vastasseis (sandistav, loob sots eravõimud) Merkantilism- poliitika ja majandus tihedalt kokkupõimunud. Sõjad tekkivad valitseva klassi huvide tõttu. Imperialism (Lenin)- tootmine oli jõudnud välja monopolide tekkimiseni. kapitalistlike riikide ebaühtlane majanduslik ja poliitiline arengutase ning see ebaühtlus suurenev järsult, omandades hüppelise ja konfliktse iseloomu ja kutsudes olukorras, kus maailm on imperialistlike riikide vahel ära jaotatud Kriitika teooria (metateooria erinevused nrealism/nliberalism, frankfurdi koolkonna mõju)- Frakfurdi koolkond ja Gramsci- itaallasest poliitik ja teoreetik, marksismi edasi arendaja. Oli positivismi kriitik, marksism ei ole ajaloo tõde vaid ajaloo normatiiv. Kritiiline teooria on areng marksismist ja lühiülevaade teistest teooriatest. Otsib lahendust inimeste vabastamiseks, tingimustest, mis neid orjastavad. Orienteeritud kritiseerima ja muutma ühiskonda tervikuna. Normatiivne teooria, mis paneb
Isiksusepsühho kordamisküsimused I LOENG Gordon Allporti (1937) isiksusedefinitsioon. Mille poolest see erineb individuaalsetest erinevustest lähtuvast definitsioonist? Karakter ja temperament; nende erinevad tähendused isiksusepsühholoogias ja lähedastes valdkondades. Mida tähendab metateooria? Kas metateooria on empiiriliselt kontrollitav? (Jah ja ei: see ei ole ümber lükatav ühe uuringuga, kuid peaks olema faktidega kooskõlas.) Reduktsionism. Miks reduktsionism ei ole teaduse vaenlane? Isomorfsuse küsimus: kas isiksusejoonte ja bioloogiliste süsteemide vahel on üksühene vastavus? Mitte-äärmusliku reduktsionismi näited: Hans Jürgen Eysencki metateooria; Marvin Zuckermani kilpkonna-skeem (ja selle edasiarendus, kus bioloogilisele mõjuteele on lisandunud keskkondlik).
ISIKSUSE PSÜHHOLOOGIA METATEOORIAD 07.09 Gordon Allport- isiksuse psüh isa OMADUS- Temperament- bioloogiline osa isiksusest METATEOORIA- viis isiksuse mõistmiseks. Postulaatide kogum. Kontrollitav ja peab sobima teadaolevate faktidega, selle raames saab sõnastada spetsiifilisemaid teooriaid. Bioloogiline lähenemine (reduktsionism)- Eysenck, Zuckerman. Ütleb et individuaalsed tulevad bioloogilistest erinevustest ja nt sotsiaalsest õppimisest. Ekstravertsus on tegelikult dopamiin. Teaduse eesmärk taandada keerulist lihtsamale. Isomorfsuse küsimus- kas isiksusejoonte= bioloogilised süsteemid?
Kognitiivsed tegurid: • Sümbolite kasutamine • Asendamine – kaudne e vaatlev õppimine • Ettemõtlemine • Võime käitumist reguleerida. Tajutud enesetõhusus – uskumused oma võimete kohta saavutada soovitatud tulemusi teatud valdkonnas. Metateooria – unikaalne ja stabiilne emotsioonide võrgustik, erineb teise inimese võrgustikust ühikute mustri, ühikutevaheliste seoste tugevuste poolest. CAPS – individuaalseid erinevusi sotsiaalses käitumises põhjustavad 5 tüüpi suht stabiilseid psühholoogilisi protsesse – kodeerimisviisid, ootused ja uskumused,
Isiksusepsühholoogia I Teooria · teooria komponendid: ühik, postulaadid, ennustused, hüpoteesid · teooria headus: koherentsus, relevantsus, piisavus, ökonoomsus, lihtsus · metateooria 2. Isiksuse teooriad filosoofilised eeldused: · determinism · pärilikkus · unikaalsus · proaktiivsus · teaduslikkuse printsiip 3. Isiksuse kirjeldamine Nomoteetiline lähenemine - samad isiksuse jooned, erinevus vaid joonte väljenduses. Idiograafiline lähenemine - igal inimesel on erinev komplekt isiksuse jooni. Tüübid (types) - kvalitatiivne erinevus, kuuluvus kategooriasse Isiksuse dimensioonid (traits) - kvantitatiivne
Isiksusepsühholoogia I Teooria · teooria komponendid: ühik, postulaadid, ennustused, hüpoteesid · teooria headus: koherentsus, relevantsus, piisavus, ökonoomsus, lihtsus · metateooria 2. Isiksuse teooriad filosoofilised eeldused: · determinism · pärilikkus · unikaalsus · proaktiivsus · teaduslikkuse printsiip 3. Isiksuse kirjeldamine Nomoteetiline lähenemine - samad isiksuse jooned, erinevus vaid joonte väljenduses. Idiograafiline lähenemine - igal inimesel on erinev komplekt isiksuse jooni. Tüübid (types) - kvalitatiivne erinevus, kuuluvus kategooriasse Isiksuse dimensioonid (traits) - kvantitatiivne
teadmine kui tekst ja selle mõju ühiskonna arengule 5. Eksperimentaalsete kirjutiste postmodernistlik periood (1980-90) Püüd ületada kriisi Autoetnograafia ilmumine: uurija rolli teadvustamine ja teadlikkuse areng Refleksiivsuse ja analüütilisuse süvenemine, Diskussioon mõistetest ‘objektiivsus-subjektiivsus’, ‘deduktsioon-induktsioon’, ‘makro-mikro’ tase ja nende vaheliste suhete ümberhindamine Postmodernism Sotsiaalse konstruktsionismi metateooria areng 6. Post-eksperimentaalne etnograafia ja poliitiline aktiivsus Süveneb arusaamine, et teadmine maailmast mõjutab maailma Tekivad uued väljakutsed kvalitatiivuurijatele Mida teha uurimuse käigus saavutatud teadmisega? Esiplaanile kerkivad uurimusega seotud eetilised probleemid 7. Uus aastatuhat Globaliseerumisega seotud uued probleemid, teooriad ja meetodid Uute teooriate tekkimine ja arendamine (rassi teooriad, post-koloniaalsed teooriad;
riiklikul kui rahvusülesel tasandil võim hajutatud ka teiste sektorite vahel tugineb arusaamal, et kaasaegse valitsuse roll on pigem regulatiivne, mitte redistributiivne poliitikavõrgustikud (policy networks) poliitikavõrgustikud kui otsustusareenid poliitikavõrgustike abil kirjeldatakse ja analüüsitakse poliitilist protsessi ja tulemusi 47. Konstruktivism: sotsiaalne konstruktivism (metateooria, ontoloogiline positsioon): kriitika ratsionalistliku lähenemise vastu, individualismi vastu; rõhutab sotsiaalsust/kollektiivsust; indiviidi huvi kõrval oluline sotsiaalne norm sotsioloogiline institutsionalism - olulised informaalsed reeglid, normid ja tähendus-süsteemid (March & Olsen, Risse), institutsioonid on suutelised muutma osaliste arusaamu & identiteete väljundid: sotsialiseerimine (järk-järguline
koos). Õigusteadus kui teadus objekti järgi: õigusteadus on teadus õigusest (kehtiva õiguse normidest, mis vastavad õiguse ideele). Õiguse ajalugu tegeleb vanade õiguskordadega ja võrdlemisega. Jurisprudents analüüsib objektiivset õigust ja kehtivaid õigusnorme. Õigusdogmaatikale on üsna lähedane võrdlev õigusteadus. Õiguse sotsioloogia uurib õiguse eksisteerimise tingimusi. Õiguse filosoofia ja õiguse teooria (jurisprudentsi metateooria) tegelevad normatiivse kehtivuse põhjendamisega. Õiguse filosoofia on vana haru, õiguse teooria uus. Õigusteadus on praktilise eluga tihedalt seotud. Õigusteaduse teaduslikku iseloomu tingivad õiguse kui sotsiaalse fenomeni mõiste ja idee ühtsus läbi erineva aja ja ruumi. 2. Kui vana on õigusteadus? Õigusteadus on palju noorem kui õiguslik elu. Õiguslikust elust võib rääkida juba
Uurimisülesanne on selliste hüvede ja praktilise mõistlikkuse nõuete tuvastamine, osutamaks, kuidas ja millistel tingimustel õiguse instituudid on õigustatud, ja samuti näitamaks, miks ja kuidas õiguse instituudid on sageli defektsed. Asub kohe kritiseerima ka positivistlikke, üldkirjeldavaid teooriaid: kuidas peaks selline teooria olema võimalik, kui nende uurimisese on muutuv? [õiguse käsitlustes lähevad vahel segamini teooria ja metateooria!?] Kui isegi õiguse mõiste ja selle sõna tähendus erinevates keeltes on varieeruv? Finnis lähtub, ehkki mõningase kriitikaga, Aristotelese “spekulatiivse mõistuse” (Aristotelesel theoretike, kuid skolastikud tõlkisid selle ‘spekulatiivseks’) ja “praktilise mõistuse” vaheteost (nimetades seda tõendiks, et ka antiikajal saadi aru “oleva” ja “olemapidava” eristamisest). (Teisal nimetab F
ISIKSUSEPSÜHHOLOOGIA I eksam 22.mai kell 16.15-17.30, M-22 eksam II eksam 4.juuni III aeg sügissemestri vahenädalal. I LOENG I TEOORIA Teooria komponendid: ühik, postulaadid, ennustused, hüpoteesid. Teooria headus: koherentsus, relevantsus, piisavus, ökonoomsus, lihtsus. Metateooria. – teooriate teooriad. Ühikuga alustatakse mudeli loomist. Selleks on käitumine või püsijoon (ajas muutumatu). Postulaadid – „mis siis tuleb kui..“ Teooria headus: llihtne, ei sisalda kõiksust, mittevastuoluline, teeb mõõdetavaid ennustusi. 2. ISIKSUSE TEOORIAD. Filosoofilised eeldused: - Determinism. - Pärilikkus. Keskkond muudab pärilikkuse poolt determineeritud skeeme. - Unikaalsus. - Proaktiivsus. Isiksus on aktiivne.
annaabi.ee 
