mutatsioone, kasvaja võib tekkida aga alles siis, kui neid kuhjub väga palju ühte kohta. Pahaloomulinseks võib kasvajat lugeda siis, kui rakud on omandanud võime tungida ümbritsevatesse kudedesse. Pahaloomuline kasvaja oma destrueeriva kasvuga lõhub veresooni ja kasvaja rakud satuvad soonde. Rakud kantakse verevooluga edasi kuni nad kuskil väikestes veresoontes peetuvad st. tegemist rakkembooliaga. Selliselt metastaseeruvad eelkõige sarkoomid. Apoptoos on kontrollitud raku surm, mida juhib geen p53. See on kõige äärmuslikum kaitsemehhanism, kus organism kõrvaldab vähipotentsiaaliga rakud. Apoptoos on vajalik: a) vanade rakkude kõrvaldamiseks b) loote arengu käigus sõrmede ja varvaste tekkimiseks c) mutatsioonidega rakkude hävitamiseks. Materjalid: http://et.wikipedia.org/wiki/V%C3%A4hi_geneetika http://biomedicum.ut.ee/~mesila/patoanatoomia/KKT/KASVAJAD.html http://www.ebc
LUUMETASTAASID II · Sümptomid: valu, patoloogilised luumurrud, jäseme funktsiooni kaotus, metaboolsed häired (hüperkaltseemia). · Ravi: medikamentoosne valuravi, luukolde resektsioon või rekonstruktsioon, adjuvantne kiiritusravi. PEAAJU METASTAASID I · Peaaju metastaasid moodustavad ligi poole kõikidest peaaju kasvajatest. · Aju metastaasid diagnoositakse kuni 40%-l vähihaigetest. · Esinemissagedus kasvab. · Sagedamini metastaseeruvad peaajju kopsu- ja rinnavähk ning melanoom. PEAAJU METASTAASID II · 15%-l peaaju metastaaside juhtudest jääb kasvaja algkolle selgitamata. · Ajumetastaaside ravivõtted sõltuvad haige üldseisundist, metastaatiliste kollete arvust ja metastaasi suurusest. · Ravi: kortikoidhormoonid, kirurgiline eemaldamine. RETSIDIVEERUMINE I · Kasvaja taasteke endisel kohal pärast ravi. · Taastekke põhjustab kasvajarakkude säilimine algkoldes.
(enesehävitus juhul, kui midagi valesti läheb) Kasvaja areng kui rakk kasvab ja paljuneb kiiremini kui teised, siis tal on suurem vüimalus ka mutatsioonideks ja see on järjest kiirenev protsess iga kasvu soodustava mutatsiooniga. Tekib angiogenees, ehk kasvaja haarab endale veresoontevõrgustikust osa, et soodustada enda kasvu Järgmiseks tungib kasvaja läbi membraani, koest väljapoole, tema üksikud rakud sisenevad verre, mille kaudu liiguvad mujale organismi osadesse nad metastaseeruvad, ehk loovad uusi koldeid teistes kohatdes üle kogu keha Healoomuline kasvaja ei levi organismis, kuid võib välja türjuda ümbritsevad rakud nt ajukasvaja, tüükad. Pahaloomulised kasvajad võivad levida organismis ja põhjustada sekundaarseid kasvajaid. Sonic hedgehog geen kontrollib: · Vasak-parem asümmeetriat · Kesknärvisüsteemi dorso-ventraalset diferentseerumist · Somiitide teket
geenide valikulist aktivatsiooni? kapselduvad, mitteinvasiivsed, ei · Kontroll transkriptsioonifaktoritega, metastaseeru, hästi diferentseerunud mis seostuvad nukleosoomidega ja · Pahaloomulised: kiiresti kasvavad, destabiliseerivad genoomi mittekapselduvad, invasiivsed, · Histoonide atsetüleerimine , mis metastaseeruvad, samuti lagundab nukleosoomset vähediferentseerunud struktuuri ja aktiveerib genoomi 12. Mis on kasvajarakkude invasioon ja · DNA tsütosiini metülatsioon , mis aitab metastaseerumine? säilitada nukleosoomset struktuuri ja · Invasioon: kehasiseste piiride (nt. inaktiveerib genoomi basaalmembraani) lõhkumine ja levik 6
uued kolded, siirded e. veresooni ja kasvaja rakud satuvad metastaasid.) soonde. Rakud kantakse verevooluga Retsidiveerumine (kasvaja edasi kuni nad kuskil väikestes taaspuhkemine endisel kohal veresoontes peetuvad st. tegemist pärast kasvaja operatiivset rakkembooliaga. Selliselt eemaldamist. Aluseks on metastaseeruvad eelkõige sarkoomid. kasvajarakkude säilumine Retsidiveerumine: retsidiveerub sageli algkoldes): retsidiveerub väga Nekroos ja selle tagajärjed: nekroos harva esineb sageli Nekroos (koekärbus) ja selle Mõju organismile: avaldab nii tagajärjed: nekroosi ei esine kohalikku kui ka üldist mõju Mõju organismile: avaldab
muutusi, • röntgenkiirgus põhjustab kromosoomide katkemisi ja translokatsioone, • ultraviolettkiirgus põhjustab spetsiifilisi DNA lämmastikaluste muutusi. 110. Healoomulise ja pahaloomulise kasvaja erinevus. Healoomuline kasvaja ei tungi teistesse kudedesse ega anna metastaase. Tavaliselt väike ja lokaliseeritud. Vähirakud ei allu normaalselse rakkudele omasele rakujagunemise ja kasvu kontrollile ning koloniseerivad teisi kudesitd (metastaseeruvad) 111. Vähirakkude klassifikatsioon. Kartsinoomid – vähid, mis tekivad epiteliaalsest koest Sarkoomid – vähid, mis tekivad sidekoest või lihaskoest Leukeemiad ja lümfoomid – vähid, mis tekivad valgetest vererakkudest või nende eellastest Närvisüsteemi rakkudest pärit kasvajad 112. Mis on kontaktinhibitsioon? Kontaktinhibitsioon normaalsetes vs kasvajatakkudes. Kontaktinhibitsioon – rakujagunemine peatub, kui tassi pind on ühtlaselt tassil.
Vähirakke iseloomustavad tunnused. Vähirakud kasvavad, kuigi nad ei peaks olemasolevates tingimustes seda tegema. Vähirakkude ainevahetuses on oksüdatiivne fosforüülimine vähenenud ja märkimisväärselt tõusnud aeroobne glükolüüs. Vähirakud läbivad rakujagunemise tsükli kuigi nad ei peaks olemasolevates tingimustes seda tegema. Vähirakud lahkuvad lähtekoest (nad on invasiivsed) ning elavad ja jagunevad (metastaseeruvad) neile võõrastes kudedes. Vähirakkude stressivastused on ebanormaalsed, s.t. nad elavad ja jagunevad tingimustes, mille juures normaalsed rakud surevad. Nad lähevad vähem apoptoosi kui normaased rakud. Vähirakud on geneetiliselt ja epigeneetiliselt ebastabiilsed. Vähirakud ei allu DNA replikatsioonist tulenevale vananemisele, tootes pidevalt aktiivet telomeraasi või kaitstes muul moel oma telomeere lühenemast. Onkogenees. Rakkude transformatsiooni mõiste.
annaabi.ee 
