püüab laeva viia tagasi algpüstuvusse. Ristilõik GZ, mis on risksirge ujuvusjõu p(tagurpidi kolmnurk) mõjujoonele punktist G kuni punktini Z , nim STaaTILISE PÜSTUVUSE ÕLAKS. Püstuvuse moment väljendub korrutisena W GZ, st laeva massi ja staatilise püstuvuse õla korrutisena. laeva ujuvusjõu p (tagurpidi kolmnurk)mõjujoone lõikepunkt M laeva tsentraaljoonel C on põikmetatsenter ehk lihtsalt metatsenter. Kaugus raskuskeskmest G metatsentrini M , s.t GM on aleva algmetatsentri kõrgus. Metatsentri M ja ujuvuskeskme B vahelist kagust BM nim algmetatsentri raadiuseks ja seda arvutatakse valemist BM=Jx / (tagurpidi kolmnurk), kus Jx on veeliinitasandi keskinertsimoment x telge suhtes , m (astmes 4) V on mahuline veeväljasurve , kuupmeetrit Jooniselt 5.1 võib avaldada metatsentri kõrguse teiste teadaolevate lõikude kaudu alljärgnevalt: GM= KB + BM KG GM= BM-BG GM = KM- KG Kus KB on ujuvuskeskme aplikaat
jõupaari, mille momenti nimetatakse püstuvuse momendiks, sest ta püüab laeva viia tagasi algpüstasendi tasakaalu. Ristlõik GZ, mis on ristsirge ujuvusjõu mõjujoonele punktist G kuni punktini Z, nimetatakse staatilise püstuvuse õlaks. Püstuvuse moment väljendub korrutisena W GZ , s.t. laeva kaalu ja staatilise püstuvuse õla korrutisena. Laeva ujuvusjõu mõjujoone lõikepunkt M laeva tsentraaljoonel CL on põikmetatsenter ehk lihtsalt metatsenter. Kaugus raskuskeskmest G metatsentrini M , s.t. GM on laeva algmetatsentri kõrgus. Metatsentri M ja ujuvuskeskme B vahelist kaugust BM nimetatakse alg- metatsentri raadiuseks ja seda arvutatakse: Jx BM = , kus Jx veeliinitasandi keskinertsimoment x telje suhtes [m4] mahuline veeväljasurve [m3] . Jooniselt 6 võib avaldada metatsentri kõrguse teiste teada olevate
annaabi.ee 
