauru hulgad kanduvad õhuvooluga mandrile, kus nad põhjustavad sademeid. seega on tavaliselt ookeanide ja merede läheduses õhuniiskus suurem ja sademeid rohkem kui kaugemal mandri sees. Aluspinna iseloomu mõju kliimale. 7
Juurestik Kas juurestiku suurus on sõltuvuses taimede elueast? Millises pinnases haruneb juurestik rohkem? Vee liikumine taimes Vee liikumise taimes tagab transpiratsioonivool Suurematel kaugustel trahheede ja trahheiidide kaudu, väiksematel kaugustel rakukestade ja –vaheruumide süsteemi ja vakuoolide katkendliku süsteemi kaudu Transpiratsioon ◦ Stomataarne: õhulõhede kaudu ◦ Kutikulaarne: kogu lehe pinna kaudu Transpiratsioon sõltub meteoroloogilistest tingimustest Veevaeguse tõttu suureneb imev jõud, mis ulatub juurteni Taimemahl: 0,1-0,4% org. ja anorgaaniliste ainete ebapüsiv vesilahus Gutatsioon: juurerõhu mõjul hakkavad taimed lehtede kaudu taimemahla eraldama. Taimede veebilanss Veekao vähendamiseks ◦ Kutiikula, vahakirme, karvad jne ◦ Vee kiire toimetamine juurtest lehtedesse Fotosünteesi kulgemiseks vajalik klorofülli sisaldavate rakkude tihe kontakt välisõhuga ◦
40% väiksem kui 1979-1982 aastal arvutatud keskmine. 1996 aasta märtsis oli osooni hulk ainult 24% väiksem kui 1979-1982 keskmine. 1997 aasta märtsi algul oli osoonikihi paksus Arktika kohal 280Dü ja 24-ndal märtsil 1997 koguni 219Dü.Teadlaste arvates on osooni kadu Arktika kohal küll väiksem kui Antarktika kohal, kuid seal on ka olulised sarnasused. Osoonikihi mõneti erinev olukord poolustel on tingitud Arktika ja Antarktika erinevatest meteoroloogilistest tingimustest. Nimelt on vaid Antarktikas küllalt soodsad temperatuurid (alla -80 kraadi) polaarsete stratosfääripilvede tekkeks. Neid pilvi moodustavate osakeste pinnal aga toimuvad intensiivsed osoonikhti hävitavad protsessid, millest on juttu edaspidi. E. Kyrö(1993) andmeil on Antarktika madal ja keskatmosfääri tähtis mõjutaja talvel Antarktika mandri ümber moodustuv läänetuulte vöö. Nendest tuultest on muuseas nime saanud ka nn "möirgavad neljakümnendad". Talvel on need
kõrge kontsentratsioon saastekompleksis. Leeliselise õhusaaste osakaal moodustab üldisest õhusaastest ca 10%, mis tekib näiteks metallurgiatehastes ja tsemendivabrikutes, maapealsetes karjäärides, põlevkivitööstuse ettevõtetes, transpordis jm (Degtjarenko 2010: 3). Tööstustest õhku paisatud tolmu mõju taimedele võib olla neutraalne, stimuleeriv või toksiline sõltuvalt liigist, saaste komponentide kontsentratsioonist, tolmu sadestuse tasemest ja meteoroloogilistest tingimustest. Enamik uuringuid on näidanud tolmu kahjulikku mõju taimestikule (Pärn, Mandre 2010: 88). Tavaliselt räägitakse õhusaaste mõjust rohkem hapestumise kontekstis ja on laialt teada happevihmade temaatika, siis Eestis on erandlikult tegemist hoopis aluselise sadenemise fenomeniga. Kaltsiumirikaste heitmete atmosfäärsest sissekandest tingitud olulisemad 18
soojusjuhtivuse ja soojuskiirguse abil ei suudeta termilist tasakaalu säilitada ning organismi ülekuumenemise vältimiseks lülitub sisse higieritus.soojuse äraandmine kopsude kaudu toimub 1) vee aurumisel alveoolide ja hingamisteede pinnalt ja 2) väljahingatava õhu eelneva soojendamise arvel. Organismi soojuskaod suurenevad ka külma õhu hingamisel, mis hingamisteedes soojeneb. Higi aurumise intensiivsus sõltub meteoroloogilistest tingimustest: õhutemp-st, - niiskusest ja liikumisest. Juhul kui õhk on 100 % veeaurudega küllastunud, higi aurumist naha pinnalt ei toimu ja soojuse äraandmine teostub soojusjuhtivuse kaudu. Seetõttu on mõistetav, miks inimene talub kuivas õhus kõrgemat temp-i kui niiskes. Ujumisel on vee aurumist naha pinnalt ei toimu ja termoregulatsioon teostatakse soojusjuhtivuse ja soojuskiirguse teel. Kuna vee soojusjuhtivus ja
soojusjuhtivuse ja soojuskiirguse abil ei suudeta termilist tasakaalu säilitada ning organismi ülekuumenemise vältimiseks lülitub sisse higieritus.soojuse äraandmine kopsude kaudu toimub 1) vee aurumisel alveoolide ja hingamisteede pinnalt ja 2) väljahingatava õhu eelneva soojendamise arvel. Organismi soojuskaod suurenevad ka külma õhu hingamisel, mis hingamisteedes soojeneb. Higi aurumise intensiivsus sõltub meteoroloogilistest tingimustest: õhutemp-st, - niiskusest ja liikumisest. Juhul kui õhk on 100 % veeaurudega küllastunud, higi aurumist naha pinnalt ei toimu ja soojuse äraandmine teostub soojusjuhtivuse kaudu. Seetõttu on mõistetav, miks inimene talub kuivas õhus kõrgemat temp-i kui niiskes. Ujumisel on vee aurumist naha pinnalt ei toimu ja termoregulatsioon teostatakse soojusjuhtivuse ja soojuskiirguse teel. Kuna vee soojusjuhtivus ja
Olenevalt puistu koosseisust, juurdekasvust ja vanusest langeb igal aastal metsaalusele maapinnale 2...7 t/ha orgaanilist ainet - varist. Teatud osa orgaanilisest ainest satub mulda mullavarisena- juurte, eriti peente juurte hukkumisel. Varis kujutab endast looduslikku väetist, millega osa mullast hangitud toiteelementidest antakse mulda tagasi. Rohkesti varist annavad ka alusmets ja -taimestik. Sarapuu alusmets võib 14 aasta vanuses noorendikus anda 26% kogu varisest. Varise hulk oleneb ka meteoroloogilistest tingimustest: põuastel aastatel on varist vähem. Segapuistutes on varist tavaliselt rohkem kui puhtpuistutes. Et põhiline osa mineraalainetest asub lehtedes ning peentes okstes ja juurtes, siis langeb puistu eluea jooksul koos varisega mulda tagasi 86...90% mullast hangitud lämmastikust ja 83...89% tuhaelementidest. Maapinnale varisenud varis moodustab seal enam-vähem stabiilse orgaanilise aine kihi, mida nimetatakse metsakõduks. Selle pealmises osas on taimeosad säilitanud
annaabi.ee 
