..................................................................................................8 METEORIIDIKRAATRI AVASTUSE KINNITAMINE.................................................................................10 LISAD.....................................................................................................................................................................13 2 Sissejuhatus Meteoriitikaga on Eestis tegelenud nii geoloogid, astronoomid kui ka asjaarmastajad ning nende töid on koordineerinud Eesti Teaduste Akadeemia Meteoriitika Komisjon, mille baasasutus on TTÜ Geoloogia Instituut. () Eestisse langenud taevakivide uurimine algas 1821. aastal, kui Kaiavere külla Põhja- Tartumaal langes inimpeasuurune kivimeteoriit. Kokku on Eestis andmeid viie meteoriidi langemise kohta, kuid neist on leitud ja kollektsiooni talletatud neil. Kui võrrelda kõiki Maale
Pallasiit on kivi-raudmeteoriit ning selles esineb ligikaudu võrdselt niklit ja rauda. Mesosideriit Esimesel moodustab metalliline raudnikli osa suhteliselt omapärase karkassi, mille pooridesasetsevad silikaatide kristallid. Mesosideriitides on pilt vastupidine: metalliga on täidetud silikaatse karkassi poorid. 3. Meteoriidid ja meteoriidikaatrid Eestis Eest Teaduste Akadeemia Meteoriitika on koordineeritud meteoriitikaga tegelenud geoloogid. Kui Kaiaverre langes 1821. aastal meteoriit, algas ka Eestis taevakivide uurimine. Eestis on andmeid viie meteoriidi kohta, mistõttu oleme maailmas ka ,meteoriitide lemmikkohal. Tolleaegses kirjasõnas on avaldatud ka langemise asjaolusid, tänu millele on võimalik ka tänapäeval teha olulisi järeldusi langemiste kohta. Selle tõttu on ka rahva haridus tase oluliselt tõusnud ja asustatud piirkondades jäid päevasel ajal need loodus nähtused harva nähtamatuks
annaabi.ee 
