................................................................3 NEUGRUNDI EELLUGU......................................................................................................................................5 NEUGRUNDI STRUKTUURI AVASTAMINE..................................................................................................6 STRUKTUURI KIRJELDUS................................................................................................................................8 METEORIIDIKRAATRI AVASTUSE KINNITAMINE.................................................................................10 LISAD.....................................................................................................................................................................13 2 Sissejuhatus Meteoriitikaga on Eestis tegelenud nii geoloogid, astronoomid kui ka asjaarmastajad ning
kõrgune Aafrika suurune Aphrodite maa Pinnavormid ja koostis Ishtari maa lääne osas asub Lakshmi platoo, millest ida suunas reljeef muutub Kõige rohkem pakub huvi Beta piirkond, mis on eraldiseisev kõrgem ala Beta piirkonnas on kaks suurt vulkaani: Theia ja Rhea Kokku on Veenuse pinnal leitud 100 000 väikest ja mitsada suurt vulkaani, neist mõned võivad olla praegugi aktiivsed. Suurima meteoriidikraatri Mead'i läbimõõt on 280 kilomeetrit Pinnavormid ja koostis Maavärinad Planeedi pind sarnaneb kivikõrbega Pinna keskmine vanus on miljard aastat Veenuse kõrgendikud on kaetud raskemetallikirmetisega Pöörlemine ja orbiit Ringikujuline orbiit Veenuse aasta kestab 225 maist ööpäeva Vastassuunaline pöörlemine
Vedel vesi puudub. Veenusel on kuni 3 km kõrgusi mägesid, 2 km sügavune, 1500 km pikkune ja 150 km laiune lõhe ning vulkaan, mille jalami läbimõõt on 300-400 km. Kokku on Veenuse pinnal leitud 100 000 väikest ja mitusada suurt vulkaani, neist mõned võivad olla praegugi aktiivsed. Voolav laava on tekitanud voolusänge, neist suurima pikkus on ligi 7000 km. Muidugi on Veenusel ka suur hulk meteoriidikraatreid, kuid vähem kui vulkaanikraatreid. Suurima meteoriidikraatri Mead'i läbimõõt on 280 kilomeetrit. Veenusel on üsna sageli ka maavärinaid. Planeedi pind sarnaneb kivikõrbega. Pinnaseproovid ja pinnafotod näitavad normaalse maise koostisega tardkivimite (graniit) olemasolu. Veenuse tasandikud koosnevad põhiliselt basalt- laavast. Oma osa võib olla ka tuule poolt kantud vulkaanilisel tuhal ja liival. Pinna keskmine vanus on miljard aastat, vaid vulkaanilis-tektoonilistel kõrgendikel on näha
katab seda mereliiv Pinnamood Hiiumaa kõrgeim punkt on Tornimägi(68m) Tahkuna poolsaarel ja läänerannikul on luiteahelikke (Leemeti mäed), Tahkuna ps lisaks ka rannaluiteid Hiiumaa lõuna- ja idaosas leidub madalaid oose (Emmaste ja Männamaa vahel) ja moreentasandikke Eriti tasane on maapind saare kaguosas Käina ümbruses, kus pinnakatte moodustavad moreen ja viirsavi. Kärdlast kagus Paluküla-Partsi-Tubala alal paikneb Kärdla meteoriidikraatri ringvall Kärdla lähedal on Helmerseni kivid Leidub rändrahne(26)nt: Kukka kivi (P-42m) Kliima Ümbritseva mere tõttu valitseb parasvöötme mereline kliima Talved on soojemad kui mandri-Eestis (veebruari keskmine õhutemp. -3,5 : -4,5°C ) Suved on veidi jahedamad ( juulis keskimine õhutemp. +16,5 : +17°C) Päikesepaistelisi ilmasid on rohkem ja vihma vähem Kevadine õidepuhkemine algab paar nädalat hiljem ( jää sulamine) ning sügis venib pikemaks
Kõrgematest aladest Beta regioonis on kaks suurt vulkaani: Theia ja Rhea suurema kraatri läbimõõt on 60-90 km Ishtari maa lääneosas asuval Lakshmi platool asub kaks kraatrit, mis meenutavad vulkaanilisi kaldeerasid Marsilt Veenuse pinnal on 100 000 väikest ja mitusada suurt vulkaani Puuduvad väiksemad meteoriidikraatrid, sest neid tekitavad meteoorid põlevad tihedas Veenuse atmosfääris lihtsalt ära Veenuse geograafia (4) Suurima meteoriidikraatri läbimõõt on u. 280 km Tihti on meteoriidikraatrid parvena koos, sest suur meteoriit on tihedas atmosfääris purunenud Veenusel paiknevate basaltide vanus on umbes 800 miljonit aastat Veenuse pind on põhjalikult muutunud 300-500 miljonit aastat tagasi Veenuse pinnas Pinnas on vulkaanilise koostisega, tõenäoliselt koosnevad Veenuse tasandikud peamiselt basalt-laavast, tuul kannab laiali ka vulkaanilist tuhka ja liiva
Pinnavormid Pinnavormidelt on Veenus üsna sarnane Maaga. Veenus on üldiselt tasane, rohkem kui pool pindalast mahub poolekilomeetrilisse kõrgusvahemikku. Veenuse pinnalt on kokku leitud 100 000 väikest ja mitusada suurt vulkaani, neist mõned võivad olla praegugi aktiivsed. Voolav laava on tekitanud voolusänge, neist suurima pikkus on ligi 7000 km. Muidugi on Veenusel ka suur hulk meteoriidikraatreid, kuid vähem kui vulkaanikraatreid. Veenusel oleva suurima meteoriidikraatri läbimõõt on 280 kilomeetrit. Veenusel on üsna sageli ka maavärinaid. Planeedi pind sarnaneb kivikõrbega. Pinnaseproovid ja pinnafotod näitavad normaalse maise koostisega tardkivimite (graniit, basalt) olemasolu. Veenuse tasandikud koosnevad põhiliselt basalt-laavast. Oma osa võib olla ka tuule poolt kantud vulkaanilisel tuhal ja liival. Pinna keskmine vanus on miljard aastat, vaid vulkaanilistel kõrgendikel on näha nooremaid moodustisi, kuid need katavad tühise osa pinnast
leitud meteoriite, mis tabasid Maad tuhandeid aastaid tagasi. 10 tonnist jääst eraldati ligi 2000 mikrometeoriiti. Meteoriidikraatrid · Suurte meteoriitide põrkumisel maapinnaga toimub plahvatus, mille ajal meteoriit pihustub ja jätab järele hiidkraatri · Aastas langeb Maale tuhatkond meteoriiti, millest leitakse 1015 · Kraatreid tekitavaid hiidmeteoriite langeb sajandi kohta vähem kui üks · Praegu on maal teada üle 200 tõenäolise meteoriidikraatri või nende rühma Kasutatud kirjandus · "Täheatlas" Jaak Jaaniste ja Enn Saar, 1990 · "Universum" Rein Veskimäe, 1998 · "Tähistaeva saladused" Chris Oxlade, 2001 · http://et.wikipedia.org/wiki/komeet · http://et.wikipedia.org/wiki/asteroid · http://et.wikipedia.org/wiki/meteoor · http://et.wikipedia.org/wiki/meteoriit TÄNAME KUULAMAST!
Kokku on Veenuse pinnal leitud 100 000 väikest ja mitusada suurt vulkaani, neist mõned võivad olla praegugi aktiivsed. Voolav laava on tekitanud voolusänge, neist suurima pikkus on ligi 7000 km. Mandrilaamade liikumisele tüüpilised elemendid siiski puuduvad, selle põhjuseks peetakse kõrgemast temperatuurist tingitud Veenuse koore väiksemat paksust ja suuremat painduvust. Muidugi on Veenusel ka suur hulk meteoriidikraatreid, kuid vähem kui vulkaanikraatreid. Suurima meteoriidikraatri Mead'i läbimõõt on 280 kilomeetrit. Peaaegu täielikult puuduvad meteoriidikraatrid läbimõõduga alla kahe kilomeetri, sest neid tekitada võivad meteoorid põlevad Veenuse tihedas atmosfääris lihtsalt ära. Ka on meteoriidikraatrid sageli parvena koos, sest neid tekitanud suurem meteoor on tihedas atmosfääris purunenud. Veenuse pind näib olevat põhjalikult muutunud 300 kuni 500 miljonit aastat tagasi. Veenusel on üsna sageli ka maavärinaid. Planeedi pind sarnaneb kivikõrbega
Beta regioon, kus on kaks suuremat vulkaani: Theia ja Rhea. Suurima vulkaani läbimõõt on 820 km ja ta on 5 km kõrge, tema kraatri läbimõõt on 60 kuni 90 km. Maa suurim vulkaan Mauna Loa Havail on 200 km läbimõõduga ja 9 km kõrgune. Kokku on Veenuse pinnal leitud 100 000 väikest ja mitusada suurt vulkaani, neist mõned võivad olla praegugi aktiivsed ning voolav laava on tekitanud 7000 km pikkusi voolusänge. Veenusel on ka suur hulk meteoriidikraatreid, Suurim meteoriidikraatri Meadi läbimõõt on 280 km. Kraatrite keskmise tiheduse järgi pinnaühiku kohta on Veenusel paiknevate basaltide vanus kuni 80 miljonit aastat, seega on nad vanemad kui Maa omad. (1) Joonis 3. Vulkaanipurse Veenusel Veenuse pilved Veenus on kaetud tiheda pilvekihiga ja peegeldab Päikese valgusest 77%, mis on kaks korda rohkem kui Maa. Pilvkate on mitmekihiline ning väga ühtlane, võrreldes Maa pilvedega palju
Suure massiga meteoriidid tekitavad maapinnaga põrkudes endast palju suuremaid löögi- plahvatus- või plahvatuskraatreid, mida tavaliselt ümbritseb ringvall. Suurte meteoriitide põrkumisel maapinnaga toimub plahvatus, mille ajal meteoriit pihustub ja jätab järele hiidkraatri. Aastas langeb Maale tuhatkond meteoriiti, millest leitakse 1015. Kraatreid tekitavaid hiidmeteoriite langeb sajandi kohta vähem kui üks. Praegu on maal teada üle 200 tõenäolise meteoriidikraatri või nende rühma. Nende avastamine jätkub. Kuni esimest kivimi proovideni Kuult olid ainsaks maaväliseks materjaliks teadlaste meteoriidid, mille näidiseid hoiti muuseumides üle kogu maailma. Paljud meteoriidid pärinevad päikesesüsteemi moodustumise ajast ca 4,6 miljardit aastat tagasi ning mõned sisaldavad tähtede ja planeetide osakesi, mis eksisteerisid enne päikesesüsteemi. Meteoriitide tekkimise kohta on kaks teooriat. Nad võivad olla pärit Jupiteri ja Marsi
armastusjumalanna Aphrodite järgi Aphrodite maaks. See on nendest kahest kontinendist suurim, umbes 710 kilomeetri kõrgune ja pindalalt ligikaudu samasuur kui LõunaAmeerika. Seda Veenuse mandrit katab suures osas lõhede võrgustik. Hiljem on Veenuselt kaugemalt lõunast leitud veel üks kontinent Lada maa. Planeedil on ka väheseid meteoriidikraatreid, mis näitab et Veenuse pind on geoloogiliselt suhteliselt noor, ligikaudu 300600 miljonit aastat vana. Suurima meteoriidikraatri, Meadi läbimõõt on 280 kilomeetrit. Peaaegu täielikult puuduvad meteoriidikraatrid läbimõõduga alla kahe kilomeetri, sest neid tekitada võivad meteoorid põlevad Veenuse tihedas atmosfääris lihtsalt ära. Ka on meteoriidikraatrid sageli parvena koos, sest neid tekitanud suurem meteoor on tihedas atmosfääris purunenud. Lisaks meteoriidikraatritele, mägedele ja orgudele, mida tavaliselt leidub Maatüüpi planeetidel, võib Veenuselt leida ka teisi, ainult
meteoriidikraatritest Maal. Kärdla kraater Kärdla meteoriidikraater tekkis Ordoviitsiumi ajastul, ligi 455 miljonit aastat tagasi, tolleaegsesse madalmerre langenud hiidmeteoriidi plahvatusel. Tänapäeval võime tunnusmärke kraatri põhijoontest pinnamoes märgata vaid siis, kui me juba teame kraatri maa-alust ehitust. Hea säilivusega Kärdla struktuur on saanud maailmas üheks paremini puuritud ja uuritud meteoriidikraatri näiteks. Veidi nurgelise, kuid siiski üsna korrapärase kujuga kraatri läbimõõt on ringvalli harjal ligi 4 km. Kraater joonistub selgesti välja kristalsete aluskorra kivimite reljeefis: kohati kuni 250 m kõrgune ja 1 km laiune lainja harjaga ringvall ümbritseb 3,5-km läbimõõduga ning 400-500 m sügavust lamedavõitu kraatrisüvikut. Puurimisel avastati meteoriidikraatritele omane keskkerge. Kraatrit ümbritseb veel 12-15 km
Seal on kaks suurt vulkaani: Theia ja Rhea. Suurema läbimõõt on 820 kilomeetrit ja ta on 5 kilomeetrit kõrge, tema kraatri läbimõõt on 60 kuni 90 kilomeetrit. Kokku on Veenuse pinnal leitud 100 000 väikest ja mitusada suurt vulkaani, neist mõned võivad olla praegugi aktiivsed. Voolav laava on tekitanud voolusänge, neist suurima pikkus on ligi 7000 km. Veenusel on ka suur hulk meteoriidikraatreid, kuid vähem kui vulkaanikraatreid. Suurima meteoriidikraatri Mead'i läbimõõt on 280 kilomeetrit. Peaaegu täielikult puuduvad meteoriidikraatrid läbimõõduga alla kahe kilomeetri, sest neid tekitada võivad meteoorid põlevad Veenuse tihedas atmosfääris lihtsalt ära. Veenuse pind näib olevat põhjalikult muutunud 300 kuni 500 miljonit aastat tagasi. Veenuse tasandikel on näha veel mõnekilomeetrilisi kuplitaolisi moodustisi, sageli kraatriga tipus, ning seljandike ja vagudega piirkondi pikkusega
määral nad sisaldavad ka niklit, väävlit, alumiiniumi ja kaltsiumi, teisi elemente on väga vähe. [3 ] Suure massiga meteoriidid tekitavad maapinnaga põrkudes endast palju suuremaid löögi-, löögi-plahvatus- või plahvatuskraatreid, mida tavaliselt ümbritseb ringvall. Suurte meteoriitide põrkumisel maapinnaga toimub plahvatus, mille ajal meteoriit pihustub ja jätab järele hiidkraatri. Praegu on maal teada üle 200 tõenäolise meteoriidikraatri või nende rühma. Nende avastamine jätkub. Enamik Kuu kraatritest on meteoriitide tekitatud. Pilt 4. Kaali meteoriidikraater. Kokkuvõte Nüüd saime teada, et need sähvatused augustikuu teisel nädalal, pole mitte langevad tähed, vaid kivimiosakeste põlemise jäljed. Tänu sellele referaadile sain ma aru, mis vahe on asteroididel, komeetidel ja meteoorkehadel. Soovitan seda kõigile, kes tahaksid antud teemast saada lihtsat ja lühidat ülevaadet.
Popov, K.Bajev, B.Vorontsov-Veljaminov, R.Kunitski. Astronoomia ) Veenusel on suur hulk meteoriidikraatreid ja ka vulkaanid. Veenusel on kuni 3 km kõrgusi mägesid, 2 km sügavune, 1500 km pikkune ja 150 km laiune lõhe ning vulkaan, mille jalami läbimõõt on 300-400 km. Kokku on Veenuse pinnalt leitud 100 000 väikest ja mitusada suurt vulkaani, neist mõned võivad olla praegugi aktiivsed. Voolav laava on tekitanud voolusänge, neist suurima pikkus on ligi 7000 km. Suurima meteoriidikraatri Mead'i läbimõõt on 280 kilomeetrit. Peaaegu täielikult puuduvad meteoriidikraatrid läbimõõduga alla kahe kilomeetri, sest neid tekitada võivad meteoorid põlevad Veenuse tihedas atmosfääris lihtsalt ära.. Meteoriidikraatrid on sageli parvedena koos, sest neid tekitanud suurem meteoor on tihedas atmosfääris purunenud. (Purunemise jäägid võivad tekitada ka alla kahekilomeetrise läbimõõduga kraatreid.)
moodustavad valdavalt madalamättalised raba-jänesevilla kooslused,servaaladel esineb ohtralt kanarbikku, sinikat ja sookailu. Vaatamisväärsused. Abruka tuletorn - kõrgus 21 meetrit. Anikaitse pank - kõrgus on 3,54 m; pangal geoloogilist läbilõiget 2,24 m. Campenhauseni maja - asekuberner Campenhauseni maja. Jämaja kirik - sai praeguse kuju 1864. a. põhjalike ümberehituste käigus . Kaali kraatriväli - meteoriidikraatri väli Saaremaal on Eesti haruldasim loodusmälestis. Kärla kirik - Kärla kirik rajati arvatavasti 1556. a. Karujärv - pindala u. 3,3 km², suurim sügavus 6 m. Kautliku pank - mida veel tänapäevalgi murrutab meri, 2,5 meetri kõrgusel. Kuressaare Piiskopilinnus - Saaremaa Muuseumi põhiekspositsiooni asukoht. Kudjape kalmistu - 1780. a. Rajatud. Kuriku pank - Järsaku pikkus 1,3 km. Lööne mõis - ehitatud 18. saj. lõpus. 1864
tegelaste ja sündmustega jutte, nagu seda juba raamatu pealkirja järgi võib oletada. Näiteks kohtame Paganamaal elutseva Noorpaganaga, aga samuti on tore tutvuda Väikse Kahvatu Kummituse endaga. Ka öökulli ja öökolliga on põnev kokku saada, et nendega koos kollitada. · ,,Väike Sabatäht" (1994) on südamlik jutustus lastele Väiksest Sabatähest, tema seiklustest maailmaruumis ning lõpuks langemisest Saaremaale ja Kaali meteoriidikraatri tekkimisest. · ,,Noorpagana lood" (1995) pajatab seiklustest Noorpaganast, kelle kodu asub Paganamaal. Ja nagu ühest tõelisest Noorpaganast arvata võib , saab ta hakkama igasuguste vingete viguritega. Nii korraldab ta enda lõbuks kuu- ja päikesevarjutusi ning meisterdab vanaeman vokiratastest jalgratta, millega kodukoha kollide ja kodukäijate seas ringi kihutab. Pagana põnev on Noorpagana elu Paganamaal!
Rabade taimkatte moodustavad valdavalt madalamättalised raba-jänesevilla kooslused,servaaladel esineb ohtralt kanarbikku, sinikat ja sookailu. 7.1. VAATAMISVÄÄRSUSED. Abruka tuletorn - kõrgus 21 meetrit. Anikaitse pank - kõrgus on 3,54 m; pangal geoloogilist läbilõiget 2,24 m. Campenhauseni maja - asekuberner Campenhauseni maja. Jämaja kirik - sai praeguse kuju 1864. a. põhjalike ümberehituste käigus. Kaali kraatriväli - meteoriidikraatri väli Saaremaal on Eesti haruldasim loodusmälestis. Kärla kirik - Kärla kirik rajati arvatavasti 1556. a. Karujärv - pindala u. 3,3 km², suurim sügavus 6 m. Kautliku pank - mida veel tänapäevalgi murrutab meri, 2,5 meetri kõrgusel. Kuressaare Piiskopilinnus - Saaremaa Muuseumi põhiekspositsiooni asukoht. Kudjape kalmistu - 1780. a. Rajatud. Kuriku pank - Järsaku pikkus 1,3 km. Lööne mõis - ehitatud 18. saj. lõpus. 1864. a. Loona mõis - valmis 17
raba-jänesevilla kooslused,servaaladel esineb ohtralt kanarbikku, sinikat ja sookailu. Vaatamisväärsused. Abruka tuletorn - kõrgus 21 meetrit. Anikaitse pank - kõrgus on 3,54 m; pangal geoloogilist läbilõiget 2,24 m. Campenhauseni maja - asekuberner Campenhauseni maja. Jämaja kirik - sai praeguse kuju 1864. a. põhjalike ümberehituste käigus. Kaali kraatriväli - meteoriidikraatri väli Saaremaal on Eesti haruldasim loodusmälestis. Kärla kirik - Kärla kirik rajati arvatavasti 1556. a. Karujärv - pindala u. 3,3 km², suurim sügavus 6 m. Kautliku pank - mida veel tänapäevalgi murrutab meri, 2,5 meetri kõrgusel. Kuressaare Piiskopilinnus - Saaremaa Muuseumi põhiekspositsiooni asukoht. Kudjape kalmistu - 1780. a. Rajatud. Kuriku pank -Järsaku pikkus 1,3 km. Lööne mõis - ehitatud 18. saj. lõpus. 1864. a.
võivad olla praegugi aktiivsed. Voolav laava on tekitanud voolusänge, neist suurima pikkus on ligi 7000 km. Mandrilaamade liikumisele tüüpilised elemendid siiski puuduvad, selle põhjuseks peetakse kõrgemast temperatuurist tingitud tahke pinnakihi (Veenuse koore) väiksemat paksust ja suuremat painduvust. Muidugi on Veenusel ka suur hulk meteoriidikraatreid, kuid vähem kui vulkaanikraatreid. Suurima meteoriidikraatri Mead'i läbimõõt on 280 kilomeetrit. Peaaegu täielikult puuduvad meteoriidikraatrid läbimõõduga alla kahe kilomeetri, sest neid tekitada võivad meteoorid põlevad Veenuse tihedas atmosfääris lihtsalt ära. Ka on meteoriidikraatrid sageli parvena koos, sest neid tekitanud suurem meteoor on tihedas atmosfääris purunenud. (Purunemise jäägid võivad tekitada ka alla kahekilomeetrise läbimõõduga kraatreid.) Kraatrite keskmise
Suure massiga meteoriidid tekitavad maapinnaga põrkudes endast palju suuremaid löögiplahvatus või plahvatuskraatreid, neid ümbritseb tavaliselt ringvall. Suurte meteoriitide põrkumisel tekib plahvatus, selle ajal meteoriit pihustub ja jätab järele hiidkraatri. Aastas langeb maale umbes 1000 meteoriiti, nendest leitakse 10-15. Kraatreid tekitavaid hiidmeteoriite langeb sajandi jooksul vähem kui üks. Praegu on maal teada üle 200 tõenäolise meteoriidikraatri või nende rühma, nende avastamine jätkub. 1 Meteoriitika on teadus meteoriitidest, nende tekkest, koostisest, ehitusest, omadustest ning nähtustest, mis on seotud meteoorkehade liikumisega planeetidevahelises ruumis ja nende langemisega Maal pinnale. Meteoriitika kasutab peamiselt astronoomi, geoloogia, füüsika, keemia ja naaberteaduse uurimismeetodeid. Meteoriitikale pani 1794. aastal aluse E. Chldini2 2. Kaali meteoriidikraater 2.1 Tutvustus
Suure massiga meteoriitide kokkupõrkel maapinnaga tekivad kraatrid. Kraatreid eristatakse tekke järgi: löögikraatrid, löögi-plahvatuskraatrid ja plahvatuskraatrid. Kraatreid ümbritseb tavaliselt ringvall. Suurte meteoriitide põrkumisel maapinnaga toimub plahvatus, mille ajal meteoriit puruneb ja jätab järele hiidkraatri. Aastas langeb Maale tuhatkond meteoriiti, neist leitakse umbes 15. Hiidmeteoriite langeb sajandi jooksul vähem kui üks. Praegu on teada Maal üle 2000 meteoriidikraatri, üks neist asub Saaremaal, Kaalis. Kui meteoorkeha puruneb atmosfääri allosa tihedates kihtides, siis võivad meteoriidid langeda meteoriidisajuna. Alles hiljuti 13.03.2012 tabas väike rusikasuurune meteoriit Norras maja, kukkudes läbi katuse. Seda peetakse väga haruldaseks juhtumiks, kuna üliharva tuleb ette olukordi, kus meteoriit tabab mingit ehitist. 6 7 KOKKUVÕTE
võivad olla praegugi aktiivsed. Voolav laava on tekitanud voolusänge, neist suurima pikkus on ligi 7000 km. Mandrilaamade liikumisele tüüpilised elemendid siiski puuduvad, selle põhjuseks peetakse kõrgemast temperatuurist tingitud tahke pinnakihi (Veenuse koore) väiksemat paksust ja suuremat painduvust. Muidugi on Veenusel ka suur hulk meteoriidikraatreid, kuid vähem kui vulkaanikraatreid. Suurima meteoriidikraatri Mead'i läbimõõt on 280 kilomeetrit. Peaaegu täielikult puuduvad meteoriidikraatrid läbimõõduga alla kahe kilomeetri, sest neid tekitada võivad meteoorid põlevad Veenuse tihedas atmosfääris lihtsalt ära. Ka on meteoriidikraatrid sageli parvena koos, sest neid tekitanud suurem meteoor on tihedas atmosfääris purunenud. (Purunemise jäägid võivad tekitada ka alla kahekilomeetrise läbimõõduga kraatreid.) Kraatrite keskmise
Tasandike keskel on kõrgendikud, mille pind meenutab tasandikke. Need on Beta, Bell'i, Ulfrun'i ja Metis'e regioonid, kõrgusega 2-4 kilomeetrit. Ka nendel on astanguid ja kraatreid. Kokku on Veenuse pinnal leitud 100 000 väikest ja mitusada suurt vulkaani, neist mõned võivad olla praegugi aktiivsed. Voolav laava on tekitanud voolusänge, neist suurima pikkus on ligi 7000 km. Muidugi on Veenusel ka suur hulk meteoriidikraatreid, kuid võrreldes vulkaanikraatritega on neid vähem. Suurima meteoriidikraatri Mead'i läbimõõt on 280 kilomeetrit. Peaaegu täielikult puuduvad meteoriidikraatrid läbimõõduga alla kahe kilomeetri, sest neid tekitada võivad meteoorid põlevad Veenuse tihedas atmosfääris lihtsalt ära. Ka on meteoriidikraatrid sageli parvena koos, sest neid tekitanud suurem meteoor on tihedas atmosfääris purunenud. (Purunemise jäägid võivad tekitada ka alla kahekilomeetrise läbimõõduga kraatreid.) Kraatrite keskmise tiheduse järgi pinnaühiku kohta
Kokku on Veenuse pinnal leitud 100 000 väikest ja mitusada suurt vulkaani, neist mõned võivad olla praegugi aktiivsed. Voolav laava on tekitanud voolusänge, neist suurima pikkus on ligi 7000 km. Mandrilaamade liikumisele tüüpilised elemendid siiski puuduvad, selle põhjuseks peetakse kõrgemast temperatuurist tingitud tahke pinnakihi (Veenuse koore) väiksemat paksust ja suuremat painduvust. Muidugi on Veenusel ka suur hulk meteoriidikraatreid, kuid vähem kui vulkaanikraatreid. Suurima meteoriidikraatri Mead'i läbimõõt on 280 kilomeetrit. Peaaegu täielikult puuduvad meteoriidikraatrid läbimõõduga alla kahe kilomeetri, sest neid tekitada võivad meteoorid põlevad Veenuse tihedas atmosfääris lihtsalt ära. Ka on meteoriidikraatrid sageli parvena koos, sest neid tekitanud suurem meteoor on tihedas atmosfääris purunenud.Veenusel on üsna sageli ka maavärinaid. Planeedi pind sarnaneb kivikõrbega. Pinnaseproovid ja pinnafotod näitavad normaalse
Tasandike keskel on kõrgendikud, mille pind meenutab tasandikke. Need on Beta, Belli, Ulfruni ja Metise regioonid, kõrgusega 2-4 km. Ka nendel on astanguid ja kraatreid. Kokku on Veenuse pinnal leitud sada tuhat väikest ja mitusada suurt vulkaani, neist mõned võivad olla praegugi aktiivsed. Voolav laava on tekitanud voolusänge, neist suurima pikkus on ligi 7000 km. Muidugi on Veenusel ka suur hulk meteoriidikraatreid, kuid võrreldes vulkaanikraatritega on neid vähem. Suurima meteoriidikraatri Meadi läbimõõt on 280 km. Peaaegu täielikult puuduvad meteoriidikraatrid läbimõõduga alla kahe km, sest neid tekitada võivad meteoorid põlevad Veenuse tihedas atmosfääris lihtsalt ära. Ka asetsevad meteoriidikraatrid sageli parvena koos, sest neid tekitanud suurem meteoor on tihedas atmosfääris purunenud. (Purunemise jäägid võivad tekitada ka alla kahekilomeetrilise läbimõõduga kraatreid.)
Kaardistamine näitas,et vähemalt 85% pinnast on kaetud vulkaanilise voolava laavaga, ülejäänu väga deformeerunud mäe vööd. Isegi kõrge pinnatemperatuur (475 C) ja kõrge õhurõhk (92 baarid)ning vee täielik puudumine, on erosioon seal aeglane protsess ning pinna omadused võivad püsima jääda sadu miljoneid aastaid. Muidugi on Veenusel ka suur hulk meteoriidikraatreid, kuid võrreldes vulkaanikraatritega on neid vähem. Suurima meteoriidikraatri Mead'i läbimõõt on 280 kilomeetrit. Peaaegu täielikult puuduvad meteoriidikraatrid läbimõõduga alla kahe kilomeetri. 30 km diameetriga kraater Olevad meteoriidikraatrid on sageli parvena koos, sest neid tekitanud suurem meteoor on tihedas atmosfääris purunenud. (Purunemise jäägid võivad tekitada ka alla kahekilomeetrise läbimõõduga kraatreid.) Kraatrite keskmise tiheduse järgi pinnaühiku kohta on Veenus
kilomeetri kõrgune. Üks huvipakkuvamaid piirkondi Veenusel on Beta piirkond, mis on eraldiseisev kõrgem ala. Seal on kaks suurt vulkaani: Theia ja Rhea. Suurema läbimõõt on 820 kilomeetrit ja kõrgus 5 kilomeetrit, tema kraatri läbimõõt on 6090 kilomeetrit. Meteoriidikraatrid Planeedil on ka väheseid meteoriidikraatreeid, mis näitab et Veenuse pind on geoloogiliselt suhteliselt noor, ligikaudu 300600 miljonit aastat vana. Suurima meteoriidikraatri, Meadi läbimõõt on 280 kilomeetrit. Peaaegu täielikult puuduvad meteoriidikraatrid läbimõõduga alla kahe kilomeetri, sest neid tekitada võivad meteoorid põlevad Veenuse tihedas atmosfääris lihtsalt ära. Ka on meteoriidikraatrid sageli parvena koos, sest neid tekitanud suurem meteoor on tihedas atmosfääris purunenud. (Purunemise jäägid võivad tekitada ka alla kahekilomeetrise läbimõõduga kraatreid.) Kraatrite keskmise tiheduse järgi pinnaühiku kohta
ehituskiviks. Oma tootmis-tehniliste omaduste poolest kuuluvad Hiiumaal avanevad paekivid (lubja-ja 7 dolokivi) keskpäraste kilda ega kujuta saare tarvis arvestamisväärset ekspordiartiklit. Hiiumaa paekivi jääb rahuldama vaid kohalikke vajadusi ehitusmaterjalide (ehituskivi, killustik) ja lubja osas (Suuroja, Kadastik, 1998). Mineraalvesi Maavaradest on olulise tähtsusega mineraalvesi, mida asub Kärdla meteoriidikraatri alal. 431 m sügavuselt puurkaevust saadi 1983 a. kõrgendatud mineraalainete sisaldusega põhjavett, mida tunnustati Druskinai tüüpi mineraalveeks ja mida soovitati ravi-lauaveena kasutada mao-ja seedetrakti haiguste raviks. Cl-Na-Ca –tüüpi veele oli iseloomulik kõrge broomi ja fluoriidiooni sisaldus. Kärdla mineraalvee puurkaev oli käigus kuni 1991. Aastani keskmise tarbimisega 3 m3/ööpäevas ja “Hiiu Kaluri” villitud mineraalvesi ”Kärdla” oli aastaid müügil.
Need on Beta, Bell'i, Ulfrun'i ja Metis'e regioonid, kõrgusega 24 kilomeetrit. Ka nendel on astanguid ja kraatreid. 8 Kokku on Veenuse pinnal leitud 100 000 väikest ja mitusada suurt vulkaani, neist mõned võivad olla praegugi aktiivsed. Voolav laava on tekitanud voolusänge, neist suurima pikkus on ligi 7000 km. Muidugi on Veenusel ka suur hulk meteoriidikraatreid, kuid võrreldes vulkaanikraatritega on neid vähem. Suurima meteoriidikraatri Mead'i läbimõõt on 280 kilomeetrit. Peaaegu täielikult puuduvad meteoriidikraatrid läbimõõduga alla kahe kilomeetri, sest neid tekitada võivad meteoorid põlevad Veenuse tihedas atmosfääris lihtsalt ära. Ka on meteoriidikraatrid sageli parvena koos, sest neid tekitanud suurem meteoor on tihedas atmosfääris purunenud. (Purunemise jäägid võivad tekitada ka alla kahekilomeetrise läbimõõduga kraatreid.)
loomapidamine praktiliselt lakanud. Linnaelanike jaoks on ala toiminud ka väärtusliku puhkealana, mida kasutatakse nii supelrannana kui jalutamis- ning marja- ja seenemetsana. Rannaniitude hoogne võsastumine takistab ala kasutust. PÜHALEPA VALLAS asub 13 väärtuslikku maastikku. Nendest tähtsaimad on Paluküla, Kuri-Hellamaa-Hagaste rannikumaastik, Kagu-Hiiumaa laiud. Paluküla ala puhul on tegemist ühe kõrgeima alaga Ida-Hiiumaal, mille alla jääb ka Kärdla meteoriidikraatri ringvalli kõige kõrgem osa. Paluküla põllumaastik seljandiku kagunõlval pakub avarust, säilinud on vanemaid taluhooneid. Küla läheduses metsas asub vana paemurd. Kõrgendiku harjal kasvavad tõenäoliselt pika järjepidevusega lookuusikud ja männikud. Omamoodi vaatamisväärsus on hiljuti taastatud katusega väike Paluküla kirik, mille torn kunagi toimis meremärgina. Kuri-Hellamaa-Hagaste rannikumaastiku puhul on tegemist väga atraktiivse avatud
paarikümne sentimeetri sügavusel on temperatuur ühtlane kogu ööpäeva jooksul. Merkuuril on aga ka selliseid pinnavorme, mida ühelgi teisel planeedil pole leitud: näiteks kuni kahe kilomeetri kõrgused ja paarisaja kilomeetri pikkused astangud, mis on ilmselt tekkinud planeedi kokkutõmbumisel oma rauast tuuma ümber. (6) 10 Merkuuri suurima meteoriidikraatri, Caloris Basini läbimõõt on 1250 km. Kraater on tekkinud hiidmeteoriidi langemisest. Selle plahvatuse lööklaine levis läbi kogu planeedi ja tugev maavärin purustas pinnase isegi planeedi vastasküljel. (1:12) Kaaslasi Merkuuril pole. Andmeid Merkuurist: · raadius: 2420 km (0, 38 Maa raadiust) · mass: 3, 3* 1020 t (0, 055 Maa massi) · keskmine tihedus: 5, 44 g/ cm3 (0, 96 Maa tihedust) · raskuskiirendus: 3, 6 m/ s2 (0, 37 Maa raskuskiirendust)
eKr. Vajangu pronksmõõk kasutatud pulmadel tseremoniaalesemena. Pronksiaeg on ääretult uhke ajajärk, kuid parakui kõiki detaile tema kohta ei tea ja ei tunne. Vanem rauaaeg · Vainim meteoriitrauast ese esineb ühes hauas Samarras (Põhja Iraak) 5000 eKr. · Üksikuid meteoriitrauast esemeid on leitud Lähis-idas muististes 4.-2. at eKr. · Praeguseks on Maal avastatud kokku üle 200 meteoriidikraatri või nende rühma. · Maale langenute seas on raudmeteoriidid (34%), kivimeteoriidid (62%) ja segameteoriidid (4%) Sihote Alin'i meteoriit · Langes 12.02.1946 Venemaale Ida-Siberisse Vladivostokist 500 km põhjapoole Sihote Alin'i mäestiku alale taigas. 30 km pikkune suitsusammas. Killud langesid alae 12x4km · Koostis: raud 93%, nikkel 5,9%, koobaltit 0,42% fosforit 0,46%. Raua maaki leidub väga erinevates piirkondades
a. Hiiumaal Suursadamas. Kohandatud spetsiaalselt allveeuuringuteks ja vrakiotsinguks. Viimaseks säravamaks leiuks oleks soomuslaev Russalka leidmine 2003.a. suvel. Muuseumi rändnäituste veol on Mare külastanud paljusid sadamaid nii Soomes (Helsinki, Kotka, Hanko, Mariehamn, Raahe), Rootsis (Visby, Karlskrona), Taanis (Svendborg, Strynö) jm. Viimastel aastatel on üsna sageli kasutamist leidnud ka koostöös meregeoloogidega (näiteks Neugrundi veealuse meteoriidikraatri uurimine ) ning mitmete tellimustööde tegemisel koos Tuukritööde OÜ-ga. Viimastel aastatel on tehtud süstemaatilisi allveeuuringuid endisel Juminda miiniväljal, kust otsitakse Läänemere suurima ja ohvriterohkeima merelahingu käigus hukkunud laevu. Senini on leitud 42 vrakki, millistest osa on õnnestunud identifitseerida. Ära on tuntud jäämurdjad Truvor ja Krisjnis Valdemrs, reisilaev Vironia, päästelaev Saturn, hüdrograafialaev Vostok, suurtükilaev I-8,
Kohandatud spetsiaalselt allveeuuringuteks ja vrakiotsinguks. Viimaseks säravamaks leiuks oleks soomuslaev Russalka leidmine 2003.a. suvel. Muuseumi rändnäituste veol on Mare külastanud paljusid sadamaid nii Soomes (Helsinki, Kotka, Hanko, Mariehamn, Raahe), Rootsis (Visby, Karlskrona), Taanis (Svendborg, Strynö) jm. Viimastel aastatel on üsna sageli kasutamist leidnud ka koostöös meregeoloogidega (näiteks Neugrundi veealuse meteoriidikraatri uurimine ) ning mitmete tellimustööde tegemisel koos Tuukritööde OÜ-ga. Viimastel aastatel on tehtud süstemaatilisi allveeuuringuid endisel Juminda miiniväljal, kust otsitakse Läänemere suurima ja ohvriterohkeima merelahingu käigus hukkunud laevu. Senini on leitud 42 vrakki, millistest osa on õnnestunud identifitseerida. Ära on tuntud jäämurdjad Truvor ja Krisjnis Valdemrs, reisilaev Vironia, päästelaev Saturn, hüdrograafialaev Vostok, suurtükilaev I-8,
Peruu uus valitsus nõudis seejärel aastaid Jaapanilt ekspresidendi väljaandmist, kus Fujimori sai kodakondsuse tänu oma vanemate päritolule. Tokyo lükkas kõik sellised palved aga tagasi. 2005. aastal peeti aga Fujimori kinni Tsiilis, kus ta üritas ette valmistada oma poliitilist come-backi. Suurema osa ajast viimase 22 kuu jooksul on 69-aastast poliitikut hoitud koduarestis. Selle nädala reedel otsustas Tsiili ülemkohus Fujimori lõpuks Peruule välja anda. Peruu meteoriidikraatri gaaside tõttu haigestus 200 inimest 19.09.2007 03:34 Peruu kaguosas meteoriidi tagajärjel tekkinud kraatrist väljuv gaas on haigestanud umbes 200 inimest. Teadlaste sõnul ei ole piirkonnas radiatsiooniohtu, kirjutas AFP. Mitmed Carancase küla elanikud on pärast kaheksa meetri sügavuse kraatri tekkimist kurtnud peavalu ja iiveldust. Peruu tuumaenergiainstituudi inseneri Renan Ramirezi sõnul võivad haigusnähud olla tingitud toksilistest gaasidest.
sajandist pärit massiivne kellatorn, mis omal ajal ehitati kirikust lahku. Teravad tajud märkavad kohe erilise sagedusega tugevat ja harmoonilist energiat, mis on oma õrna embusse mässinud väikese lagendiku, kiriku, kellatorni ja kadakavälja. Ja kummaline küll, selle vaikuse energia tunne ei jäta meid edasise teekonna jooksul kordagi maha. Me sõidame Odalätsi pühade allikate juurde ja naudime nende neitsilikku looduslikku asetust. Vaatame ära Undva kotkapesa ning sõidame Kaali meteoriidikraatri suunas. Ei ühtki autot ega inimest, ainult tumepruun lammas sammumas majesteetliku rahuga mööda maantee kesktelge. Kaali kraater on monumentaalne. Räägitakse, et kui meteoriit 7500 aastat tagasi siia kukkus, jälgis selle lendu kogu Euroopa. Kukkudes moodustus ümar järv ning meteoriidi killud ümbritsesid teda kui planeedid päikest. Ka Saaremaa hilisemad maalinnad said selle astronoomia osadeks. Räägitakse, et meteoriit sisaldas tundmatut metalli ja taevalikku informatsiooni
annaabi.ee 
