datlipalm (fellah). Läänepoolsetel aladel Punase mere ääres olid kaubateed, mis viisid põhjast lõunasse. Kaubateedele oli tekkinud kaks olulisemat linna: Meka ja Medina. Algselt olid araablased polüteistid, kus kummardati paljusid jumalaid. Esialgu oli Allah ainult üks jumal paljudest. Tähtsaim kultusobjekt enne islami teket oli kaaba kivi (must kivi), mis oli müüritud Kaaba templi seina. Arvatakse, et selle puhul on tegemist meteoriidiga. Meka ja Kaaba tempel olid olemas juba enne islami teket. Sinna korraldati juba varem palverännakuid. Islam tekkis 7.saj. Rajajaks Muhamed (u 570 - 632), kes noorena jäi orvuks. Töötas nii karjusena, karavani saatjana. Karavani saatjana viibis ta Araabia poolsaarelt väljas, Vahemere idarannikul, puutudes kokku judaismi ja kristlusega. Alles oma 40-ndates hakkas huvi tundma usuliste küsimuste vastu. 610. aastal sai Meka lähedal jumalalt Allahilt esimese ilmutuse
datlipalm (fellah). Läänepoolsetel aladel Punase mere ääres olid kaubateed, mis viisid põhjast lõunasse. Kaubateedele oli tekkinud kaks olulisemat linna: Meka ja Medina. Algselt olid araablased polüteistid, kus kummardati paljusid jumalaid. Esialgu oli Allah ainult üks jumal paljudest. Tähtsaim kultusobjekt enne islami teket oli kaaba kivi (must kivi), mis oli müüritud Kaaba templi seina. Arvatakse, et selle puhul on tegemist meteoriidiga. Meka ja Kaaba tempel olid olemas juba enne islami teket. Sinna korraldati juba varem palverännakuid. Islam tekkis 7.saj. Rajajaks Muhamed (u 570 - 632), kes noorena jäi orvuks. Töötas nii karjusena, karavani saatjana. Karavani saatjana viibis ta Araabia poolsaarelt väljas, Vahemere idarannikul, puutudes kokku judaismi ja kristlusega. Alles oma 40-ndates hakkas huvi tundma usuliste küsimuste vastu. 610. aastal sai Meka lähedal jumalalt Allahilt esimese ilmutuse
1976 "Hõbevalge" 1977 "Lähenevad rannad" 1984 "Hõbevalgem" 1989 kogumik "1940 Eestis. Dokumente ja materjale" kaasautor 1995 "Tulen maasta, jonka nimi on Viro" (Tulen maalt, mille nimi on Eesti) soome k. 1996 "Presidendikõned" ,,Hõbevalge: Reisikiri tuulest ja muinasluulest" Ilmus esimest korda 1976. aastal Meri arutleb teoses eestlaste ning teiste läänemeresoomlaste mineviku üle Põhilisemad teemad raamatus: meri kui eestlaste ilmavaate, kultuuri ja olemuse peamine vormija Kaali meteoriidiga seostuv problemaatika Tallinna kaugem minevik ja merenduse areng Läänemere kallastel läbi aegade Enamiku raamatust moodustab etnoloogiline materjal ning autori teravmeelsed tõlgendused nende alusel Lennart Meri kui filmirezissöör Filmid: 1970 "Veelinnurahvas" 1977 "Linnutee tuuled" 1986 "Kaleva hääled" 1989 "Toorumi pojad" 1997 "Samaan" "Veelinnurahvas,, ja ,,Linnutee tuuled" "Veelinnurahvas" (1972) on dokumentaalfilm soome-ugri ja
§ 7. ARAABLASED JA ISLAMIMAAD 1. Selgita Meka tähtsust araablaste ajaloos: 1) enne islami usku: tähtis kaubalinn 2) islami usu tekkega: tähtis usukeskus, seal asus Kaaba tempel koos musta meteoriidiga, mida araablased austasid 3) tänapäeval: Meka on siiani suure tähtsusega usukeskus 2. Millised on Meka linna seosed Muhamediga? Muhamed oli sündinud selles linnas, selle lähistel olevat Allah end talle ilmutanud. Mekalased suhtusid Muhamedi õpetustesse vaenulikult ning ta põgenes sealt ära. Kuidas on Muhamediga seotud Mediina linn? Mekast põgenedes suundus ta Mediinasse ning sellest ajast peale algas ajaarvamine.
Suuri (üle 200 km läbimõõduga) kraatreid nimetatakse basseinideks. Neist suurim on Palavuse bassein läbimõõduga 1300 km, meenutab vihmade merd kuul. Teda ümbritsev vall tõuseb basseini lõhede ja seljandikega kaetud põhjast kahe km kõrgusele. Nimi Palavus tuleb sellest, et oma "hüplemiste" ajal on Päike seal lagipunktis ja see piirkond soojeneb seega kõige rohkem. Basseini tekitanud kokkupõrge mõne meteoriidiga oli nii võimas, et lööklained kontsentreerusid uuesti planeedi vastasküljel. Arvatavasti seepärast on Palavuse basseini antipoodiks piirkond, mida naljatades nimetatakse "veidraks alaks". Seal on planeedi pind segamini paisatud, kraatrite vallid on küngaste ja vagude poolt tükeldatud. Kui kraatrite olemasolu Merkuuril võis vähemalt aimata, siis magnetvälja avastamine tema ümber "Mariner 10" poolt oli tõeline üllatus. Merkuuri magnetväli on küll väike, moodustades maa
Sügavhaua läbimõõt on väiksem - umbes 50 m ja kraatri sügavus 4,5 m. Kraatripõhja täidab suures osas sisseuhutud vallimaterjal, turvast pole moodustunud. Aluspõhjakivimite purustusvööndi paksust hinnatakse 20 meetrile. Mõlemal kraatril on idakülje valliosa kõrgem, mis lubab oletada meteoriidi langemist läänest - väikekraatritele on iseloomulik aine suurem väljapaiskumine trajektoori pikenduse suunal. Ilumetsa kraatrid avastati 1938. aastal. Siiamaani on selgusetu, millise meteoriidiga oli tegu, sest Ilumetsast pole leitud ei meteoriidikilde ega -tolmu. Kaali meteoriidikraatriteväli Saaremaal on Eesti haruldasim loodusmälestis, olles ühtlasi Euraasia efektseim kraatriväli. Kaali meteoriit on viimane maailma tihedasti asustatud piirkonda langenud hiidmeteoriit. Selle langemine juba asustatud Saaremaale põhjustas suuri purustusi, mida on võrreldud väikese tuumapommi plahvatusega.Meteoriidi langemine on
Pikka aega käis vaidlus kahe erineva kraatrite tekketeooria pooldajate vahel. Ühed väitsid, et need on vulkaanilist päritolu, teised pidasid tekkepõhjuseks meteoriitide põrkeid. Neist teine saavutas juba enne kuulendude algust kindla võidu ja kuulennud kinnitasid seda seisukohta veenvalt. Meie looduslikul kaaslasel leidub küll ka (kustunud) vulkaane, kuid need on mõõtmetelt väikesed ja pole Kuu välimuse kujundamisel mänginud olulist osa. Tavaliselt umbes kiirusega 20 km/s liikuva meteoriidiga kokkupõrkel ei lüüa mitte lihtsalt auk Kuu pinda, vaid toimub võimas plahvatus. Selle käigus välja heidetava pinnase mass ületab sissetungija massi 10 000 korda ja tekkinud augu läbimõõt tema läbimõõdu 10 kuni 20 korda. Väljapaisatud aine moodustab augu ümber kraatrile iseloomuliku valli. Lisaks osa ainest aurustub, osa sulab ja osa võib lennata tekkekohast väga kaugele. Nii on mõned killud lennanud koguni Maale, neid nimetatakse Kuult pärit meteoriitideks. Ka on
Koosneb heledast udusest peast ning nõrgenevast sabast (sirge ioonsaba ning kõver tolmsaba). Komeedi tuuma on pildistatud vaid kord. Koosnevad valdavalt veest, vähemal määral on süsinikku, hapnikku ja teisi kergemaid elemente. Orbiidid on väga piklikud. Tiirlevad kõikvõimalikes tasandites ning suvalises suunas. Koguarvuks hinnatakse 2 3 miljonit. Meteoorid tekivad siis, kui kosmiline ainekübeke tungib Maa atmosfääri, kus ta kuumenedes aurustub või ära põleb. Meteoriidiga on tegu siis, kui mõni neist kehadest on piisavalt suur, et mitte atmosfääris täielikult aurustuda. Täht tekib gravitatsiooni mõjul kosmilisest gaasi- ja tolmupilvest. Kokkutõmbumise käigus gaasipilve keskosa kuumeneb, algul takistab tema kiirgus välimiste kihtide pealelangemist. Lõpuks jõuab kuumalaine tähte ümbritseva külma gaasi pinnale, pilv laguneb ja tähe kiirgus pääseb maailmaruumi
väljendada. Aeg on pidev ja me ei saa mingitest ajavahemikest, ilma neid läbimata, üle hüpata. Aeg on pöördumatu ehk me ei saa ajas tagasi minna aga edasi saame küll. Aeg on fundamentaalne ehk põhisuurus - aega ei saa väljendada teiste suuruste kaudu, aeg on ise teiste suuruste defineerimise aluseks. Kõik sündmused toimuvad ajavoolu taustal, nagu ka taevakehade liikumine on praktiliselt igavene. Küll võib planeet kokku põrkuda hiiglasliku meteoriidiga, mille tulemusena orbiit pisut muutub. Kuid sellise katastroofi võimalikkus on siiski äärmiselt väike. Kuid ajaga ei saa midagi kokku põrkuda ja seda pikendada või vähendada. Kõik teavad et ühes minutis on 60sekundit, ja tunnis 60 minutit. Enamus kelladel on märgitud 12 tundi ja kella järgi vaatavadki inimesed aega tänapäeval. See on seotud maa pöörlemisega, sest Maa teeb ühe tiiru ööpäevas. Kui me loeksime mitu korda päevas me kella vaatame ,oleks see summa väga suur.
saarte, pinnavormide ja muu sarnase tekkelugudega, üleloomulike võimete ja juhtumustega, kangelastega ja heerostega, ühesõnaga müütide ja muistenditega. Ent inimene, ka ateist, kelleks paljud eestlased end peavad, ei saa elada uskumata. Millessegi peab inimene uskuma. Igal ajal on omad müüdid. Nii püüab Lennart Meri tuua "Hõbevalges" meieni muistsete eestlaste maailma ning taarausu põhjused ja alustalad, sidudes neid Kaali meteoriidiga, ühtlasi kõrvutades neid ka Skandinaavia uskumustega. Nõnda uurib Graham Hancock oma raamatus "Jumalate jäljed" Lõuna-Ameerika indiaanlaste ning egiptlaste usundeid, neid omavahel võrreldes ja analüüsides. Samamoodi vaadeldakse antiikse Kreeka ja Rooma religiooni ning tuntakse huvi loodusrahvaste uskude vastu. Ja samuti analüüsib Daniel Quinn oma romaanis "Ishmael" kaasaegseid müüte, mis eestlastestki mööda ei ole läinud. Tegelikult ei erine ju tänapäeva
mered. Suuri (üle 200 km läbimõõduga) kraatreid nimetatakse basseinideks. Neist suurim Palavuse bassein (Caloris basin) läbimõõduga 1300km meenutab vihmade merd Kuul. Teda ümbritsev vall tõuseb basseini lõhede ja seljandikega kaetud põhjast kahe meetri kõrgusele. Nimetus ,,Palavuse bassein" tuleneb sellest, et oma ,,hüplemiste" ajal on päike seal lagipunktis ja see piirkond soojeneb seega kõige rohkem. Basseini tekitanud kokkupõrge mõne meteoriidiga oli nii võimas, et lööklained kontsentreerusid uuesti planeedi vastasküljel. Arvatavasti seepärast on Palavuse basseini antipoodiks piirkond, mida naljatades nimetatakse ,,Veidraks alaks". Seal on planeedipind segamini paisatud, kraatrite vallid on küngaste ja vagude poolt tükeldatud. (1) Merkuuri iseärasused Üldisele sarnasusele vaatamata on Kuul ja Merkuuril ka mitmeid erinevusi: isegi kõige tihedaminikraatritega kaetud Merkuuri piirkonnad pole kraatritest küllastunud vaid
Kliima mõju loodusele ja inimtegevusele Loodusele mõjub juba väikene temperatuuritõus. See võib põhjustada tormide sagenemist, tõsta ookeanide taset, sademete kogust jms. Selle tõttu hakkavad sulama liustikud. Põuad, üleujutused. Inimtegevus on häiritud, kuna pea näiteks niisutama või kuivendama. Samas ei pruugi enam piirkonnas kasvada need taimed, mis varem. Kliima pika- ja lühiajalised muutused *Päikese aktiivsus *kokku põrked meteoriidiga *Mandrite ja ookeanide liikumine *vulkaanipursked *gaasiline koostis 4.HÜDROSFÄÄR Vee jaotumine Maal – õp lk 69 Suur veeringe Veetemperatuuri ja soolsuse regionaalsed erinevused Temperatuur – mida ekvaatori poole, seda soojem on. Kuid vesi on põhjapooluse ümbruses soojem, kuna seal pole nii palju liustikke, mis annaksid külma vett ning põhja pool on rohkem maismaad. (Maismaa ebaühtlane jaotus)
väljavoolanud laava moodustaski mered. Suuri (üle 200 km läbimõõduga) kraatreid nimetatakse basseinideks. Neist suurim on Palavuse bassein läbimõõduga 1300 km, meenutab vihmade merd kuul. Teda ümbritsev vall tõuseb basseini lõhede ja seljandikega kaetud põhjast kahe km kõrgusele. Nimi Palavus tuleb sellest, et oma "hüplemiste" ajal on Päike seal lagipunktis ja see piirkond soojeneb seega kõige rohkem. Basseini tekitanud kokkupõrge mõne meteoriidiga oli nii võimas, et lööklained kontsentreerusid uuesti planeedi vastasküljel. Arvatavasti seepärast on Palavuse basseini antipoodiks piirkond, mida naljatades nimetatakse "veidraks alaks". Seal on planeedi pind segamini paisatud, kraatrite vallid on küngaste ja vagude poolt tükeldatud. Üldisele sarnasusele vaatamata on Kuul ja Merkuuril ka mitmeid erinevusi: isegi kõige tihedamini kraatritega kaetud Merkuuri piirkonnad pole kraatritest küllastunud, vaid sisaldavad tasaseid alasid
kahe erineva kraatrite tekketeooria pooldajate vahel. Ühed väitsid, et need on vulkaanilist päritolu, teised pidasid tekkepõhjuseks meteoriitide põrkeid. Neist teine saavutas juba enne kuulendude algust kindla võidu ja kuulennud kinnitasid seda seisukohta veenvalt. Meie looduslikul kaaslasel leidub küll ka (kustunud) vulkaane, kuid need on mõõtmetelt väikesed ja pole Kuu välimuse kujundamisel mänginud olulist osa. Tavaliselt umbes kiirusega 20 km/s liikuva meteoriidiga kokkupõrkel ei lööda mitte lihtsalt auk Kuu pinda, vaid toimub võimas plahvatus. Selle käigus välja heidetava pinnase mass ületab sissetungija massi 10 000 korda ja tekkinud augu läbimõõt tema läbimõõdu 10 kuni 20 korda. Väljapaisatud aine moodustab augu ümber kraatrile iseloomuliku valli. Lisaks osa ainest aurustub, osa sulab ja osa võib lennata tekkekohast väga kaugele. Nii on mõned killud lennanud koguni Maale, neid nimetatakse Kuult pärit meteoriitideks
See raamat nägi esmakordselt ilmavalgust 1976. aastal. Teoses arutletakse eestlaste ja teiste läänemere elanike mineviku üle poolteaduslikult poolfantaasialikult. Paljud eestlased arvavada, et on tegu ühe meisterlikuma käsitkusega eetlaste minevikust. Zanri poolest on tegemist reisikirjaga. Mis püüab ettte kujutada elu läänemere kallastel Põhilisemad teemad Hõbevalges on mere tähtsus kui eestlaste ilmavaate, kultuuri ning olemuse peamine vormija, Kaalijärve meteoriidiga seostuv problemaatika, mis seotakse antiikaegsete maadeavastuste ja maailmakirjeldustega, meie pealinna kaugem minevik ja merenduse areng Läänemere kallastel ajast aega. Enamiku raamatust moodustab etnoloogiline materjal (põhiliselt eesti rahvalaulud ja tavandid) ning autori teravmeelsed tõlgendused nende alusel. 11 Kokkuvõte Ma võin öleda, et Lennart Georg Meri oli särav isiksus. Kes ei kartnud kodumaa kaitsmisel midagi.
jätkuv paiknemine vee ääres, vahel ka väikesaartes. Pilet nr.13 1.Lennart Meri “Hõbevalge” See raamat ilmus esimest korda 1976. aastal . Meri arutleb teoses poolteaduslikult ja fantaasiaküllaselt eestlaste ning teiste läänemeresoomlaste mineviku üle. Paljude lugejate arvates on „Hõbevalge“ näol tegu ühe meisterlikuima käsitlusega Eesti minevikust. Põhilisemad teemad raamatus: meri kui eestlaste ilmavaate, kultuuri ja olemuse peamine vormija. Kaali meteoriidiga seostuv problemaatika , mis seostatakse osavalt antiikaegsete maadeavastuste ja maailmakirjeldusega. Tallinna kaugem minevik ja merenduse areng Läänemere kallastel läbi aegade. Enamiku raamatust moodustab etnoloogiline materjal ning autori teravmeelsed tõlgendused nende alusel. 2. Kunda kultuur. Oma nime on saanud Kunda kultuur linna lähedalt Kunda Lammasmäelt saadud leidude järgi. Ka teised olulisemad Kunda kultuuri leiukohad paiknevad Eestis
ajajärk, mille käigus väljavoolanud laava moodustaski mered. Suuri (üle 200 km läbimõõduga) kraatreid nimetatakse basseinideks. Neist suurim Palavuse bassein (Caloris basin) läbimõõduga 1300 km, meenutab Vihmade merd Kuul. Nimetus ,,Palavuse bassein" 4 tuleneb sellest, et oma ,,hüplemiste" ajal on Päike lagipunktis ja see piirkond soojeneb seega kõige rohkem. Basseini tekitanud kokkupõrge meteoriidiga oli nii võimas, et lööklained kontseteereerusid uuesti planeedi vastasküljel. (1) 1.3 Ainuomased jooned. Üldisele sarnasusele vaatamata on Kuul ja Merkuuril ka erinevusi: isegi kõige tihedamani kraatritega kaetud Merkuuri piirkonnad pole kraatritest küllastunud, vaid sisaldavad tasaseid alasid. Palju vähem on 20 kuni 50kilomeetrise läbimõõduga kraatreid. Mitmeid erinevusi Kuuga võrreldes üle kahe korra suurem raskusjõud Merkuuri pinnal. Seetõttu paiknevad
Pikka aega käis vaidlus kahe erineva kraatrite tekketeooria pooldajate vahel. Ühed väitsid, et need on vulkaanilist päritolu, teised pidasid tekkepõhjuseks meteoriitide põrkeid. Neist teine saavutas juba enne kuulendude algust kindla võidu ja kuulennud kinnitasid seda seisukohta veenvalt. Meie looduslikul kaaslasel leidub küll ka (kustunud) vulkaane, kuid need on mõõtmetelt väikesed ja pole Kuu välimuse kujundamisel mänginud olulist osa. Tavaliselt umbes kiirusega 20 km/s liikuva meteoriidiga kokkupõrkel ei lüüa mitte lihtsalt auk Kuu pinda, vaid toimub võimas plahvatus. Selle käigus välja heidetava pinnase mass ületab sissetungija massi 10 000 korda ja tekkinud augu läbimõõt tema läbimõõdu 10 kuni 20 korda. Väljapaisatud aine moodustab augu ümber kraatrile iseloomuliku valli. Lisaks osa ainest aurustub, osa sulab ja osa võib lennata tekkekohast väga kaugele. Nii on mõned killud lennanud koguni Maale, neid nimetatakse Kuult pärit meteoriitideks
väljavoolanud laava moodustaski mered. Suuri (üle 200 km läbimõõduga) kraatreid nimetatakse basseinideks. Neist suurim on Palavuse bassein läbimõõduga 1300 km, meenutab vihmade merd kuul. Teda ümbritsev vall tõuseb basseini lõhede ja seljandikega kaetud põhjast kahe km kõrgusele. Nimi Palavus tuleb sellest, et oma "hüplemiste" ajal on Päike seal lagipunktis ja see piirkond soojeneb seega kõige rohkem. Basseini tekitanud kokkupõrge mõne meteoriidiga oli nii võimas, et lööklained kontsentreerusid uuesti planeedi vastasküljel. Arvatavasti seepärast on Palavuse basseini antipoodiks piirkond, mida naljatades nimetatakse "veidraks alaks". Seal on planeedi pind segamini paisatud, kraatrite vallid on küngaste ja vagude poolt tükeldatud. Üldisele sarnasusele vaatamata on Kuul ja Merkuuril ka mitmeid erinevusi: isegi kõige tihedamini kraatritega kaetud Merkuuri piirkonnad pole kraatritest küllastunud, vaid sisaldavad tasaseid alasid
22. Mis on kasvuhooneefekt? Kuidas on inimene seda mõjutanud? Kasvuhooneefekt on looduslik nähtus atmosfääris, kus lühilaine päikesekiirgus läbib atmosfääri, kuid pikalainelise soojuskiirguse väljumine on takistatud, see neeldub õhus, mille tagajärjel atmosfäär soojeneb. Tänu inimtegevusele on süsihappegaasi, metaani ja naerugaasi hulk suurenenud. 23. Nimeta kliimamuutusi põhjustavaid tegureid. Päikese aktiivsus, astronoomilised tegurid, Maa kokkupõrge meteoriidiga, mandrite asendite muutus, vulkaanipursked, atmosfääri gaasiline koostis. 24. Nimeta kliimamuutuste võimalikke tagajärgi. Maakasutuse muutumine, toidu ja joogivee puudus, migratsioon, jää sulamine-organismide populatsioon kasvab, maailmamere veetaseme tõus, üleujutused, põud. 25. Iseloomusta kliimamuutuste mõju Eestile. Kui läänevool on väga tugev, on pehme ja sagedaste suladega ning püsivat lumikatet ei pruugi üldse tekkida. Kui läänevool nõrgeneb ja
Pikka aega käis vaidlus kahe erineva kraatrite tekketeooria pooldajate vahel. Ühed väitsid, et need on vulkaanilist päritolu, teised pidasid tekkepõhjuseks meteoriitide põrkeid. Neist teine saavutas juba enne kuulendude algust kindla võidu ja kuulennud kinnitasid seda seisukohta veenvalt. Meie looduslikul kaaslasel leidub küll ka (kustunud) vulkaane, kuid need on mõõtmetelt väikesed ja pole Kuu välimuse kujundamisel mänginud olulist osa. Tavaliselt umbes kiirusega 20 km/s liikuva meteoriidiga kokkupõrkel ei teki mitte Kuu pinda lihtsalt auk, vaid toimub võimas plahvatus. Selle käigus välja heidetava pinnase mass ületab meteoriidi massi 10 000 korda ja tekkinud augu läbimõõt tema läbimõõdu 10 kuni 20 korda. Väljapaisatud aine moodustab augu ümber valli. Lisaks osa ainest aurustub, osa sulab ja osa võib lennata tekkekohast väga kaugele. Nii on mõned killud lennanud koguni Maale, neid nimetatakse Kuult pärit meteoriitideks.
Liivimaa kroonikas mainitud jumaluse Tharapita kohta? Missugune neist tundub Sulle kõige usutavam? Nimetust Tharapita on tõlgendatud nii Taara avita! kui Taara pikne jm viisidel. Taarat on esitletud kui skandinaavia Thori, Taara pikne ehk "jumala välk". Tharapila on aga kui öökullijumal (aga eesti kontekstis see uurimusele palju juurde ei anna, kuna öökullisõna kui selline on laen soome keelest). Linnujumal...eestlased austasid draakoneid ja linde (seos Kaali meteoriidiga - tuld purskav draakon?). Handi-mansi Toorem (kui kõu ja taevajumal). tere ja tore sarnane algupära? neenetsi tir 'pilv', karagassi Teere 'jumal, taevas', siis võiksime rekonstrueerida algse kuju *tere, kus e (tagurpidi e) tähistab määramata lühikest või pikka vokaali, tähendusega `kõrge, ülemine'. ühtne uurali sõnapere? Taara on seega jumal, kes on ise kõrge ning asub kõrgel üleval taevas. Pita
meeleelundid, aktiivsed liikumisorganid o Suurem osakaal passiivset elutegevust tagavatele organitele (nt. kinnitusorganid, kehakatted) o Ülisuur osakaal on paljunemisorganitel Väljasuremine organismirühm (populatsioon, liik) geneetilise materjali lõplik kadu. Väljasuremise põhjused: o Ulatuslikud looduskatastroofid (jääajad, vulkaanipursked, hiidlained, meteoriidiga kokkupõrked) o Liigi eluea ammendumine geenifond ei anna enam uusi kohastumusi muutuvatele tingimustele o Inimtegevus: a) suunitletud (dodo, tarvas, Stelleri meriõhv, kukkurhunt) b) elupaikade hävitamine c) põhjustades ühtede liikide väljasuremist soodustab ta ka teiste liikide väljasuremist Inimese evolutsioon
Pikka aega käis vaidlus kahe erineva kraatrite tekketeooria pooldajate vahel. Ühed väitsid, et need on vulkaanilist päritolu, teised pidasid tekkepõhjuseks meteoriitide põrkeid. Neist teine saavutas juba enne kuulendude algust kindla võidu ja kuulennud kinnitasid seda seisukohta veenvalt. Meie looduslikul kaaslasel leidub küll ka (kustunud) vulkaane, kuid need on mõõtmetelt väikesed ja pole Kuu välimuse kujundamisel mänginud olulist osa. Tavaliselt umbes kiirusega 20 km/s liikuva meteoriidiga kokkupõrkel ei lüüa mitte lihtsalt auk Kuu pinda, vaid toimub võimas plahvatus. Selle käigus välja heidetava pinnase mass ületab sissetungija massi 10 000 korda ja tekkinud augu läbimõõt tema läbimõõdu 10 kuni 20 korda. Väljapaisatud aine moodustab augu ümber kraatrile iseloomuliku valli. Lisaks osa ainest aurustub, osa sulab ja osa võib lennata tekkekohast väga kaugele. Nii on mõned killud lennanud koguni Maale, neid nimetatakse Kuult pärit meteoriitideks
ning teiste läänemeresoomlaste mineviku üle. Paljude lugejate arvates on ,,Hõbevalge" näol tegu ühe meisterlikuma käsitlusega Eesti minevikust. Autori zanrimääratluse järgi on tegu reisikirjaga, ent enamiku raamatust täidavad siiski visioonid elust muistse Läänemere kallastel, reisikirjeldused puuduvad peaaegu sootuks. Põhilisemad teemad raamatus: meri kui eestlaste ilmavaate, kultuuri ja olemuse peamine vormija, Kaali meteoriidiga seostuv problemaatika, mis seotakse osavalt antiikaegsete maadeavastuste ja maailmakirjeldustega, Tallinna kaugem minevik ja merenduse areng Läänemere kallastel läbi aegade. Enamiku raamatust moodustab etnoloogiline materjal (põhiliselt eesti rahvalaulud ja tavandid) ning autori teravmeelsed tõlgendused nende alusel. Raamatu esimese trüki on illustreerinud Heinz Valk. ,,Hõbevalge" on ilmunud ka soome keeles 1983. aastal ,,Hopeanvalkea" nime all. 20
RÄNDLINNUD – (kui ei lase hanedel ja kurgedel ära minna loodame, et head ilmad püsivad!) Maailmapuu kajastusi regilauludes: TAMM – ja tema raiumine, väike vend tuleb ja tapab ära HÄRG – härja tapmine, (ürgkoletise hukkamine) Lind- kes otsib pesakohta ja haub maailma välja (Eesti) Kaali meteoriidist Langes vististi pronksiajal mõni aastasada e.m.a. Kaal ~450 t, diameeter ~5m, langemiskiirus 21 km/s Mingi võrreldavus Tunguusi meteoriidiga (gaasiline meteoriit, mis langes Siberisse) 1908. aastast Kaali kraatrivalli ühes osas pronksiaegne kindlustatud asula (leitud ajastule ebatüüpilisi hõbeehteid) Kaali kraatri ümber 470 m ringmüür, laius 2.7 m, 16 000 vankritäit suuri kive Seespool müüri leitud koduloomade luid, hambaid ohvrina Tõlgendusi pärimustes: Phaetoni, päiksejumala Heliose poja lugu, kelle Jupiter paiskas ta Eridanose
RÄNDLINNUD (kui ei lase hanedel ja kurgedel ära minna loodame, et head ilmad püsivad!) Maailmapuu kajastusi regilauludes: TAMM ja tema raiumine, väike vend tuleb ja tapab ära HÄRG härja tapmine, (ürgkoletise hukkamine) Lind- kes otsib pesakohta ja haub maailma välja (Eesti) Kaali meteoriidist · Langes vististi pronksiajal mõni aastasada e.m.a. · Kaal ~450 t, diameeter ~5m, langemiskiirus 21 km/s · Mingi võrreldavus Tunguusi meteoriidiga (gaasiline meteoriit, mis langes Siberisse) 1908. aastast · Kaali kraatrivalli ühes osas pronksiaegne kindlustatud asula (leitud ajastule ebatüüpilisi hõbeehteid) · Kaali kraatri ümber 470 m ringmüür, laius 2.7 m, 16 000 vankritäit suuri kive · Seespool müüri leitud koduloomade luid, hambaid ohvrina Tõlgendusi pärimustes: · Phaetoni, päiksejumala Heliose poja lugu, kelle Jupiter paiskas ta Eridanose jõkke,
Läänepoolsed alad Punase mere ääres olid kaubateed, mis viisid põhjast lõunasse. Kaubateedele oli tekkinud kaks olulisemat linna: Meka ja Medina. VI sajandil haarasid sugukondade juhid endale võimud. Algselt olid araablased polüteistid, kus kummardati paljusid jumalaid. Esialgu oli Allah ainult üks jumal paljudest. Tähtsaim kultusobjekt enne islami teket oli kaaba kivi (must kivi), mis oli müüritud Kaaba templi seina. Arvatakse, et selle puhul on tegemist meteoriidiga. Meka ja Kaaba tempel olid olemas juba enne islami teket. Sinna korraldati juba varem palverännakuid. Islam tekkis 7.saj. Rajajaks Muhamed (6-7.saj), kes noorena jäi orvuks. Töötas nii karjusena, karavani saatjana. Karavani saatjana viibis ta Araabia poolsaarelt väljas, Vahemere idarannikul, puutudes kokku judaismi ja kristlusega. Alles oma 40-ndates hakkas huvi tundma usuliste küsimuste vastu. Läks Meka koopasse, kus talle ilmutas ennast Allah
rändkarjakasvatajad) ja oaasides põlluharimisega- datlipalm (fellah) Läänepoolsetel aladel Punase mere ääres olid kaubateed, mis viisid põhjast lõunasse. Kaubateedele oli tekkinud kaks olulisemat linna: Meka ja Medina. Algselt araablased polüteistid, kummardati paljusid jumalaid. Esialgu Allah ainult üks paljudest. Tähtsaim kultusobjekt enne islami teket oli kaaba kivi (must kivi), mis oli müüritud Kaaba templi seina. Arvatakse, et selle puhul on tegemist meteoriidiga. Meka ja Kaaba tempel olid olemas juba enne islami teket. Sinna korraldati juba varem palverännakuid. Islam tekkis 7.saj. Rajajaks Muhamed (u 570 – 632), jäi orvuks. Töötas nii karjusena, karavani saatjana, viibis Araabia ps väljas, Vahemere idarannikul. Siis puutus kokku ka judaismi ja kristlusega, kuid ususliste küsimuste vastu hakkas huvi tundma alles oma 40-ndates. 610. aastal sai Meka lähedal jumalalt Allahilt esimese ilmutuse. Seda aastat võibki pidada islami tekkeaastaks
rändkarjakasvatajad) ja oaasides põlluharimisega- datlipalm (fellah) Läänepoolsetel aladel Punase mere ääres olid kaubateed, mis viisid põhjast lõunasse. Kaubateedele oli tekkinud kaks olulisemat linna: Meka ja Medina. Algselt araablased polüteistid, kummardati paljusid jumalaid. Esialgu Allah ainult üks paljudest. Tähtsaim kultusobjekt enne islami teket oli kaaba kivi (must kivi), mis oli müüritud Kaaba templi seina. Arvatakse, et selle puhul on tegemist meteoriidiga. Meka ja Kaaba tempel olid olemas juba enne islami teket. Sinna korraldati juba varem palverännakuid. Islam tekkis 7.saj. Rajajaks Muhamed (u 570 632), jäi orvuks. Töötas nii karjusena, karavani saatjana, viibis Araabia ps väljas, Vahemere idarannikul. Siis puutus kokku ka judaismi ja kristlusega, kuid ususliste küsimuste vastu hakkas huvi tundma alles oma 40-ndates. 610. aastal sai Meka lähedal jumalalt Allahilt esimese ilmutuse. Seda aastat võibki pidada islami tekkeaastaks
LOOMAD y-telg – fossiilsete selgsoogsete seltsiline mitmekesisus. Selgroogsete arv: peaaegu eksponentsiaalne. Algab: kahepaiksetega, hiilgeaeg permis, edasi suhteliselt stabiilne. Roomajad: suur tagasilöök seotud meteoriidiga Imetajad: liigirikkuse tõus plahvatuslikult Linnud: samuti plahvatuslik kasv Luukalad: samuti plahvatuslik kasv sarnaselt imetajatele ja lindudele TAIMED Kui loomariigis on justkui kumulatiivne, siis taimeriigis
annaabi.ee 
