Mandrijäätekkelised *) Voored Suured, leivapätsi kujulised, laugete nõlvadega moreenist moodustunud pinnavormid. Nende vahel on palju järvi. *) Moreenkünkad Korrapäratud moreenist kuhjatised. Nende vahel on palju orgusi ja nõgusi jõgede, järvede ja soodega. Lõuna- ja Kagu-Eestis. *) Vallseljak e. Oos Pikad, kitsad, järvenõlvalised moreenist kujatised. *) Mõhn Ümmargused liivast ja kruusest kihiti moodustunud pinnavormid. Lõuna-Eestis. *) Otsamoreen Moodustub moreenist jää serva ette. *) Moreentasandik Lainjas, moreeniga kaetud. Paikneb kõrgustike vahelistel aladel. *) Viirsavitasandik Jää sulavete põhjas. Lõuna-Eestis. Liustikutekkelised · Voored · Moreenkünkad · Moreentasandikud · Otsamoreenid Liustiku sulamisvee tekkelised · Oosid · Mõhnad · Sandurid Vooluveetekkelised Kujunevad jõgede tegevse tulemusena *) Sälkorg Sügav, kitsas jõe alguses kujunev org. *) Moldorg Lai, mitte järsk, veehulk suurem ja ruhuli...
Kindlustatud asulates toimus ka metallitöötlemine, peamiselt tegeleti Eestisse jõudnud pronksesemete sulatamise ja neist ehete või väiksemate tarbeesemete (nööpide,kammide) valmistamisega. Küllaltki tihdad majandussuhted olid jätkuvalt Skandinaaviaga. Erinevate hinnangute järgi ajavahemikus 2800-500 eKr langes Saaremaale meteoriit ja tekkis Kaali kraater. Pronksiajal asus selle meteoriidi kukkumiskoha lähistel Asva linnusasula 8.-6.sajandil tekkis ka meteoriidikaatri juurde kindlustatud asula. · Rauaaeg Umbes 500 eKr algas Eestis rauaaeg, mis kestis kuni muinasaja lõpuni. Et antud periood saa tänu üksikutele kiralikele allikatele uurida ka arheoloogiaväliste meetoditega ja ka arheoloogilise leiumaterjali aines eelnevast rikkalikum, samuti periood küllaltki pikk, jagatakse Eesti rauaaeg tavaliselt kolmeks suuremaks perioodiks ja need omakorda veel alaperioodiks. Eesti vanema rauaaja (kuni umbes 450 pKr) esimesel poolel (kuni umbes ajaarvamise
taevas näha? – Meteoorkehad on maailmaruumis ringi hulkuvad kivi- või rauatükid massiga mõnest grammist mõnesaja kg-ni. Sattudes Maa atmosfääri, pidurduvad nad järsult, nende kineetiline energia muundub soojuseks, mis paneb nad hõõguma – näemegi „langevat tähte“. Suur enamus neist põleb atmosfääris tolmuks. Kui aga kogu aine ei jõua ära põleda, jõuab meteoorkeha maapinnale, tekitaddes meteoriidikaatri. Komeedi sabasse jääb tiirlema hulga tahkeid osakesi.Tavalisest rohkem on neid taevas näha, kui Maa läbib sellise komeedist maha jäänud „saba“, siis satuvad selle osakesed Maa atmosfääri, kus neist tekivadki „langevad tähed“. 11. Mis on meteoriit, millised on meteoriitide põhiliigid? - Meteoriit on planeetidevahelisest ruumist Maa pinnale langenud tahke keha (meteoorkeha) jääk. Koostiselt jaotatakse
Saaremaal on väga aktiivne tegevus rannajoone puhastamine ja üleüldse hoitakse saaremaal loodus puhtana. Kaasaegse looduskaitsega on Saaremaal tegeldud juba selle sajandi algusest alates. Saare esimene kaitseala moodustati Vaika saartele 1910 aastal. Tänaseks on sellest välja kasvanud Vilsandi rahvuspark, kuhu alates 1993 aastast kuulub ka Tagamõisa poolsaar lääneküljel olev Harilaid. Veel on saaremaal Viidumäe looduskaitseala ja tegeletakse ka jahindusega. Asustatud on ka Kaali meteoriidikaatri rühm. Foto.10. Kaali meteoriidikraater. 9.2. Hiiumaa inimtegevus looduses. Hiiumaal asub 15 kaitseala ning 17 hoiuala. Veel on Hiiumaal 4 parki mis on looduskaitse all: Kärdla linnapark, Kärdla rannapark, Suuremõisa mõisa park, Vaemla mõisa park. Kõik need kaitsealad on kaitstud Keskkonnaministeeriumi Hiiumaa Keskkonnateenistus. Praktilist kaitset korraldab Riikliku Looduskaitsekeskuse Hiiu-Lääne regiooni Hiiumaa talitus.
annaabi.ee 
