sügavuseni tugevasti lõhestatud. Purustatud kivimite vööndi kontuur maapinnal ületab rohkem kui kahekordselt nähtava kraatri mõõtmeid. Kaali peakraater on tüüpiline plahvatuskraater. Kosmilise kiirusega langenud meteoriit plahvatas kokkupõrkel maaga, lööklaine purustas maapinna kivimid ning tekitas kraatri mille servades kivimid vallina üles suruti. Plahvatusel meteoriit pihustus ja hajus tõusvas tolmusambas. Seetõttu ei säilinud peakraatri piires ka suuremaid meteoriidikilde. Väiksemad, kohalike elanike poolt "kuivjärvedeks" nimetatud väikekraatrid, on madalad kausjad lohukesed. Need on löögikraatrid, mille põhjas on näha meteoriidi löögijälgi ning neist on kogutud meteoriidikilde. 1970. aastate lõpul ja 80. aastatel asuti pihustunud meteoriitse aine ja selle leviku iseärasuste tundmaõppimisele ja ümbruskonna soosetetes leiduvate plahvatusel ümbersulanud pinnase ja kivimiosakeste - klaasjate kerakeste leviku jälgimisele ning dateerimisele.
tolmusambas. 4 Joonis 2. Kraatrite asukohad ( http://www.saaremaa.ee/est/tourism/default.htm ) Väikekraatrid, on madalad kausjad lohukesed, mille pervel võib enamasti jälgida ka nõrka, mõnikord katkendlikku valli. Enamikus kuivjärvedes kasvab sarapuuvõsa. Need on löögikraatrid, mille põhjas on näha meteoriidi löögijälgi ning neist on kogutud meteoriidikilde. KOKKUVÕTE Kaali meteoriidikraater on Eesti üks tähtsamaid loodusharuldusi. Selle kosmiline päritolu tõendati 1937.a. millal sealt koguti esimesed niklisisaldusega meteoriidikillud. Sellest, et see 50 ha suurusel alal asuv geoloogiline nähtus on kosmiliste juurtega, jutustavad ka erinevad legendid ja müüdid. Teadlaste arvates võis kraatrit põhjustanud meteoriidi kaal olla atmosfääri sisenedes umbes 4000 kuni 10000 tonni. 5-10 km kõrgusel olles, hakkas ta aga
vallimaterjali alt leitud ka maetud mullakiht. Samas vanemate kraatrite vallides pole see kuigi tõenäoline. Kaali kraater Kaali peakraater on tüüpiline plahvatuskraater. Kosmilise kiirusega langenud meteoriit plahvatas kokkupõrkel maaga, lööklaine purustas maapinna kivimid ning tekitas kraatri mille servades kivimid vallina üles suruti. Plahvatusel meteoriit pihustus ja hajus tõusvas tolmusambas. Seetõttu ei säilinud peakraatri piires ka suuremaid meteoriidikilde. Meteoriidi langemine on ajalooliselt tähelepanuväärne plahvatusega seotud sündmusena ja sellest tulenevate kultuuripilti kandunud mõjutuste poolest. Kaalis kujunes plahvatuse tagajärjel uus pinnavorm. Kaali kraatri meteoriitne päritolu tõestati 1937. aastal, mil koguti esimesed 8,3 protsendilise niklisisaldusega raudmeteoriidikillud. Teadlaste arvates sisenes umbes 400 - 1000 tonni kaaluv meteoriit Maa atmosfääri kirde suunast kiirusega 15 - 45 km/s ning
Kraatripõhja täidab suures osas sisseuhutud vallimaterjal, turvast pole moodustunud. Aluspõhjakivimite purustusvööndi paksust hinnatakse 20 meetrile. Mõlemal kraatril on idakülje valliosa kõrgem, mis lubab oletada meteoriidi langemist läänest - väikekraatritele on iseloomulik aine suurem väljapaiskumine trajektoori pikenduse suunal. Ilumetsa kraatrid avastati 1938. aastal. Siiamaani on selgusetu, millise meteoriidiga oli tegu, sest Ilumetsast pole leitud ei meteoriidikilde ega -tolmu. Kaali meteoriidikraatriteväli Saaremaal on Eesti haruldasim loodusmälestis, olles ühtlasi Euraasia efektseim kraatriväli. Kaali meteoriit on viimane maailma tihedasti asustatud piirkonda langenud hiidmeteoriit. Selle langemine juba asustatud Saaremaale põhjustas suuri purustusi, mida on võrreldud väikese tuumapommi plahvatusega.Meteoriidi langemine on ajalooliselt tähelepanuväärne plahvatusega seotud sündmusena ja sellest tulenevate
Valli ülemine osa koosneb kraatrist plahvatusel väljapaisatud materjalist ja kergitatud 25-95°- se kallakusega dolomiidikihtidest. Kaali peakraater on tüüpiline plahvatuskraater. Kosmilise kiirusega langenud meteoriitplahvatas kokkupõrkel maaga, löökaine purustas maapinna kivimid ning tekitas kraatri, mille servades kivimid vallina üles suruti. Plahvatusel meteoriit pihustus ja hajus tõusvas tolmusambas. Seetõttu ei säilinud peakraatri piires ka suuremaid meteoriidikilde. Väiksemad, kohalike elanike poolt "kuivjärvedeks" nimetatud väikekraatrid, on madalad kausjad lohukesed. Need on löögikraatrid, mille põhjas on näha meteoriidi löögijälgi ning neist on kogutud 4Ibid. 5 meteoriidikilde. 1970. aastate lõpul ja 80. aastatel hakati pihustama meteoriitset ainet, see on alla ühe millimeetrise läbimõõduga osakeste tüüpe ja levikut hakati süstemaatiliselt uurima. Algul
kuradi teenriks.7 Põrguhaua vanus on ca 6000 aastat. Eristatakse löögi- ja plahvatuskraatreid. Ilumetsa kraatrite puhul on tegemist tugeva meteoriidilöögiga - kraatripõhi ulatub läbi pudedate Kvaternaarisetete üsna sügavale Devoni ladestu Burtnieki lademe liivakividesse.8 Sügavhaud on Põrguhauast väiksem, läbimõõt 50 m ja sügavus 4,5 m. Kraatreid põhjustanud meteoriite pole siiani suudetud kindlaks määrata, sest Ilumetsast pole leitud ei meteoriidikilde aga -tolmu. Piusa koopad Piusa koobastiku looduskaitseala asub Põlvamaal Orava vallas. Sealset klaasliivaks sobivat kvartsliiva hakati maa-alustes käikudes kaevandama 1922. aastal, seega on Piusa koopad inimtekkelised. Koobastes paljanduvad Devoni ajastu Sventoi lademe liivakivid. Piusa liivas on kvartsi 94 %, päevakivi 3,6 %, vilgukivi 1,1 %, raskeid mineraale 0,1 %. On veel 7 http://www.hot.ee/kaja56/, huvitavad kohad 8 http://www.ut.ee/BGGM/ vaatamis/ilumetsa
annaabi.ee 
